Tuesday, 31 March 2009

Viimasel ajal on mulle muret teinud Greta magamine. Otsesemalt need hääled mida ta teeb kui magab või magada proovib ja seda eriti öösiti.
Algul tundus mulle et tal on nohu ja rinnus käriseb aga kui arsti juures käisime (rinnapäletikuga) siis arst kuulas teda ja rinnus on kõik ok. Tatti ninast ka ei jookse ja nina ei tundu kinni olevat. Hääle järgi võiks arvata et tatt aga jookseb ninast kurku ja siis ta proovib oma kurku 'puhastada' ja teeb selliseid hääli nagu oleks tegemist mingi karuga või rooste lainud mootoriga. Enne sai sellest hädast üle kui ma ta oma rinna peale magama võtsin kuna selili ei meeldi tal nagu nii olla. Hälli jalad me juba tõstsime kõrgemale ja väikese tekikese panime ka pea alla et pead kõrgemal hoida aga ei midagi.

Kaks päeva tagasi kolisime kõik hoopis teise tuppa magama kuna tundus et Gretale meeldib rohkem oma päris voodis magada kui hällis. Tänu sellele suudab ta nüüd vähemalt natuke pikemalt oma voodis magada AGA tundub et nüüd on tal häda kakamisega. Kogu protsetuur tundub olevat nii valulik ja pikk et ta vaeseke ei saa magada vaatamata sellele et ise on ta nii unine. Enamuse ajast ta visklebgi valu käes just läbi une ilma et täielikult ülesse ärkaks või täielikult nutma hakkaks. Seda kestab nii 3 kuni 5 min ja siis jääb ta ise jälle magama kuni nii umbes 10 min pärast algab kogu piin jälle uuesti. Huvitav on aga see et päeval seda nii tihedasti ei juhtu kui üldse.

MILLEKS LUGEDA BEEBI RAAMATUID KUI...

ON OLEMAS TEISTE INIMESTE BEEBI BLOGID.
Nii hea et mõned inimesed on vaevaks võtnud ja peensusteni oma laste arengust oma blogides kirjutanud. Minul ei ole selleks aega ja viitsimist ja kui aus olla siis mõned asjad tunduvad nii loomulikud et nendest eraldi kirjutama hakata oleks natuke nagu imelik...AGA jube mõnus on just nendest tavalistest ja loomulikest beebi arengu astmetest teiste blogidest lugeda. Üheks selliseks blogijaks on Liina.

Mul vaid vaja avada Liina 'Beebiraamat' beebi 4 nädala vanuse koha pealt et kinnitust saada et Greta öine vaata et iga tunnine üles ärkamine alatest kella 3st hommikul on igati normaalne nähtus selles eas...samuti nagu gaasi valud ja muidu vingerdused...ning see ei ole vaid mina kes just öötundidel oma 'emaduses' kahtleb.

Esmaspäeval käisin Gretat beebikliinikus kaalumas (asi mida siin 'peab' vabatahtlikult kord nädalas tegema). Tänu Liinale olin ma enam vähem kursis mis mind ees võib oodata. Liina kirjeldas kogu protseduuri kui konveierilinti. Õnneks meie kandis asi nii hull ei olnud. Mulle meenutas beebi kliinik rohkem McDonalds–it, või õigemini selle mänguruumi. Suures ruumis oli nii umbes neli erinevat kaalumis lauda, beebi voodi, mängunurk vanematele lastele ja rida toole. Tuba oli mõnusalt soe ja suurte akendega nii et tundus väga hubane. Sisse minnes pidi paberile kirjutama nii lapse kui ema nime ja juba oligi arsti tädi seal kes meid ühe kaalu laua juurde kutsus. Üldse oli kogu toas kokku 3 arstiõde kes emadega tegelesid. Mingit järjekorda või ootamist seal ei olnud. Greta loomulikult pissis kaalu jälle täis ja seda veel kaks korda. Ta teeb seda iga kord, selle vahega vaid et eelmine kord pissis ta ka mind kaalumise käigus täis...ja mina arvasin et ainult poistega seda asja juhtub.
Meid kaaluv arsti tädi oli selline vana mutikene aga väga armas ja kogemustega. Vastas kõik mu küsimused ilusti ära ja andis paar head nõu.
Greta kaalub nüüd 4 kg.

Liina Beebiraamatu põhjal on meil veel palju põnevat ees oodata...ei jaksagi kohe kõike seda põnevust ära oodata ...ja ka Liina uusi sissekandeid.

Sunday, 29 March 2009

MIS ON JUHTUNUD ESTONIA AIR–iga?


Meil oli plaanis minna Eestisse Juuli alguses Juubelilaulupeo ajaks. Enne Greta sündi me pileteid ära tellida ei saanud seega tegime seda eelmisel nädalal. Esiteks avastasime et alatest järgmisest kuust lendab Estonia Air Tallinna ja Londoni vahet VAID kaks korda nädalas. Uskumatu. Londoni lennud on alati poulaarsed olnud ja Londonis küllalt eestlasi kes suveks koju tahavad reisida. Aru ma ei saa kuidas kõik tahtjad vaid kahe lennu peale ära mahuvad.

Teiseks HIND. Me pilteid läksid meile maksma üle £800!!!! Me ei ole veel kunagi nii palju eesti lennupiletite eest maksnud. Sellr hinnaga saaksime juba kuskile eksootilisele maale lennata. Pealegi kui veel võtta et Greta pilet ei maksa midagi (vaid lennujaama maksud mis ei ületanud vist £30). Ok, nagu arvata võisgi siis olid tagasilendamise turismiklassi piletid juba väljamüüdud ja pidime leppima paindliku turistiklassiga (pilet nii umbes 2000 krooni kallim) aga kui ka seda summat sealt maha võtta siis ikkagi £600 lennupiletite eest Tallinna on ikka VÄGA VÄGA kallis hind. Ma ei hakka üldse mõtlemagi sellele et vanasti maksid meie mõlema piletid edasi tagasi £90 naela ringis....

Mis meil muud siis üle jäi kui ostsime need piletid ära enne kui keegi teine seda teeb. Laulupeole tahan nii mina kui ka Pete väga minna seega lendu edasi lükata ei olnud võimalik...peale selle kui lend lähebgi vaid kahel päeval siis ega seal suurt valiku võimalust nagu nii ei oleks olnud...ja hinnad ikkagi hirmus kallid.

EasyJet–iga lendajad me ei ole. Ühtepidi ehk tuleks odavam aga teist pidi ikkagi kallis. Nende lennud lähevad alati nii pahadel aegadel et kas pead siis kell 3 hommikul juba lennujaamas olema või siis lendab tagasi Tallinnast keset päeva kaotades terve päeva ning lennujaam ise on ka meist väga kaugel (Gatwick vaid 20 min). Me oleme selle solgutamise kord läbi teinud ja see ei olnud seda väärt, veel vähem tahaksime seda teha 4 kuuse lapsega...

Jääb vaid loota et Estonia Air ei jäta oma hindu nii kalliteks tulevikus.

Friday, 27 March 2009

RINNAPÕLETIK

Läksin arsti juurde kuna üks kõrvadest on pidevalt lukus ja tihti on ka tugev peavalu. Üks öö oli ka palavik 37.8. Arst kirjutas ühe sekundiga andibiootikumi ja ütles et tegemist on rinnapõletikuga. Pean tunnistama et samal hommikul märkasin juhuslikult jah et üks mu rindadest oli roosa aga kuna mul mingit valu ja muud probleemi rindadega ei olnud siis ei teinud ma asjast suurt numbrit. Kõrvadest arst mingit viga ei leidnud aga rohud pidid ka selle probleemi ära võtma. Naljakas, rinnapõletik ilma mingi valuta. Noh viimane kord kui ma antibiootikume võtsin oli aasta 2006 nii et eks ma siis võta neid rohte ja vaata et kas võtavad mu kõrva lukustuse ära...ja ka selle imeliku rinnapõletiku!?

GRETA KOOS EMMEGA






















NAERATUSED




Thursday, 26 March 2009


Praegu on mu ema (siis Greta vanaema) nädalakese siin olnud. Homme läheb ta juba kahjuks tagasi Eestisse seega kasutan ta lapsehoidmist ära ja kirjutan siia paar rida.

Greta sünnist on möödas 3 nädalat aga meile tundub nagu oleks Greta meiega olnud juba vähemalt 3 kuud. Me küll ei ole enne lapsevanemad olnud aga kuidagi tundub kõik nii tuttav ja loomulik. Eks see raske ole kui ei saa enam 8 tundi järjest segamatult magada ja harva on võimalik üksteist isegi kallistadagi ilma et üks meist Gretat ei hoiaks samal ajal aga seda me ju teadsime et see nii saab olema nii et ei mingit suurt shoki.


Greta magamise kohta ei julge ma praegu midagi siin kirjutada muidu sõnan veel ära. Ega tal mingit rutiini ei ole, on teine veel liiga väike selleks aga ehk vahelduva eduga hakkame ka sinnapoole jõudma.
Viimasel ajal lähen mina voodi nii umbes kella 8 ajal õhtul. Pete jääb Gretaga ülesse ja kui Gretal nälg tuleb söödab teda pudelist. Voodisse tulevad nad nii umbes 10–11 ajal ja siis hoolitsen mina ülejäänud öö Greta järele nii et Pete saaks segamatult magada. Sedasi saan ma vähemalt korralikult 2 – 3 tunnikest magada ja siis need segatud ekstra tunnid söötmise ja kussutamise vahelt öö jooksul. Mõnikord magab Greta ka esimesed öötunnid Pete rinnal. Päeva magamisest ei tule mul tavaliselt palju midagi välja kuna nii pea kui mina siis otsustan et ok panen silmad korraks kinni siis on Gretal silmad kohe lahti. Nagu oleks tegu mingi nupuga mille peale ma enda teadmata vajutan kui pikali heidan mis tema siis omakorda ülesse äratab.


Muud midagi erilist vist toimunud ei olegi. Praegu kui mu ema on siin tundub et kõik võitlevad salamisi et kes Gretat hoida saab. Emast on palju abi just hommikuti ja õhtuti kui Greta on üleval. Hommikul saan siis ilusti pesul käia, riidesse panna ja maja korda seada ning õhtuti Petega vaheldumisi süüa teha sel ajal kui ema Gretaga tegeleb. Ime kombel suudab ta Gretat väga vaiksena hoida ja teda millegagi koguaeg lõbustada. Petel õhtuti töölt tulles kade meel kuna tema mängukorrad Gretaga on ära võetud – loomulikult on ta aga väga õnnelik et Gretal on võimalik oma vanaemaga tutvuda ja seda vähest aega koos veeta.

MINU OMA

Meil ei ole otseselt Petega midagi luti vastu või selle poolt. Ideaalselt ei tahaks ma et lutist saaks 'magamapaneja'. Praegu aga tundudb et mõnikord on Gretal lihtsalt vajadus imeda ilma et tal otseselt nälg oleks ja teda siis tissi otsas lihtsalt imemise pärast hoida on ka piinarikas. Nii me siis olemegi proovinud talle juba varakult lutti tutvustada. Luttide valik poes on loomulikult väga suur. Seda nii margi, tegumoe, värvi kui ka materjali poolest. tegelikult valisime talle juba enne ta sündi ühe luti välja mis mingi reklaami järgi pidi see üks parimaid olema (õige kuju jne). Nüüd oleme me seda siis siin proovinud ja otseloomulikult ilma mingi tulemuseta. Lutt tundub olevat liiga peenike et ta seda korralikult suus saaks hoida ja lutsuda ja üldse ei ole ta sellest väga vaimustuses. Üks päev ostsin talle kõige tavalisema, värvilisema ja odavama luti. Sellise vana moelise luti kujuga ja sellisest kollakast kummist. Ise ma seda luti lutsunud ei ole aga millegipärast kui ma seda vaatan tuleb mulle juba sellise vana kummi maitse suhu.
Eile siis proovisin seda luti uuesti sel ajal kui Greta mul kõhukotis oli ja talle sobis see kohe ilusti suhu. Aitas ka see et seal kandekoti sees olles püsis lutt ilusti suus ilma et ta seda välja oleks saanud sülitada ja ei läinud kaua kui ta tänu sellele magama jäi. Oma sõrme oskas ta ka sealt nii ilusti kinni haakuda et pärast ei saanud me tal seda enam käest ära.

Täna oli Greta jälle rahutu päeval ja ei saanud kuidagi oma pikale päevaunele jääda. Lutt suhu ja kohe ka uni majas.

3 NÄDALAT VANA

...JA PÕSED AINA PAISUVAD :-)

Tuesday, 17 March 2009

SÜNNILUGU

Ma võin oelda et kergemat lapseoote aega kui mul oli ei oleks ma osanud lootagi. Vist vaid nädala päris alguses oli mul süda natuke paha ja ma ei kannatanud mingeid lõhnu ning toit tundus täiesti ilma maitseta. Peale seda ei olnud südamepahasusest mitte haisugi. Samuti ei olnud mul kõrvetisi ega ka paistes jalgu, seljavalu või meeletuid käike öösiti WC. Hormoonid olid ka kõik paremal tasandil kui kunagi varem ja äkilisi emotsiooni laineid või tujutsemist mul ette ei tulnud – Petel vedas. Kriidi või mulla järgi mul ka ootamatult isu ei tulnud.

Kuna mu kõht oli pea 7 kuuni peaaegu et nähtamatu ning püsis üsna väiksena ka kuni lõpupäevini siis tihti unustasin et olen üldse lapseootel...nii kaua kui kogematta siis kas tooli või seina vastu kõhukesega riivasin ja endale märku andsin et ei ole ma midagi enam nii peenike et igast praost läbi saan pugeda.

Ainuke 'vigastus' mida ma valuliselt läbi elasin oli see sinikas mis noor ämmaemand mulle verd võttes jättis (kirjutasin sellest eraldi ettekandena mõni kuu tagasi).

30 NÄDALAT ja 37 NÄDALAT JA 3 PÄEVA








Siit siis ka lühidalt Greta siia ilma tulekust.
Täpselt nädal enne tähtaega õhtul kell 5 tulid veed ära. Kuna mingeid valusi ei olnud siis ei olnud kiiret haiglasse minemisega (Kui veed on tulnud tuleb haiglas ennast näitamas käija). Pete jõudis koju kella 6 ajal ja haiglas olime 6.15 ringis. Selle aja peale olid juba väikesed valud nii 15 min vahega. Haiglas pidime natuke ootama kui nad meile vaba toa leidsid ja siis ootasime uuesti kuni kella 8.15 kui mind kontrollima hakati. Mingit kiiret ei olnud ja kõik olid väga lahked ja sõbralikud me vastu. Olime kindlad et nad saadavad mind tagasi koju aga kui tuli välja et Greta oli kakanud siis jätsid nad meid haiglasse kohe sisse. Selle aja peale olin ma juba 3 cm avanenud ja valud ehk nii 5 min vahega. Meile anti teda et nii umbes 4 tunni pärast kontrollivad nad mind uuesti ja siis peaksin ma olema 5 cm avatud. Küsiti ka et kas ma tahan juba valuvaigistit saada (epidural). Nimelt oli see juba eelnevalt kokkulepitud et see saab olema minu valuvaigisti. Arvasin et suudan ikka veel ilma olla aga nii umbes 15 min pärast läksid valud kõvemaks ja pea et ilma vaheta ning ma tahtsin epidurali andmisega alustada. Nii umbes 20 min pärast olin kui taevas – ei mingit õudsat valu vaid tunne et midagi oli toimumas. Varsti hakkasin tundma et midagi surub kõvasti taguotsa peale ja teadsin et see on üks tunnus et beebi liigub allapoole. Ämmaemand kuulis mis ma ütlesin aga kuna ma ei olnud ju veel oma avanemistega nii kaugel siis ei võtnud ta seda liiga tõsiselt.

Kokku oli lepitud et valuvaigistit antakse juurde iga tunni tagant aga mul hakkasid valud uuesti tundma andma juba enne seda. Ämmaemand oli jälle natuke segaduses aga varsti antsid nad mulle väikese top up–i. Siis oligi juba need 4 tundi möödas ja aeg kontrollida kui palju ma avanenud olen. Aeg läks seal nii ruttu et mulle tundus et vaid tund oli mööda läinud.

Ämmaemanda suureks üllatuseks ei olnud ma mitte 5 cm avatud nagu oodatud VAID VALMIS SÜNNITAMA. Ta ütles et esmasünnitaja kohta on see küll lausa ime et nii ruttu asjad kulgevad. Näis et Gretal oli nii suur tahtmine oma ema ja isaga kiiresti kohtuda.
Egas midagi, ämmaemand ütles et las ma sätin asjad korda ja kirjutan oma märkmed ära ja siis hakkame punnitama. Punnitamine kestis nii umbes tunni ja 20 min mis mulle jälle väid ehk 30 min tundus. Imelik oli seal punnitada kui õiget valu ei olnud ja üldse sellist tunnet ei olnud nagu sünnitamine käsil. Teisest toast aga oli kuulda kuidas naine karjus HELP ME ja oigas pidevalt. Mul oli kuidagi häbi peaaegu et mul ei olnud midagi viga ja et vaid paar korda valusi kõvemini tundes suutsin Petele ütleda et I DON'T LIKE IT... Mul oli juba Greta kõhul piima joomas kui naabrinaine ikka veel karjus ja tegi seda ka veel siis kui meie juba sünnitustoast ära läksime.

Pärast mõningast rebestust ja väikest lõikust hakati mind kokku õmblema samal ajal kui Gretat mõõdeti ja kaaluti ja Pete teda riietas. Kuna Greta kakas loote vette siis pidime me 24 tunniks haiglasse valve alla jääma. See oli ainuke aeg mis väsitas. Kuna ta sündis kell 2.35 hommikul siis 24 tundi venis kaheks ööks ja kui me siis lootsime et pääseme koju reede hommikul kella 9 või hiljemalt 12 ajaks osutus see hoopis õhtul kella 6ks. Lastearst kes meid pidi kontrollima ja siis koju laskma pidi enne haiglas haigete lastega tegelema ja seega jõudis meieni alles nii hilja õhtul....oh me olime juba hulluks minemas seal lamamas ja kella igat liigutust jälgimas. Haiglas ei oleks muidu midagi häda olnud olla aga ma ei saanud seal üldse magada ja toas oli hirmsasti palav. Öösel kui Pete seal ei olnud tahtis Greta vaid mu tissi osas istuda ja talle ei meeldinud üldse tema enda haigla voodis lamada. Ma pidin isegi ämmaemanda ühel korral kutsuma et ma saaksin peldikusse minna kuna ma ei tahnud Gretat üksi voodisse karjuma jätta.

Haiglast meid muidu minema ei aetud pigem pakuti isegi et kui ma tahan ja tunnen et ei ole veel küllalt enesekindel et väikesega koju minna siis võin veelgi kauemaks jääda. Loomulikult ei suutnud ma ära oodata millal sealt ära pääseda ja keeldusin viisakalt.

Üld kokkuvõttes olid kõik arstid ja ämmaemandad ja kogu haigla ja arsti teenindus top tasemel.
Minu puhul oli tegemist ka natuke eri juhusega kuna nagu juba teate jäin ma peale vaksiinide saamist nii umbes pooleteist aasta eest väga haigeks ja seega pean ma nüüd nii teatud toiduga kui ka liigse füüsilise koormusega väga ettevaatlik olema et mitte uuesti haigeks jääda. Seega olin ma eri spetsialistide silma all tihedamini kui tavaliselt oleksin olnud. Tegelikult ei olnud mul häda midagi ja kõik oli palju paremas korras kui paljudel teistel normaalsetel sünnitajatel. Mul pruukis vaid mainida et taguotsa lihas on natuke valus kui juba andsidgi mulle aja füsioteraapiasse. Pakkusid terapisti et ma saaksin sünnitusest nendega rääkida ja kohtasime ka spetsialisti kes epiduralist meile täpsemalt rääkis. Kuna ma ei tahtnud mingil juhul et sünnitus mu tervise jälle halvemaks teeb siis oli arstide plaan ja soovitus et minu valuvaigistiks saab olema epidural ja võin seda saada siis kui ise soovin. Mitu tundi või päeva ei oleks nad mul lasknud nagu nii piinelda kuna see oleks füüsiliselt mulle väga koormav olnud ja oleks võinud mu tervisele kahjulikuks osutuda.

Noh aga õnneks läks kõik veel paremini kui oleks osanud loota ja saan kogu sündmusele positiivselt tagasi vaadata. Kui aus olla siis ei olnudgi mul mingit otsest hirmu sünnitamise eest – ainuke asi mida ma ei tahnud (või mille pärast mures olin) oli uuesti haigeks jääda peale rasket sünnitust. LÕPP HEA KÕIK HEA...kuigi see ju alles tegelikult algus...

VÄIKESE INIMESE VÄIKESED RIIDED

Enne Greta sündi valmistusin nagu iga teinegi lapseootel ema ette uue ilma kodaniku siia saabumiseks. Ostsime kõik beebile vajalikud vidinad (ja mõned mitte nii vajalikud aga siiski asja eest ka). Mina majandusliku vaatenurga alt vaadates ei kulutanud palju raha väga väikeste vastsündinud beebide riiete peale kuna on ju teada et väike beebi kasvab nii ruttu et enamus asju saab ehk paar korda kasutada ja siis ongi juba väikesed. Samuti on raske ette teada kui väike või kui suur saab sündiv beebi olema ja seega ostsin enamus riideid ikka mõningase kasvuvaruga valmis.

Tegelikult teadsime et Greta ei saa sündides olema suur beebi aga siiski ei oskanud me ettekujutada kui väike on väike. Niisiis avastasime haiglas olles et vaesel lapsel on vaid paar riietuseset mille sisse ta ära ei upu. Isegi kombekas millega oli plaanis ta haiglast koju tuua ja õues magamiseks oli nii suur et Greta kadus jalgade osasse täielikult ära.

Nii juhtusgi et järgmisel päeval kui me haiglast koju saime saatsime Issi Kingstonisse lapsele parajas suuruses riideid ostma. Kirjutasin talle kõik täpselt paberile kust poest mida vaadata ja jätsin talle enam vähem oma valikuvõimaluse. Ta sai ülesandega väga hästi hakkama. Helistas mulle igast poest ja kandis ette ja pidas nõu et mida võtta ja mida jätta. Temal tavaliselt ei ole riiete ostmisega probleemi, tema läheb ja ostab mida vaja on ja ei vaata otseselt kui palju midagi maksab ja et kas see on seda hinda väärt asi. Mina olen tavaliselt see kes käib ikka paari poe vahet enne ja võrdleb hindu jne kui midagi ära ostab.

Koju jõudes asju kottidest välja kallates ütles ta mulle et vaata ma ostsin kõik asjad piltidega mida ma eesti keeles ütelda oskan.




Look SEEN, KOER, PUU (hääldus pigem phuu), ORAV (Pete lemmik sõna). Kui ma seda triibulist kostüümi nägin siis teadsin et Pete ei oska öelda triibuline eesti keeles ja küsisin et aga mis see siis on? Pete vastas ilma kõhklemata et SIPSIK (meie Sipsikul on ju punase triibuline kostüüm seljas).

Kui keegi enne imestas et miks või kus Petele sõna ORAV vaja läheb siis nüüd kulub see täiesti asja ette ära. Gretal on nüüd orava kostüüm ja kui me Laupäeval Kingstonis käisime nägi Pete poes ka sellist Oravaga kapuutsikat ning ütles kohe et selle me peame ostma...Greta on meil nüüd väike hoody – Orava gangi plika:-)

Meie postimees on viimase nädala jooksul küll topelt raske kotiga ringi pidanud käima kuna kaardide ja pakkide laviinil meie aadressil ei näi lõppu tulevat. Rohkem veel kui jõulude ajal.
Greta tänab kõike kes talle on kaarde ja kingitusi saatnud. Tädi Tarjat Soomes tänab ta imeilusa kaardi eest ja armsa muusikat mängiva tiigri eest kes talle sõbraks on kui mähkme vahetamine käsil on. Pete tänab kommide eest (mina neid kahjuks süüa ei saanud kuna kuigi nad on nii gluuteni kui ka laktoosi vabad on seal soyat sees mis mulle ei sobi)...rohkem Petele seega.

Riideid on meile ka saadetud terve posu ja tundub et Gretal on nüüd midagi selga panna kuni järgmise aastani. Täna kinkis isegi Pete tööl üks mees Gretale riiete komplekti. Pete oli meeldivalt üllatanud kuna ta on seal ju vaid lepingu alusel tööl ja seega lühemat aega kui täiskohaga töötajad ning enamus kolleegidest on mehed kes selliste tite 'pidudega' ei tegele. Näha aga on et paljude sealsete IT meeste koodide ja programmidest koosneva maski taga on peidus pehme isa hing mis beebi juttu kuulates pehmelt nurruma lööb...meil on üks selline isa hing nüüd ka siin kodus.

PÄIKE


Eile siis oli meil siin esimene tõeliselt soe ilm. Soojakraadid ulatusid +18ni.
Õhus oli tunda tõelist kevade hõngu. On aeg ka juba. Eelmisel aastal olid nartsissid ja teised kevad lilled juba väljas veebruari alguses. Sel aastal on kõik hilisem. Eile puges aias ka Eesti metsast toodud sinilill välja. Olen siin vist küll ainukene kellel sinililled aias kasvavad. Ma ei usu et tavaline inglane ongi kunagi sinilille näinud kuna ega siinsetes metsades neid ju ei ole.

Kui sellised soojad ja päiksepaistelised ilmad ka järgmisel nädalal jätkuvad siis on vist aeg aianduskeskusesse minna lilletaimi ostma ja aeda korrastama hakata. Ma ei jõua ära oodata...saab näha mis Greta sellest ema plaanist arvab!

Sunday, 15 March 2009

ESIMENE VANNISKÄIK


Õigemini küll juba teine.
Esimene vannitamine läks meil natuke metsa. Meie kui vanemad otsustasime et nüüd sobiks meile et Gretat vannitada. Äratasime lapse poole unepealt ülesse, kiskusime riided seljast ilma et oleks teda enne toitnud. Vesi oli ka kindlasti juba vannis ebamugavalt jahedaks läinud jne. Loomulikult ei olnud Greta sellest kõigest vähematki vaimustuses ja kogu lõbus vannitamine oli üks suur ebaõnnestumine.

Teise korraga olime natuke rohkem organiseeritud. Vähemalt toitsime Greta enne ära kuna talle ei meeldi midagi tühja kõhuga teha – siis on kisa taevani.
Ja imede ime: Greta oli väga vaimustuses. Loomulikult ei hakanud ta nüüd suurest rõõmust krooli ujuma aga väga rahuloleva näo tegi küll pähe.

Eile käis ta ka kolmandat korda vannis ja endiselt tundub veega sõber olevat.

ESIMENE LINNASKÄIK


Laupäeval käisime esimest korda Gretaga 'inimeste' seas. Nimelt langes meie järjekordne ämmaemanda külaskäik nädalalõpu peale ja meile pakuti et ehk tahame haiglasse vastuvõtule tulla. Mul hea meel kuna olingi siin kodus juba nädala aega nelja seina vahel istunud. Vastuvõtt ise kestis vaid 5 min maximum. Greta oli viimase 5 päevaga juurde võtnud pea 300g. (sünnikaal oli 2880, 5 päevaselt oli ta 2980 ja 10 päevaselt 3240). Peale sündi ei kaotanud ta üldse kaalust – imelik oleks olnud ka peale selliseid söötmis maratone.

Ämmaemandatega on meil nüüd asi lõppenu, järgmisel nädalal peaks arstiõde koju tulema.

Peale haiglas käiku suundusime Kingstonisse shoppama. Poodides ringi käies ma lausa pidin tirima käru Pete käest ära kui tahtsin ka natuke oma lapsega ringi jalutada. Hea et me kaklema ei hakanud. 5 min pärast Pete juba küsis et kas ei ole juba tema kord jälle lükata, et kas ma siis tõesti ei taha poes üksinda rahus 'asju' näperdada.
Olime Kingstonis pea 3 tundi. Seejärel suundusime Surbitoni Greta passipilte tegema ja Waitrose–i toitu ostma. Algul arvasin et kuidas meil küll õnnestub Greta üles äratada ja passipiltide jaoks poseerida aga imede ime lapsel silmad lahti plaksti kui fotostuudiosse sisse astusime. Pildid said tehtud 2 min. Vaeseke ei suuda ju oma pead veel ise püsti hoida ja seega jäi pildile selline lossi vajunud pea – nagu oleks tal paksud põsed ja ilma kaelata ha ha ha...

Toidupoes sai Gretal villand ja ma pidin teda autosse toitma minema ja isa poodi süüa ostma jätma. Kui me koju tulime olime surmväsinud – natuke hull meist ka esimest korda välja minna kohe 6 tundi järjest...Püüame järgmine kord tagasihoidlikumad olla.

UNI 2

Meie 10 päevasest inglikesest on üle öö saanud väikene kisakõri kes tahab vaid kas tissi otsas istuda või süles magada või lihtsalt vigiseda. Selja peal magamast keeldub ta täielikult. Võib olla ühe pikema uinaku suudab ta teha keset päeva aga ülejäänud aja veedab ta kas pool unes kellegi süles või vigisedes kärus või vigisedes kellegi süles.

Öösel sama lugu. Oma hällis keeldus ta juba esimesel ja teisel ööl kategooriliselt lamamast. Vankris lamab ta VAID tänu lambanahale, ma ei tea mida me ilma selleta teeksime – tellimus teiseks nahaks on juba sisse antud ja ema toob selle järgmisel nädalal endaga kaasa. Nii me siis tassime oma Bugaboo–d iga päev trepist ülesse ja alla et laps selles kas või natukenegi öösel iseseisvalt magada saaks.

Kaks ööd tagasi õnnestus tal isegi kaks pikka uinakut kärus teha ilma et pidi minu rinnal magama ja mina juba mõtlesin et hurraaa, asi hakkab ilmet võtma!

Noh, kui aus olla siis mida sa alla 2 nädalaselt ikka tahta võid. On teine alles nii väikene et oleks julm teda pikemalt näljas hoida või kõvemini karjuda lasta. Oma osa on ka seedimisel mis näib talle natuke rohkem vaeva valmistavat. Piim ei jookse enam nii automaatse kiirusega kehast läbi nagu paar päeva tagasi. Loodan kogu südamest et meie beebist ei saa tulema colic sufferer....
Tegelikult magab ta heameelega ilma niuksumatta oma hommikust uinakut meie voodis teki peal ka aga seda vaid hommikuti.

Friday, 13 March 2009

SO SMALL...


... AND ALREADY WITH STRONG VIEWS - SHE WON'T PUT UP WITH ANY RUBBISH!!!

Thursday, 12 March 2009

Wednesday, 11 March 2009

SUUR TÄNU...


...KÕIGILE KES MEILE ÕNNE SOOVISID KAS SIIS LÄBI BLOGI, EMAILI, TELEFONI VÕI POSTI TEEL. Samuti suur tänu Liinale beebivanni ja tekikeste eest. Mul ei olnud üldse plaanis neid tekikesi muretseda aga nüüd ei lähe minutitki mööda kui ma neid ei kasutaks.

Greta on 6 PÄEVA VANA ja tähtaja järgi oleks ta pidanud täna sündima. Eile käis meil kodus ämmaemandad teda kaalumas ja vereproovi võtmas. Nende üllatuseks kaalu langemise asemel oli Greta hoopis 100g juurde võtnud. Nabaväät tuli tal juba 2 päeval ära
nii et igati kiire arenguga väike tüdruk. Kiita sain ka mina ämmaemandalt. Nimelt ei uskunud ta algul et mina Greta ema olen ja ootas millal päris ema ülevalt korruselt alla tuleb. Ta ei suutnud uskuda et mul ei olnud lotendavat suurt kõhtu ja musti rõngaid silma all (selle viimase üle imestan ka mina kuna unetunnid on ikka suurel määral vähenenud).
Jah, võisin oma normaalsed riided kohe peale sünnitust jälle selga panna. Tegelikult ei olnudgi mul mingeid spetsiaalseid lapseoote riideid vaid teksad olid ühe numbri võrra suuremad.
Kõik need kes aga nüüd seda lugedes kadedust tunnevad ja samas ikka veel oma lisa kilodest peale sünnitamist lahti proovivad saada siis uskuge et kui mul valida oleks siis oleksin pigem teie nahas ja sööksin kooke ja jäätist ja leiba ja kõike seda mida ma praegu süüa ei saa ning ei hooliks kilodest põrmugi.

Lõpetan tänaseks ja lähen oma ema kohustusi täitma. Kui vaba hetke saan või kui suudan oma silmi Gretalt tõsta siis kirjutan varsti siin ka natuke sünniloost ja muudest sündmustest.

Sunday, 8 March 2009

MEIL ON AU TEILE TEATADA...


ET RÜÜTLILOSSI ON SÜNDINUD VÄIKENE PRINTSESS GRETA.

5. Märtsil 2009 kell 2.35 hommikul
Pikkus 51cm ja kaal 2880g

Lisa pilte on võimalik näha
http://littlegreta.wordpress.com/

Monday, 2 March 2009

SUPERMAN


Pete oli eile täielik Superman. Vaatamata sellele et ma teda öösel kella 3 ja 6 vahel oma unetusega segasin oli ta hommikul ülimäärast energiat täis ja alustas oma imetegudega juba kella 9 ajal.

Mina alles magasin voodis kui tema oli juba köögis pesemas eelmise õhtu potte ja panne, nõudepesumasinat tühjendamas ja muidu suurpuhastust tegemas. Selleks ajaks kui ma oma silmad lahti olin teinud oli ta alustanud ahju puhastamisega. Õhus oli tunda mürgist ahjupuhastusvahendi hõngu. Ma pean mainima et me ei ole seda ahju vist veel kordagi enne puhastanud nii põhjalikult, kasutame me seda aga küll vaata et ülepäeviti. Et seda siis tema standartide kohaselt puhtaks saada läks tal selleks vähemalt tund aega. Vahepeal suutis ta veel mulle valmistada ja serveerida hommikusöögi voodisse.

Peale köögi koristamist asus ta aias oleva väikese kuuri kallale ja organiseeris selle sisu. Siis ronis ta pööningule ja jätkas seal organiseerimist, töö mida me juba mitu nädalalõppu oleme plaaninud teha. Sealt alla tulles tõstis ta me magamistoas natuke mööblit ringi ja siis jooksis poodi süüa ostma enne selle kinni panemist kella 4 ajal.
Koju tulles alustas ta kohe prae tegemist ( see on tegelikult nagu nii tema üks nädalalõpu kohustustest – süüa teha), serveeris selle tund aega hiljem ja siis pesi ja koristas kõik nõud peale sööki jälle ära......Alles siis istus ta maha tassi kohvi ja sokolaaditahvliga ja relaxed.

Täna hommikul avastasin ma et ta oli veel ka ühe köögikapi seest ära koristanud, mitte et see just koristamist vajas aga ju see siis ei olnud kokale küllaldaselt käepäraselt enne organiseeritud.
Kui ma päeval talle tööle helistasin ja seda mainisin siis ütles ta et ta proovib nüüd sellel Superman rollis püsida. Meest sõnast, härga sarvest – kui ta koju tuli pani ta naksti kaks riiulit seina enne kui oli peaaegu et kingadgi jalast saanud.

Huvitav mida homne päev endaga kaasa toob? :-)