Wednesday, 30 November 2016

KOOLI JÕULULAAT

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis laupäeval käisime Greta koolis jõululaadal. 
Mulle tundus, et sel aastal oli laat kuidagi magedam ja väiksem kui eelmistel aastatel. Müügilette ja tegevuslaudu oli eelmiste aastatega võrreldes vähem ja algul tundus et ka rahavast oli kohal üsna hõreldal, aga tegelikult inimesi ikka liikus selle kolme tunni jooksul pidevalt sisse ja välja. Seda enam, et kõik ei viibinud ju ühes ruumis samal ajal, vaid liikusid kogu koolimaja peal ringi.

Selle aasta toredaks üllatuseks oli laada ajal saali ekraanil jooksev muusikavideo mis oli tehtud JIBJAB app-i kasutades.  Ehk siis jõulumuusika saatel tantsivad päkapikud kelle nägudeks oli kasutatud kooli juhtkonna ja õpetajate fotosid.     
Siin kooli direktor ühe õpetajaga tantsimas


Tegelikult tegid kooli õpetajad ja juhtkond eelmisel aastal täitsa korraliku muusikavideo heategevuspäeva RED NOSE tarbekse. Sellest võtsid õpetajatele ja õppealajuhatajale lisaks osa ka isegi kooli direktor (kes tantsis kooli kanadega) ja kooli majahoidja. 
Video ise on muidugi amatöörvideo, aga minu meelest super, et kogu kooli meeskond sellise asjaga üldse viitsib jännata ja sedasi koos nalja teha. Hea näide sellest kui hästi kooli meeskond läbi saab ja kui hästi koostöö sujub. 


Aga tagasi laada juurde.
Nagu ma juba maininud olen, siis moosipurgid on laste jaoks laada kõrghetk. Täitsa huvitav oleks teada kui palju neid moosipurke laadapäevaks kokku tavaliselt tehakse. Igal juhul viimasele minutile ei tasu nende lunastamist jätta, sest laada lõpuks on alati kõik juba otsa saanud.

Meie suundusimegi kohe laadale saabudes moosipurkide leti juurde. £1 pileti eest saad kolm mängukaardi valida ja kui nendest kolmest mõni on kuningas, poiss, emand või äss siis saad laual vastava kaardi peal oleva moosipurgi endale. Greta sai esimese £1 eest kohe ka ühe moosipurgi, aga vanaemal oli eriti hea loosiõnn- tema sai korraga lausa kaks purki.
Õnnelikud moosipurgi omanikud
Olgu öeldud, et Greta muidugi omastas kõik kolm purki kohe endale. Vanaemal õnnestus vist vaid üks või kaks kommi kolme purgi peale kokku endale saada :)
Meie Petega seadsime sammud aga kohe alkohoolsete jookide loterii juurde. Kuna meil on kohe varsti paar jõulupidu tulemas, siis tahtsime mõne pudeli veini selle tarbeks võita. Seal saab 1 eest kaks loosipiletit valida ja kui pilet lõppeb 0 või 5-ga, siis võidad vastava numbriga pudeli. Esimese korraga me ei võtinud midagi, teisega ka mitte. Kõndisime minema ja pärast vist ostsime veel kaks piletit ja siis lõpuks ikka võidsime ühe pudeli veini. Hiljem laada lõpupoole ma proovisin veel korra õnne ja võitsin veel ühe pudeli juurde. 

Kui eelmistel aastatel on jõuluvana juurde alati väga pikk järjekord, siis sel aastal saime peaagu kohe kui olime nime kirja pannud jõuluvana jutule. Võib olla ka sellepärast, et me läksime sinna üsna laada alguses ja mitte keskel nagu eelmistel aastatel. 
Sel aastal oli ootajatele eraldi ooteruum ühte klassi tehtud. Kuna Gretale öeldi, et tema on ülejärgmine, siis õnnestus Petel seal vaid 5 minutit istuda.
PS. Ma praegu seda fotot siia pannes avastasin, et klassi seinalt vaatab vastu Lenini pilt :) Tegu vist mingi ajajoonega.


Jõuluvana käest sai Greta sel aastal joogitopsi. Ma küll krigistasin seda nähes hambaid, sest ma nii hoolega proovin siin seda sorti asjadest lahti saada, aga paistab et kui mul õnnestub üks eest ära visata, siis tuleb uus kohe juurde. 

Jõuluvana kinkidega on vist nii, et need ei ole kõik ühesugused. Ühe emaga tuli mingi aeg tagasi jutuks ja tema lapsed said eelmisel aastal teistsugused asjad kui Greta. Ma ise eeldasin, et kool ostab teatud arvu samu asju jõuluvana kotti, aga nüüd vist paistab, et jõuluvana kott on üsna mitmekesine.
Kookide ja küpsiste valik oli üsna kesine sel aastal. Ma mäletan, et eelmise laada ajal oli valik nii suur ja kirev, et ma lausa muretsesin, et kuidas need kõik jõutakse kolme tunniga ära müüa. Just sel põhjusel ma ei hakanudki sel aastal kooke kooli laada tarbeks viima, kuna olin kindel, et nagunii on taas liiga palju. Laadal vaatasin, et oleksin ikka võinud kasvõi neid minu vahukommi lumememmekesi teha.

Kookide ja küpsistega on tavaliselt aga nii, et igale lapsele antakse paar päeva enne laata koju kaasa papptaldrik, millel on viisakas palve peale kleebitud, kooli kas siis kooki või küpsiseid päev enne laata tuua. 
Pardikeste püüdmine kuulub nii talve, kui suvelaatade juurde. £1 naela eest saad kolm parti püüda. Partide alla on kirjutatud numbrid ja kui sa paaritu numbriga pardi püüad, siis saad laualt ühe raamatute komplekti valida.
Raamatud on loomulikult kõik eelnevalt perede poolt koolile laada tarbeks annetatud. 
Gretal vedas hullupööra. Ta leidis raamatute seast ühe paki kus oli just see raamat mida ta väga tahtis. Nimelt loeb ta hetkel ühe nõiatüdruku sarja ja kuna sarjas on mitu raamatut, siis just seda laadal olevat raamatut meil veel ei olnud. 
Greta püüdis parte kahel korral ja tuli koju kokku kuue uue raamatuga. 
Põhjapõdra söök ja päkapiku kaka
Greta oma klassi õpetaja abiga (see blond naine) ja ühe teise õpetajaga rääkimas.
Kuuseehteid valmistamas
Lumepallide viskamine
Kooli direktor rahva seas sebimas ja veel üks loosikast. Ma ei teagi mida see endast kujutas, sest see jäi meile kuidagi kahe silma vahele. 
Vaadake kui ilusad pikad alt lokkis juuksed mul sellel pildil on :) (tegelikult on lihtsalt üks sama tooni juustega väike tüdruk mu kõrvale nii osavalt end sättinud, et pildilt jääb mulje nagu tegu oleks minu juustega).
Greta klassi vanemate organiseerida oli sel korral sokolaadiloos. Me olime ka tunnikese abiks. Õigemini läks Pete nimi kõige pealt abistajana kirja, sest ma teadsin, et laadapäeval on mul ka Greta ja vanaema kelle järgi hoolitseda, aga kuna vanaemal ei oleks laadal nagunii kolm tundi midagi teha olnud, siis ma viisin vahepeal Greta ja vanaema koju ja tulin siis ise uuesti tagasi teisi loosis aitama.
Sokolaadiloos oli väga populaarne. Pete oli muidugi oma elemendis ja lõbustas loosist osavõtvaid poisse ja tüdrukuid nii kuis jaksas. Osa lapsi tulid mitu korda tagasi, et uuesti ja uuesti loosiõnne proovida, isegi siis, kui järgi olid veel vaid väikesed sokolaadid mis tegelikult poes vähem kui naela maksavad. Eks see omamoodi hasart ole. Ma ise ei saaks ka vist pidama. Greta proovis ka laada alguses oma õnne aga tal ei õnnestunud midagi võita. Me katsetasime vähemalt neljal korral, aga ei midagi ks kord maksab £1 ja selle eest saab kolm piletit valida. 0 j 5-ga lõppevad piletid on võidupiletid).

Laada lõpus aitasime ka natuke koristada.
Ja loomulikult ei puudunud laadalt ka kurikuulsad oksjonikorvid. Me Petega just enne laadale minekut arutasime, et sel korral jätame oksjonist osalesime vahele.
Oksjonikorvid nägid sel aastal kõik üsna suurejoonelised, aga samas üsna sarnased välja. Kokku oli 15 korvi.


See vasakpoolne on Greta klassi korv. Mina andsin korvi jaoks selle suure Lindt sokolaadi kommi. Üks klass oli aga korvi asemel nukumaja koos mööbliga oksjoni pannud. 
Tegen paar pilti ka pakkumistest, et saaksite umbes ülevaate milliste summade eest need korvid lõpuks ära ostetakse. Need summad siin ei ole küll lõplikud. Ma tegin pilti nii umbes tund enne oksjoni lõppu.
Ühe korvi eest pakuti lausa üle 200 naela. Ma ei teagi mis selle korvi lõpu hinnaks sai.
Ma ei teagi kuidas see juhtus, aga mingi aeg kui me Petega nende korvide sisu uudistasime, ütles Pete, et me peaks ikka ka ühele korvile pakkumise tegema. Et kuna me nagunii nii palju kooliellu ei panusta, siis see oleks vähemalt võimalus midagi kooli heaks teha. Meie õnneks just see korv, mille sisu meile kõige rohkem huvi pakkus, ei olnud veel kõrgeid pakkumisi saanud. Meie esimene pakkumine trumbati 10 minutit enne oksjoni lõppu üle, aga kuna ma seisin viimased 15 minutit nagunii nagu kull selle korvi kõrval, siis ma ruttu lisasin 5 naela võrra kõrgema pakkumise kohe sinna otsa ja oligi korv meie oma. 
Siit paar pilti korvi sisust. Kaks veinipudelit sellelt pildilt sain ma joogiloosiga, need korvis ei olnud.
Õnneks sel korral läks hästi, et korvis ei olnud ühtegi nipet-näpet asja nagu küünlad, või pildiraamid, mis nagunii oleks oma tee üsna pea heategevuspoodi leidnud. Kogu kraam oli kas söödav või joodav.

Nii et kuigi alguses tundus, et  laat oli kuidagi mage ja rahvast vähe, siis tegelikult koju tulles ma nii enam ei mõelnud. Huvitav oleks nüüd teada saada kui palju laadaga raha sel aastal teeniti. 

Eelmiste aastate jõululaadast saate lugeda siit ja siit ja siit ja siit.

Tuesday, 29 November 2016

VÄHEM KUI NELI NÄDALAT

Uskumatu, et jõuludeni on jäänud vähem kui neli nädalat. Sel aastal olen ma kuidagi eriti rahulik seoses jõuludega. Tavaliselt on mul detsembri alguseks juba suurem osa kinke ära ostetud, aga sel aastal mitte ühtegi. Ainult raamatute advendikalendri jaoks olen raamatud kokku ostnud ja ära pakkinud. Homme lähen viimast viit heategevuspoest otsima. Varsti näitan teile ka mu parimaid leide.

Tavaliselt on enne jõule vaja ka hirmsasti nuputada, mida keegi võiks Gretale jõuludeks kinkida, sest kõik küsivad ja parem siis juba midagi asjaliku soovitada, kui lasta inimestel ise huupi valida. Sel korral kui ma Gretalt küsisin, et mida ta jõuludeks saada sooviks, ei osanud ta midagi öelda. Istusime siis kahekesi arvuti taha ja pool tundi hiljem oli nimekiri koos. Ah jah, üks beebinukk ja mullitav beebivann on tal juba mitu kuud jõulunimekirjas olnud, aga kuna need on natuke liiga kallid, et teistel paluda osta, siis ühe toob jõuluvana ja teise kingivad Pete vanemad. 

Sugulaste ja tuttavate lapsed kasvavad ka nii ruttu, et iga aastaga langeb keegi kinigsaajate nimekirjast välja. Ühtepidi kurb, teistpidi kergendus. Meil on suguvõsaga selline kokkulepe, et kinke saavad vaid alla 18 aastased (või oli see isegi alla 16 aastased) ja hetkel on suguvõsas kingituste saajaid 11-ne asemel vaid 4. Sõprade ja tuttavate lapsed sinna otsa ja tulebki jälle ikkagi kokku juba üle 10-ne lapse. Samas ma üldse ei kurda, mulle meeldib inimestele kingitusi  teha palju rohkem kui ise kinke saada. 

Otsustasime Petega, et sel aastal me omavahel kingitusi ei tee. Ma ei tea kuidas see küll välja nägema hakkab, sest kuidagi väga vale oleks ka selline vaatepilt kus kõik kingid kuuse all vaid Gretale kuuluks, aga eks näis. Lihtsalt kuna me oleme selle aasta jooksul nii meeletult palju raha ehitustööde peale kulutanud, siis käsi lihtsalt ei liigu enam mingi nipet-näpet peale raha kulutama. Asjadel aga mida vaja läheks on mitu nulli taga ja praegu ei ole meil neid nulle eriti kuskilt võtta. Panustame pigem suurele sugulaste jõulupeole mis sel aastal meie juures toimuma hakkab.

Aga jah, tahtsin tegelikult kirjutada hoopis sellest, et Gretal oli eelmisel laupäeval koolis juba jõululaat ära. Naga alati, nii ka sel korral, kaunistasid lapsed enne laata hunniku 'moosipurke'. Kohe kindlasti laada kõige oodatum osa lastele. 
Kui meil on tavaliselt alati probleem sellega, et meil pole kodus purke mida kaunistada, siis sel korral tuli Pete ema appi ja tõi meile kotitäie kohvipurke. Meil oli Halloween-ist veel suur hunnik komme ka järgi ja seega polnud mingit probleemi kuus kohvipurki kooli jaoks 'kokku klopsida'.

Siin siis meie selle aastane panus
 Kunstnik töötamas
Greta vana klassiõde tõi aga kooli koguni 12 moosipurki ja tema väike vend veel omakorda 12 tükki. Need nägid nii ilusad välja, et kui ma Gretale kooli kunstiringi järgi läksin käisin tüdruku klassis spetsiaalselt neid pildistamas.
Seal nägin ma veel ka selliseid toredaid purke
ning kooli direktor postitas hiljem veel ka sellise pildi kooli twitteri lehele
Kooli jõululaada postituse teen eraldi ja loodetavasti üsna pea.

Friday, 25 November 2016

SÜGIS WISLEY-S

See postitus tuleb puhtalt pildipostitus ja need inimesed kes selliseid looduspilte naudivad võivad nende piltide eest mu ema tänada :)
Nimelt käisid Pete, Greta ja mu ema eelmisel nädalalõpul sellises (siin väga tuntud) kohas nagu Wisley Gardens. Mina eelistasin lillede ja puude imetlemiselele koju jääda, seda enam, et mul juhtus just sel nädalalõpul hammas valutama (aga see on juba täiesti eraldi teema milles ma veel kirjutada ei taha, sest lakun ikka veel oma haavu ja noh aega ka õnneks ei ole kirjutamiseks).

Aga jah, kuna ma tean, et mu lugejate seas on ka selliseid inimesi kellele looduspildid meeltmööda on, siis tõmbasingi need pildid ema mobiilist siia blogisse. Seda enam, et ega mul ei olegi siin blogis ühtegi selle aasta sügispilti veel olnud.
Piltide vaatamiseks kliki fotole ja vaata slideshow-na (siis on pildid hea suure suurusega).