Thursday, 30 April 2009

TWO FOR ONE OR JUST A FREE MEAL

Käisime täna jälle õhtut söömas Itaalia restoranis Strada. Ega see ei ole midagi erilist restoran aga seal on menüüs palju sööke mida ma süüa saan ja see resorani võrk on laialt levinud nii Londonis kui ka selle ümbruses ja arvatavasti ka teistes linnades üle maa.

Kuigi see on täiesti tasemel restoran on tal viimasel ajal üsna palju pakkumisi kus kaks pearooga saab ühe hinnaga. Me tihti kasutame siis seda pakkumist ära ja käime seal söömas. Nii ka sel korral. Gretale on see juba 3 restorani külastamine ja kui paljud on meilt küsinud (väitnud) et noh kas elu on nüüd täielikult peapeale keeratud peale lapse sündi siis saame rahus vastata et ei ole see midagi nii peapeal...isegi restoranis oleme juba mitmel korral käinud.
Tavaliselt tellin ma seal olles enam vähem alati sama söögi aga seekord otsustasin kala kasuks. Me oleme alati nende söökidega rahule jäänud aga sel korral avastasin ma poole söömise pealt et mu kala on keskelt toore võitu. Kelner vabandas ja viis selle kööki et viga parandada ja tõi siis selle mulle natukese aja pärast tagasi. Jätkan söömist ja märkan et see kala on ikka veel sama koha pealt toores NING et üks värske keedu kartul on otsast roheline (koore alt). Selle aja peale oli mul juba kannatus täis ja kuna olime Gretaga siis ei olnud meil aega enam mulle uut sööki tellida.

Arutasime just omavahel et selle minu söögi eest me küll maksma ei hakka mis sest et oma soodustusega saaksime nagu nii ühe roa ju tasuta (nemad seal restoranis ei teadnud et me seda soodustust kasutada plaanisime).
Kui aeg maksmiseks läks siis vabandas restorani manager südamest ja ütles et me võime arve unustada ning lootis et me ikka uuesti sinna tagasi tuleme...
Minul väga hea meel kuigi kõht pool tühi tänu sellele jamale. Pete just oli endale sel korral veel tellinud 2 portsu oliive (mis just eriti odavad ei olnud) ja £16 stake (ma ei teagi mis see eesti keeles oleks) ja mina ka ekstra brokolit ning avogado tomati salati. Lahkudes Pete veel ütles et kui ta seda oleks arvanud et me üldse oma söögi eest maksma ei pea siis oleks ta endale veel 2 magustoitu ka tellinud.
Pärast läksime veel poodidesse kolama kuna Neljapäeviti on need lahti kella 8ni ja oma lemmik Itaalia jäätist ostma.

Vot selline tore õhtu oli meil.
Gretal oli küll pärast natuke raske kodus ööunele jääda kuna elu oli rutiinist väljas aga noh eks ta pea sellega lihtsalt harjuma.

Mainin veel ära et tagasi kodus olime me kella 7 ajal nii et 'social servicesse' ei ole lapse piinamise pärast vaja helistada.

Wednesday, 29 April 2009

OSTEOPAATI JUURES


Osteopaat Mark on minu selga, täpsemalt mu seljaroogu, juba nii umbes 2 aasta ringis 'hooldanud'. Aastaid tagasi oli mul tihti kaelavalu mida oli raske rohtude või muidu massaasidega ära saada. Kui ma 2 aastat tagasi haigeks jäin siis sattusin läbi spetsialisti soovituse Mark-i juurde kes nii mu kaela kui ka seljaga imesi on teinud. Selgroog mis enne oli natuke viltu (mitte küll nähtavalt) tänu raskete kottide jne kandmisest juba kooli ajast alates ja pidevast stressist. Alguses käisime ta juures kord nädalas nii umbes 3 kuud ja peale seda ehk kord kuus ja siis kord 3 kuu jooksul. See on lausa uskumatu kuidas ta ühe korraga oskab valusa lihase või väsinud selja 'korda' panna.
Kui ma Gretat ootasin siis käisin ka korra ta juures et ta saaks mu selga sünnituseks ettevalmistada ja nüüd esimest korda peale sünnitust jälle uuesti et selg sünnitusest korda saada. Ma tean et tänu Markile on mu selg nüüd nii heas korras et sünnitus isegi ei mõjutanud ühtegi lihast ja ka mitte see et ma nüüd pea 5 kg Gretat kõhukotis olen ringi tassinud ja rinnaga toites tihti ebaharilikkes positsioonides istun.

Petega on see mees ka imet teinud. Nimelt kahjustas Pete mitu aastat tagasi suusatades oma õla nii pahasti et pidi pärast operatsioonile minema. Peale seda on tal selle õlaga tihti jama olnud. Ta käis vahemalt 2 aastat mitme era spetsialisti juures ja sai mingeid ravisid ning püsioteraapiat aga midagi ei aidanud. Õlg aga tegi tihti valu. Tal pruukis sellest vaid Markile mainida ja Markil vaid eemalt vaadata kuidas Pete kätt liigutas kui ta juba teadis milles viga. Ta ütles et tihti juhutb nii et kui midagi valutab või valu teeb siis kõik tõttavad kohe seda valutavat kohta ravima kui tegelikult on valu allikas hoopis teises kohas. 20 min Mark-i osteopaatiliste käte all ja valu oli täielikult kadunud ja on seda olnud siia maani. VAID 20 MIN!!!!!... ning kõik need makstud £££££ eraarstidele oli täielik raiskamine...

Kui me Mark-i juures eelmisel nädalalõpul käisime siis tahtsime et ta ka Gretat ülevaataks - tal ju oli ka pikk ja pigistav tee siia ilma. Mark-i sõnul on Greta küllaltki heas vormis. Natuke pidi olevat üheskohas seljas lihas pinges aga see ei ole midagi tõsist.
Greta ise ei osanud asjast midagi muud arvata kui et tal hakkas kõht tühjaks saama ja tahtis autosse magama minna...

I CAN SING AFTER ALL

Kui Greta oli alles sündinud siis laulsin ma talle mõnikord Päkapiku laulu (teate küll seda päkapikku kes elas metsa sees ja maitsvaid saiu küpsetas). Ma ei tea miks just seda laulu aga millegi pärast just seda.
Ma ei ole suur laulja ja viisi endateada ka ei pea kuigi olen kooliajal laulnud laulukooris ja isegi Laulupeol esinenud. Pete kõrval on mu muusikaline kuulmine täiesti null kuna temal on ju mingid erilised kõrvad mis iga väiksemagi heli kinni püüavad ja siis võimaldavad tal seda ka kohe klaveril mängida...muidu kuulmisega on tal küll tihti probleeme ja räägib ise ka keskmiselt kõvema häälega kõigist üle aga noh see on teine teema...

Aga kuna Greta ehk veel ei ole nii kriitiline lauluviisi suhtes siis olen mina ikka edasi laulnud. Üks päev hakkab Pete mingit viisikest ümisema mis mulle kuidagi väga tuttav oli. Algul arvasin et see on mingi inglise lastelaul aga ei suutnud vastavat laulu leida. Äkki sain aru et Pete ümiseb ju seda Päkapiku laulukest JA kohe TÄITSA ÕIGE VIISIGA...järelikult ma ikkagi pean viisi kuna muidu oleks ta ju seda valesti laulnud, kuulnud on ta seda ju vaid minu suust.

Kui ma talle mainisin et OI ÄRA SA SIIN MIDAGI MINU LAULE LAULA Gretale siis hakkas ta seda ka sõnadega laulma. Loomulikult olid sõnad väljamõeldud eesti keelsed sõnad mida ei eksisteeri ja kõlasid üsna naljakalt.

Piltidel Greta esimesi muusika tunde saamas.

ILMAENNUSTUS


Sel nädalalõpul on meil Maipühad ja seega töötavatele inimestele on Esmaspäev vaba. Peaaegu ALATI sajab meil selliste pühade ajal kas vihma või on muidu kole ilm vaatamata sellele et terve nädal enne seda on säranud päike taevas ja särab edasi ka kohe peale pühi.
Huvitav, kas seekord läheb jälle selle 'pühade' reegli järgi või on oodata imet. Praegu paistab õues päike ja linnud laulavad. Loodetavasti saame sama näha ja kuulda ka nädalalõpul kui meile kauaoodatud sõbrad külla tulevad!!!

Monday, 27 April 2009

TUBLI TULDRIK


Ma tihti ütlen Gretale TUBLI TÜDRUK kui ta midagi tarka teeb või hästi sööb jne. Pete on seda ka kõrvalt kuulnud ja teab nüüd et tubli tüdruk tähendab GOOD GIRL.
Kuna see on uus sõna mille ta on hiljuti ära õppinud (nii ta vähemalt arvab) siis tuleb tihti ette et ta ka oma oskusi teistele tahab näidata ainukese vahega et sõna tüdruk kõlab tihti rohkem taldrikuna. Nii ta siis kutsubgi Gretat TULDRIKUKS.

PS tegelikult ei räägi Pete Gretaga eesti keeles nii et ohtu ei ole et Greta end taldrikuna tundma hakkaks.

Wednesday, 22 April 2009

SUVI JÄTKUB


Soojad ilmad jätkuvad. Õues on võrraltult ilus. Tundub et iga põõsas ja puu on praegu tohutus lillemeres...isegi sirelid õitsevad juba. Ma nii tahaks õue jalutama minna ja seda lillemerd pildistada aga kahjuks ei ole meie väike madam nõus vankris magama-lamama ja seega jääb mul see lõbu ära. Kohukotis ei jaksa ma teda nii pikalt kanda. Aias ma temaga ka ei saa pikalt olla kuna ta on just ära õppinud päeval omas voodis magama ja ma ei taha seda ära rikkuda. Noh tegelikult ega temaga seal aias ju ka palju midagi teha ole või saa kuna ta ju veel ei mängi mänguasjadega ja kärus ka ei maga nii et lõpuks peaksin teda seal ikkagi ise süles hoidma. Tegelikult oleks tal seal ka liiga palav pikalt olla nii et niiviisi me siis seal vaid lühikesi õhuvanne võtamegi.

Tuesday, 21 April 2009

BEEBIKEEL

Leidsin internetist sellise artikli:


Beebikeele koolitaja Eestis, Astra Kallasmaa ütleb, et häälikud põhinevad imiku refleksidel. Need viis sõna, mida beebid alates sünnist kuni kolme kuu vanuseni ütlevad, on universaalsed ega sõltu rahvusest. Häälikud on kõige selgemini kuulda nutu alguses, siis kui tita pole hakanud veel kõvasti karjuma. Mõni beebi kasutab ühte sõna sagedamini kui teisi. Kirjapildis on beebi häälitsusi täpselt väljendada keeruline, aga koolituse läbinud vanemad kinnitavad, et neid viit sõna on tita häält kuulates võimalik eristada küll.

1.Neh - ma olen näljane
Tita hakkab niimoodi nutma siis, kui kõht läheb tühjaks. Tekib imemisrefleks, keel liigub suulakke ja sellele lisandub hääl, millele on iseloomulik alguses olev nasaalne n. Lapse pea liigub küljelt küljele, sest ta otsib rinda.
2. Aou - olen unine
Kui laps tahab magama minna, tekib haigutusrefleks. Imiku suu läheb hästi suureks ja avatuks. Tekib aou-nutt.
3. Heh - mul on ebamugav olla
Laps kasutab heh-nuttu siis, kui tal on mähe märg, tal on külm, palav või ebamugav asend. Titat võib häirida ka muu, näiteks turvahälli liiga tugevalt kinnitatud rihmad.
4. Eh - aita mul krooks välja saada
Söömisel allaneelatud õhk põhjustab beebile halba enesetunnet. Sellisel juhul tuleks tõsta ta püstiasendisse, et õhk saaks välja.
5. Earh - mul on gaasivalud
Niisugune nutt algab siis, kui last piinavad gaasivalud. Nende leevendamiseks tasub teha tema kõhule massaaži, suruda beebi põlved üles vastu ta kõhtu või kasutada muid valu leevendavaid võtteid ja vahendeid.

Ülejäänud artiklit saab lugeda SIIT

LONDON CALLING


Eelmisel nädalalõpul käisime Londonis Eesti Majas nii nimetatud Pete eesti keele testi tegemas. Testist nii palju et ainuke asi mida õpetaja Petele eesti keeles ütles oli 'Peeter istu maha' ülejäänud aja kuulasime tema elulugu. Me olime seal nii umbes pool tundi ja selle ajaga suutis õpetaja (ma ei hakka siin nimesi igaksjuhuks mainima) kogu oma elu lahti lahata. Ma olin sealt lahkudes täiesti väsinud aga nüüd kui vaja oleks siis võiksin üksikasjalikult andmeid jagada nii tema kui ta laste ja lastelaste kohta, alates nimedest kuni vanuse ja elukohtadeni välja. Ühesõnaga oli see naine täielikult hüperaktiivne.
Praeguste andmete kohaselt hakkab Pete temaga alates sügisest eratunde võtma. Saab näha mis sellest asjast saab. Ma küll kardan et kui inimesele meeldib nii palju rääkida (endast) siis vaevalt seal plju aega õppimisele jääb aga Pete on väga innukas alustama ning lubas ise 'korda' majas hoida.


Kuna õues oli järjekordselt võrratu ilm siis otsustasime Londoni peal edasi kolada. Eesti Maja asub Notting Hill–s mis on igati posh koht. Seda on juba tänavapildis näha, alustades poodidest ja kohvikutest kuni inimesteni välja. Seal on raske kohata inimest kellel arvatavast isegi jalas olevad lihtsad sokid maksavad kõvasti üle £100. Peaaegu nagu omamoodi 'muuseumis' käik ja silmale väga huvitav. Põikasime sisse ka ühte orgaanilisse restoran-kohvik-poodi et väikest lõunat süüa aga kahjuks ei olnud nende menüüs midagi sellist mida ka mina oleksin saanud süüa. Mind aga üllatas et hinnad ei olnud üldsegi mitte kõrged ja mul oli kahju et me sellises meeldivas miljöös süüa ei saanud.


Jalutasime edasi ja jõudsimegi juba Portobello Market. Samuti vaatamisväärsus omaette. Pete sõi pannkooki, Greta magas kõhukotis ja mina tegin pilte. Rahvast oli seal massiliselt nagu alati nädalalõppudel.














Edasi sõitsime High Street Kensingtoni kus me sõime lõunat restoraanis Strada.Gretale see juba teine restorani külastus. Sel korral ei maganud ta seda maha vaid vaatas aknast välja (tegelikult jõllitas tumedat seina akna all) ja mängis issiga. Mind pani imestama et kahel korral tuldi meilt küsima et kas me sooviksime Gretale söögitooli!!!
Ju neil siis ei olnud lastest õrna aimugi või kas tõesti meie mitte veel isegi 2 kuune lapsuke nii hiiglaslikuna välja näeb?




Peale seda läks Pete Gretaga Kensington Gardens-i jalutama sel ajal kui mina natuke poodides ringi kolasin.
Mainisi juba kord enne et mina olen vist ainuke siin kes Gretal praeguste soojade ilmadega õhukest mütsi peas hoiab samal ajal kui kõik Inglise beebid nii palja pea kui varvastega ringi käivad...noh välismaalaste asi, me eestlased ju armastame lapsed soojas hoida ja teame et kevad ilmad on petlikud. Kui Pete Gretaga seal pargis jalutas siis Pete võttis Gretal mütsi peast ära kuna arvas et tal on palav. Pärast ta rääkis mulle et ei läinud minutitki mööda kui üks rikka välimusega välismaalasest vanaproua oli tulnud Pete noomima et nii väikesel lapsel pea paljas...ha ha ha!

Päeva lõpetasime Whole Food Market-i külastamisega. Pilte kahjuks ei teinud seal enam kuna võhm oli juba väljas.
Mulle NII meeldib Inglismaa kevad...
Siit natuke lilli (eelkõige emat silmaspidades)

Sunday, 19 April 2009

Greta ei suutnud eile korralikult päeval magada. Isegi mitte autotoolis. Natuke nagu magas aga üsna rahutult mis on harukordne kuna tavaliselt jääb ta kohe autos magama. Sama lugu oli ka kohukotiga. Nagu magas aga jälle väga rahutult ja nii terve päev. Ainuke korralik uni mis ta öö unele lisaks sai oli hommiku kella 10 uni ja seda ka ehk 40 min ainult.
Ma ei teagi mis tal viga oli, mähe oli kuiv, süüa sai ka kui tahtis jne. Kella viiest alates hakkas virisema ja siis nutma ja nutma ja nutma. Ise nii unune jälle et vahepeal sai silmad 3 min kinni ja siis jälle nuttis nii kaua kui me ta asendit muutsime jne.

Lõpuks, LÕPUKS jäi ta täielikult vait kella 10 ajal ja siis ka kohe magama.
Magas kella 10.15 õhtul kuni kella 4 hommikul (pea 6 tundi), siis sõi ja jäi KOHE uuesti magama ja magas järgmised 4 tundi....
Aru ma ei saa kuidas suudab alla 2 kuune laps kõigepealt üle 5 tunni üleval olla ja siis nii pikalt ilma söömata magada?

Thursday, 16 April 2009

6 NÄDALANE GRETA


Kuus nädalat on möödas aga tundub nagu 6 kuud juba. Unustame tihti et Greta ei ole mitte 2 kuunegi veel.

ÜLDINE ARENG

Naeratada juba oskab aga seda peab talt välja nuruma. Petel õnnestub teda naeratama saada paremini kui mul kuna ta teeb Gretale alati igasugu hulle nägusi ja häälitsusi ja Gretale see meeldib. Mina saan tavaliselt naeratuste osaliseks kui lapsel on kõht täis ja uni magatud.

Oma käed on ta ka mingil määral avastanud. Tihti kuulen teda öösel kõvasti lutsutamas ja siis tean et tal on rusikas suus. Asju ta veel käes ei hoia ja muidu ka midagi rohkemat kätega teha ei oska.


Viimase paari päeva jooksul olen kuulnud et ta on uusi häälitsusi tegema hakanud. Enne ainult nuttis või niuksus aga nüüd nagu natuke räägiks ka. Eile ütles Pete talle mitu korda järjest HELLO ja Greta proovis iga kord midagi vastu ütelda. Oh, see oli nii armas.

Mängida ta veel ei oska küll aga vaatab mõnda mänguasja nüüd juba natuke rohkem kui enne. Endised lemmikud on raamat ja tiigrikutsu aga ka muusikat mängiv asjandus mis voodi külge käib (ma ei tea kuidas neid eesti keeles kutsutakse). Tegelikult ei ole tal seda ärkvel olevat mängimis aega väga palju päevas. Ta peab väga heas tujus ja välja puhanud olema kui ta on nõus põrandal mänguvaiba peal lamama. Suurema osa ärkvel olevast ajast veedab ta siiski meile nägusi tehes või meiega 'rääkides'.

SÖÖMINE

Minu arvates ei ole meil söömisega erilisi probleeme. Mul paistab piima olevat küllaldaselt ja Greta võtab kaalust koguaeg juurde. Enam küll selliseid pikki 20–30 min söömisi ei ole aga ju ta siis saab oma kõhu rutemini täis. Mõnikord ahmib ta piima sellise hooga nagu oleks mitu päeva näljas olnud. Tihti ei suuda ta seda siis nii ruttu alla neelata ja peab vahepeal õhku juurde ahmima et piim kurku ei läheks ja õhupuuduse kätte ära ei lämbuks. Öösel ei tunduvat tal väga suurt nälga olevat. Mõnikord ma lausa sunnin teda sööma et ta liiga ruttu jälle näljasena ülesse ei ärkaks.

Minu söömisega on aga palju rohkem katsumusi. Olen ära õppinud sööma mõlema käega ja väga ruttu. Tihti juhtub et kui Greta on mul sülekotis ja mina samal ajal söön siis on tema pea pärast kas praemuna, natuke kartulit, koogipuruga või muud toidu kraami täis...Õnneks ei ole ma talle veel kuuma suppi keset pealage tilgutanud.
Petega samal ajal süüa meil ei ole enam õnnestunud. Tegelikult on meil aga õnnestunud käia restoranis söömas küll. Greta magas kogu sündmuse maha. Restorani manager hoolitses selle eest et me toit ruttu valmis tehakse enne kui Greta ärkaks.

MAGAMINE

Magamis teema on kõige keerulisem teema. Kõhukott (BabyBjörn) on kindel koht kus ta on suuteline sügavalt magama aga siis ka tihti pean ma või Pete sel ajal selle kotiga ringi käima. Kui ühe koha peale liiga pikaks seisma jääda või kui julged maha istuda siis läheb kohe rahutuks.
Võib olla ka sellepärast meeldib talle meiega poodides ringi käia kuna siis ta saab just nii magada nagu talle kõige rohkem meeldib.
Mul ei ole selle kõhukotis kandmise vastu midagi muud kui et ta on juba pea et 5 kilo ja seega ta ringi tassimine hakkab seljale valu tegema.

Teine koht kus ka magamine üsna hästi õnnestub on auto turvatoolis siis kui auto sõidab. Alguses kui me ta sinna paneme ja auto veel sõitma ei ole hakanud siis karjub nii et näost lilla aga kohe kui auto sõitma hakkab siis on vaikus majas....juhul kui just ei juhtu väga suur nälg samal ajal olema.

Selline kärus magaja nagu iga teine normaalne vastsündinu või muidu beebi ta ka üldse ei ole. Käru ringi kärutamine ka ei aita midagi. Kui ma ta sinna päeval magama panen siis ehk magab vaid 20 min, väga harva kauem. Mõnikord panen ta sinna ka kõhuli magama aga ka siis magab üsna lühikest aega. Väljas käies vaatan kadedusega kohvikutes istuvaid emasid kelle beebid laua kõrval vankris magavad samal ajal kui mina, selg küürus, Gretat kannan.

Paaril viimasel päeval on mul õnnestunud aga teda selili päevaunele panna tema enda voodisse. Avastasin et kui ma samal ajal tolmuimejaga imen siis suudab ta ka ise magama jääda. Seal magas ta kohe üsna pikalt, paar korda ehk pidin vaid korraks kussutama minema. See aga ei tähenda et ta nüüd seal iga päev magama jääks.

Öödega on ka nii nagu on. Tavaliselt õnnestub mul ta esimese osa ööst oma voodisse saada. Siis kui ta ärkab sööma siis tavaliselt võtab see nii kaua aega et teda uuesti magama saada et ma annan alla ja võtan ta enda juurde magama. Teiseks põhjuseks on ka see et tal läheb öösel selili magades nina kinni ja tatt tilgub kurku ja siis ta teeb nii jubedat häält et sellises müras on võimatu magada. Teda ennast häirib see ka ja peale pikka vähkremist ärkab nagu nii varsti ülesse. Enne proovisin teda siis ikka uuesti magama tissitada aga lõpuks olime mõlemad nii väsinud sellest öö rallist et sellel ei olnud mingit mõtet.

Me proovisime Petega ka mingit rutiini paikka panna. Ma järgisin GINA FORDI. Ta teoorial on tõepõhi taga aga praktikas on natuke raske seda kõike ellu viia. Tegelikult on Greta enda rutiin üsna FORDI rutiini sarnane aga kui midagi läheb natuke viltu või kui ma ei suuda teda magama saada siis läheb kukub kõik kokku. Lõpuks oligi nii et ma proovisin paikka panna liiga mitut asja korraga
1.Teda ise magama õpetada
2.Teda selili magama treenida
3. Rutiini tutvustada
ning lõpuks oli vaene laps nii segamini et ei suutnud enam üldse magama jääda. Oli teine lausa 5 tundi järjest üleval mis minu arust nii väikse lapse kohta on ikka hirmus palju ja siis veel öö uned ka segatud.
Tundus et ainult 4 tundi päevaund ei olnud talle küllaldane ja kui teda proovisin ülejäänud aja üleval hoida siis läkski kõik segamini ja ta ei suutbud enam üldse uuesti magama jääda.
Otsustasime et uni peaks ikka olema nii väiksele lapsele esikohal ja seega nüüd on mul suva kus või kuidas ta magab nii kaua kui ta saab korralikult magada. Seepärast võtan ma ta ka ööseks enda juurde magama et me mõlemad saaksime siis korralikult välja puhata.
Kord magas ta isegi 6 tundi järjest ilma ärkamata. Tihti olen märganud et ega ta väga näljane öösel olegi. Arvan et kui ta vaid selili nõustuks magama siis ehk ei oleksgi temaga nii suurt probleemi öösöömistest lahti saada.
Eka ma ikka proovi tihedamini teda ka oma voodisse öösiti magama panna ja ehk ta nohu-tati probleem kaob ka ära kui ta natuke vanemaks saab.

Praeguseks probleemiks on aga see et tihti õhtuti nutab ta palju ja muutub väga närviliseks. Mulle tundub et see juhtub siis kui ta tahab magada aga ei suuda magama jääda (kuigi me proovime teda aidata) ja siis on ta nii üle väsinud aga samal ajal täiesti ärkvel. Siis ta nutab kõvasti ja kui asendit muuta siis jääb natukeseks ajaks vait ja siis jälle nutab ja nutab. Peksab peaga vastu mu keha nagu tahaks rinda aga kui anda siis ei suuda seda suhu võtta ja karjub edasi jne. Silmad nii suured peas aga samas nii unine et vaata et jääb silmad lahti magama. Lõpuks siis peale tundi või kahte suudab tissi suhu saada ja KOHE magama jääda...kuigi süda peksab jätkuvalt topelt tempos.
Mulle kohe üldse ei meeldi teda nii närvilisena näha. Me ei usu et tegemist on kõhuvaluga kuigi tavaliselt algab see stressi nutt enam vähem samal ajal igal õhtul. Peale sellist nuturallit ei ole mul tahtmist (loe julgust) teda enam tema enda voodisse magama proovida panna ja nii ta siis magabgi jälle minu kõhul kogu öö.

Kui see magamis jama välja jätta siis on ta aga igati kullake ja ema isa silmarõõm...selline keda tahaks kogu aeg musitada ja mudida ja paksukesi jalgu pehmelt näpistada... :-)

Wednesday, 15 April 2009

Tuesday, 14 April 2009

VÄSITAVAD PÜHAD

GRETA TÄNAB KARINIT

PIKK NÄDALALÕPP


Munadepühade ajal oli meil 4 vaba päeva. NAGU ALATI siin Inglismaal on see peaaegu et reegel et kohe kui Bank Holidays on läheb ilm sajuseks. Nii oli ka sel korral. Enne pühasid olid ilmad väga ilusad ja soojad, tuli reede ja vihma ladistas. Õnnesks siis vähemalt esmaspäeval, viimasel puhkuse päeval, tuli ka päike välja ja nüüd täna, teisipäeval on ilm jälle väga ilus.

Anyway, vaatamata vihmale oli meil ilusad pühad. Mul oli hea meel et Pete sai pikalt kodus olla ja me lapsehoidja olla ja Petel ka hea meel et sai Gretaga pikalt koos aega veeta.
Üle pika aja (peale talve) käisime ka ühte National Trusti mõisat jälle külastamas. Kuna oleme liikmed siis meile on iga külastus tasuta ja seega ei võta see meilt rohkem jõudu kui autosesse hüpata ja mootor käima panna. Meie olime seal mõisas ka enne käinud kuid Gretale oli see esimene kord. Ega meil seal midagi erilist vaadata ei olnudgi kuna kõik juba enne nähtud ja lõpuks tuligi rohkem nii välja et käisime seal hoopis Gretat näitamas. Pete on meil see uhke isa kes Gretaga iga nurga peal uhkustab. Sellisestes mõisates on nagu igas muuseumis ikka igas ruumis üks valvuri tädi või onu, enamuselt vanemas eas inimesed, ja neid ruume on seal vähemalt 10. Võite siis arvata neid vanamutikesi kes kõik tahtsid Gretaga tutvust teha. Kui siis mõni neist ei öelnud midagi oli Pete peaaegu et solvunud ja üks kord isegi kõndis sinna tuppa uuesti sisse et tädikese käest reaksiooni saada...Oh seda Pete küll. Paaril korral pidin ta lausa edasi tirima kui ta oli jälle valmis kellegagi juttu alustama.
Enamik inimesi on alati mures et kas Greta ikka hingata saab kui ta Pete süles kõhukotis on. Mõnikord tundub meile ka et ta vist hingab kõrvadega kuna nina ja suu on nii Pete keha vastas et tundub lausa võimatu et õhk nende kaudu talle sisse pääseb.
Mõisa lähedal oli selline ilus nartsissi põld. Seda nähes oli mul selline tunne et kohe, kohe jooksevad teletubbies mäest alla.


Pühade ajal käisime meie headel tuttavatel korraks külas kuna nad ei olnud Gretat veel oma silmaga näinud. Neil on suur maja koos basseiniga nii et ootame pikkisilmi aega kui Greta natuke vanem on et siis teda sinna suveti ujuma viia. Nad elavad meist vaid 10 min kaugusel nii et saame seda siis üsna tihti teha. Tavaliselt lähevad nad suveks ka veel kuskile puhkama nii et võib isegi juhutda et bassein täielikult meie kasutusse saab mõneks ajaks. Vanasti kui ma veel vaba ja vallaline olin veetsin seal tihti aega. Kahjuks jäi seekord pildi peale vaid Pennie.
Laupäeval aga käisid meil külas meie naabrid. See on lausa uskumatu et me oleme siin majas juba 3 aastat elanud aga naabrid ei ole ikka veel meie juures külas käinud. Meie oleme nende juures koera paar korda pissitamas aga kyll käinud.
Alati on midagi ette tulnud või lihtsalt ei ole olnud aega või tahtmist neid enda juurde kutsuda ja kogu suhtlemine on jäänud kas üle aia või üle ukseläve. Vahest oleme tahtlikult tagasihoidlikud olnud kuna me ei ole tahtnud et naabrilapsed siis koguaeg üle aia meiega rääkima hakkavad ja ukse taga käivad ning meie privaatsust niiviisi rikuvad aga nüüd kui meil endal ka laps on on seda piiri raskem pidada. Ärge valesti aru saage, meil ei ole laste vastu midagi ja naabri lapsed on ka igati toredad tüdrukud aga kogemused näitavad et kui korra näpu annad siis võtavad kogu käe.

Tunnike nendega möödus lõbusalt ja Greta sai tüdrukutega kohe sõbraks. Kui nad teda süles hoidsid siis ei teinud ta piuksugi, korra isegi naeratas. Sellist asja ei juhtu tihti et ta võõraste süles kaua rahulik püsiks.

Paar tundi peale seda kui nad meil külas käisid oligi juba uksekell ja tüdrukud uuesti ukse taga – nad tahtsid meile oma sõbrannat tutvustada ja et me nende palli tagasi nende aeda viskaksime.... no comments!

Esmaspäeval käis meil külas Pete vanem õde koos oma suure perega (4 tütart ja vanemal tütrel oli ka uus boyfriend kaasas). Ma kohe hirmuga ootasin nende tulekut kuna ma teadsin et tüdrukud tahavad kõik Gretat kindlasti sülle võtta ja mängida jne ja ma juba haudusin plaane kuidas Gretat sellest kõigest päästa. Isegi Pete isa hoiatas mind telefonis et kas ma tean mis mind ja Gretat ees ootas ja ütles et tunneb mulle kaasa.

Õnneks aga läks kõik üllatavalt rahulikult. Greta jäi Pete õe sülle magama peale väikest nuttu ja pääses seega massilisest solgutamisest. Üks tüdrukutest, Abigail, on aga vaata et proffesionaalne lapsehoidja. Kogu suguvõsa teab seda juba et kui kuskil on beebi siis on Abigail see kelle süles beebi peamise aja õnnelikult veedab. Nii oli lugu ka Gretaga ja kui aus olla siis ei olnud mul selle vastu midagi kuna usaldan ja tean et Abigail on väga hoolitsev noor neiu.

Pühad lõpetasime Kingstonis poodides kolades. Käisime otsimas mulle spetsiaalset rinnaga toitmise pluusi et saaksin rahus rahvamassis Gretat toita. Ime kombel leidsingi 2 pluusi aga kui aus olla siis valik oli nigel. Enamus on nii suure lõikega kuigi suuruse järgi on tegu S–iga ja näevad välja kuidagi vanamutilikud ja koledat värvi.

Nüüd aga ei jää muud üle kui järgmiseid Mai pühasi ootama jääda ja loota et need saavad olema päiksepaistelised.

Monday, 13 April 2009

ÜLLATUS MUNA


Hea sõbranna Tarja ja ta abikaasa Vesa üllatasid meid jälle toreda munadepüha pakiga. Greta sai kingiks toreda sipupükid ja mina ilusaid lilleseemneid mida kohe kui aega saan maha tahan istutada. Petele saatsida nad aga sellised toredad Fazeri sokolaadimunad. Pete, suur sokolaadi sõber, nokkis kohe SALAJA natuke sokolaadi munakoort kui ta töölt koju tuli. Mina olen neid mune enne näinud ja isegi ka kunagi söönud aga ma olin unustanud et sellised asjad eksisteerisid ja asusin siis hiljem karbi ümber olevat informatsiooni silti lugema kus oli Fazeri munade ajaloost kirjas. Sealt avastasin et see valge munakoor on PÄRIS munakoor kuhu sokolaad on sisse lastud. Teatasin sellest siis Petele et ta seda kogematta sööma ei hakkaks mille peale Pete naerma hakkas. Ta ütles et talle oli tundunud jah et see kuidagi liiga krõmpsakas oli olnud ja hammaste all oli krigisenud aga arvas et ju see siis selline muna ongi.

SUURED TÄNUD PAKI EEST