Sunday, 31 May 2009

LOSELEY HOUSE

Meil on siin praegu tõeline palavus. See sai alguse juba eelmisel nädalalõpul aga õnneks keset nädalat läks natuke jahedamaks. Sellises kuumuses on raske elada...eriti veel väikese lapsega.
Anyway, eelmisel nädalalõpul käisime Loseley House (majas). Oleme sinna ka enne proovinud minna aga iga kord oleme just siis sattunud kui maja on kinni olnud. Tegelikult ei pääsenud me majja sisse ka sellel korral kuna Greta ärkas just siis ülesse ja tahtis süüa kui olime just majja sisenenud ja ekskursiooniga alustanud. Kuna selles majas/mõisas elavad sees selle omanikud siis ei lase nad külastajatel omapäi seal ringi liikuda. Kõik peavad koos giidiga ringi liikuma ja nagu arvata võite räägib giid igas ruumis iga maali, tapeedi, kapi, riiuli, raamatu jne kohta . Kogu maja vaatamisek olek kuulunud vähemalt 45min nii et kui Greta juba esimeses toas piiksuma hakkas siis oli parem kohe lahkuda. Kes teab kas nad pärast oleksgi meid sealt omapead välja lasknud. Järgmine kord oleme rohkem ettevalmistatud ja söödame Gretal enne kõhu täis.Niiga jäi meil maja seest nägematta AGA selle eest oli nende aed tõeliselt võrratu. Minu arust üks ilusamaid mida ma kunagi näinud olen. Mu fotokas oli pea et tuline pildistamisest ja ikkagi oli võimatu kõike seda ilu pilti saada.

Samal ajal juhtus olema seal lähedal pargis CIVIL WAR BATTLE (ehk siis vist kodusõja võitluse demostratsioon...või midagi sellist). Seal oli üle 600 vanaaegsetesse sõduri riietesse riietatud võitlejat, naised ja lapsed kaasa arvatud. Et seda võitlust ise pealt vaadata oleksime pidanud eraldi piletid ostma aga õnneks läks nende sõdurite paraad just Loseley maja tagant mööda ja seega saime neid vaat et käega katsuda. Mäe pealt õnnestus meil ka natuke nende võitlust näha ja seisime pea et suurte kuulipildujate-kahurite kõrval. Oleksime ju võinud seda ka eraldi vaatama minna aga kuna olime juba seal nagu nii vaat et 3 või 4 tundi olnud ja kahuri mürin pani Greta kogu aeg hüplema siis arvasime et parem on tagasi koju minema hakata. Ma oleksin muidu ise küll hirmsasti seda 'sõda' seal näha tahtnud aga noh vähemalt nägin nende paraadi.





Panen siia sissekandesse ka mõned pildid aga mul on plaanis teha eraldi blogi lille piltide jaoks. Ma ei taha seda siinset blogi hakkata lille ja lossi piltidega üleküllastama seega otsustasin et teen hoopis eraldi blogi et kõik lille ja losside fännid saaks neid nautida.




LAPSEHOIDJA PETE

Pete on meil nii hea lapsehoidja et mul ei ole kohe millegi üle kaevata. Eriti hästi tuleb tal välja Greta magama loksutamine. Tal on see loksutamine juba nii käpas et oskab seda kas või une pealt teha...ning tihti ärkan ma keset ööd selle peale et Pete hoiab mind enda kaisus ja samal ajal loksutab mind, või siis patsutab mu selja peale ühtlases rütmis. Eile öösel ärkasin ma taas selle peale et Pete patsutas mu seljale. See kord oli see patsutus üsna kõva. Selline mida ta teeb kui tahab Gretat krooksatama saada peale sööki. Kui ma talle siis ütlesin et ma ei ole Greta ja et ta võib relax siis ütles ta läbi une Sorry ja magas edasi.

Friday, 29 May 2009

ÕNNEKS...

MA KUKUTASIN TÄNA GRETA TURVAHÄLLIST PÕRANDALE....ÕUDNE...
Väikene pots ja oligi teine ninuli põrandal...
ÕNNEKS läks kõik ÕNNEKS. ÕNNEKS et ma hoidsin turvahälli üsna madalal ja ÕNNEKS olime me toas ja mitte õues tänaval. ÕNNEKS ka et peale kõva nuttu naeratas Greta juba 5 min hiljem ja seletas midagi kõvasti oma beebi keeles, arvatavasti noomis mind.
Sellele vaatamata otsustasime laste traumapunkti minna. Pete tuli töölt kohe koju ja me läksime koos Kingstoni haiglasse. Nii väikse lapsega ei taha asja saatuse hooleks jätta ja loota et kõik on OK. Samuti ei olnud ma kindel kuidas täpselt ta sealt välja kukkus, silmade ees on vaid see pilt kuidas see väikene keha kui pallike seal nina vasta põrandat oli...oeh kananahk tuleb peale kui sellele mõtlen...Vähe sellest et ma teda kogu aeg piinan kollide ninast välja kookimisega nüüd siis viskasin ta veel kõigele lisaks ninuli ka. Loodame et ta mind ikka veel armastab?! Noh nii kaua ehk kindlasti kui ma see piima tädi olen ja oma piima varuga teda meelitada saan. Ehk selleks ajaks kui piimakraanid kinni keeratakse on ta juba kogu sündmuse suutnud ära unustada ja armastus mu vastu püsib edasi.
Arst haiglas vaatas ta üle ja ütles et ÕNNEKS paistab kõik Ok olevat ja et on teine igati tore ja viks laps. Kiitis et me ikka haiglasse tulime. Gretale ka arsti tädi väga meeldis. Naeratas talle suure suuga ja samas pissis ja kakas haigla ülevaatuse ruumi voodilinad täis...arsti tädi tegelikult just enne ütles et võin teda seal vahetama hakata kuna nad peavad nagu nii voodipesu ära vahetama peale igat patsienti, vaatamata sellele kas voodil on istutud või ei. Ju siis Greta kuulis sellest ja otsustas vähemalt need linad ära märgistada et ei oleks nii sama asjatud pesemist ja looduse raiskamist. On teine nii väike aga juba loodusesäästja mõtteviisiga.

Haiglas kohtasime ühte toredat ema oma 3 aastase poja ja peaaegu 2se tütrega. Küsisin emalt et mis väikese tüdruku nimi on ja kuulsin et ta ütles MEDICINE. Mainisin seda pärast Petele et vaata kui imelik nimi, et miks küll keegi tahab oma last Medicineks kutsuda...Pete ütles selle peale et tüdruku nimi oli Maddison...OEH, ma hakkan vist vaikselt hulluks minema, noh kui mitte hulluks siis kurdiks küll!


Koju tulles läksime aeda päikest nautima kuna meil siin jälle võrratult palavad ilmad....peaaegu et oleksime Greta jalad päikse käes ära kõrvetanud (ja arvatavasti uuesti traumapunktist end leidnud). Läksime nii hassarti ta päikseprillidega et kintsukesed unustasime täitsa ära...ÕNNEKS saime siiski enne jaole kui päikene.

Nii et tänane päev oli täis palju ÕNNEKS olemisi. ÕNNEKS et seekord kõik hästi läks.
Nüüd oskame olla eriti ettevaatlikud et sama lugu uuesti ei juhtuks kuna kes teab kas järgmine kord ka nii ÕNNEKS läheks.

MEIE ESIMESED VAARIKAD ON VALMIS

Tuesday, 26 May 2009

NOHU

Nagu arvata võisgi on nüüd ka Gretal nohu. Pete kõditav köha kestis ühe päeva ja peale seda oli ta natuke nohune ja sellega tema jaoks asi lõppeski. Ta on väga harva haige ja tavaliselt kestab tema haigus nii umbes paar tundi, heal juhul ka päeva ja siis on ta kui uuesti sündinud.
Minu nohu loomulikult nii kergelt üle ei läinud. Õnneks päris pähe ei löönud, nagu vanasti alati juhtus, aga see võib olla tänu sellele et ma piimatooteid enam ei kasuta. Eile tundus et ka minu nohu on otsa saamas, aga kui täna hommikul ärkasin siis kurk oli NIIIIII valus. Aru ma ei saa et kuidas siis nüüd jälle sedasi.
Greta pidas siiamaani tublilt vastu. Hommikuti oli küll väga kärisev aga ninast otseselt midagi välja ei tulnud. Ainuke asi mis talle vaeva kindlasti tegi oli see, kuidas meie kogu aeg kas nina nuuskasime, aevastasime või köhisime. Vaene laps sai peaaegu et iga kord kui ma nina nuuskasin kerge närvivapustuse. Öösiti ka kui üks meist köhis (enamlt otse patja et häält summutada) siis hüppas ka tema köhimis taktis voodis. Jäigi kindlasti just sellepärast haigeks et närvid ütlesid ülesse.
Noh õnneks, mingit palaviku tal veel ei ole...ptüh, ptüh, ptüh... ja loodame et tatt kõrvadesse ka ei löö. Eile öösel kasutasin neid Karvoli kapsleid (õigemini ühte neist) vaatamata sellele et ka need on alates 3 kuust. Liina, kui lapsepõlvest selle lõhnale vastast lõhna otsida siis mulle meenutab see cola nätsu lõhna. Tead küll seda väikest neljanurkset nätsukest - maksis vist 15 kopikat.
Muidu laps ise on rõõmus. Ainult vara hommikul on tal väga raske hingata ja käriseb ning see ajab teda kergelt närvi. Kui arsti juures käisime siis ma küsisin juba ette, et mida teha kui ta nohusse/ palavikku peaks jääma. Küsisin et kas ta oskaks soovitada midagi looduslikumat kui see 5 E numbriga Calpol. Küsisin ka neid paratcetamoli küünlakesi aga neid ei tahtnud ta mulle varuks anda. (Küsisin õige nimega ja puha nii et Katarina kui sul on üle siis võtame hea meelega vastu). Soovitas nende asemel võtta suhkru vaba Calpolit...ma küll ei näe mis vahet seal palju on kuna ka selles on ju E numbrid. Ma ikka proovisin öelda et kui lapsel on ikka kõrge palavik et kas siis ei oleks kergem neid küünlaid kasutada, nagunii oksendaks selle Calpoli või Nurofeni siirupi välja, aga ka see ei aidanud- küünlaid ta mulle ei andnud. Ütles et siis kui kõrge palavik on, siis peame tema juurde tulema....Ma ei hakanud temaga seal pikemalt vaidlema ka, kuna ta ei olnud nagu nii minu oma arst vaid keegi kelle juures ma ei ole kunagi varem käinud seega jätsin ta rahule.
Greta kaka kohta ta ei osanud ka palju midagi öelda kui vaid seda, et kuna Greta võtab kaalus nii ilusti juurde siis ei ole põhjust muretseda. Õnneks soovitas siiski proovi teha et näha, et mingi bakteeriaga ei ole tegemist ja selle tulemused peaksime varsti kätte saama.

Ostin apteekist selle tati korjaja pumba moodi värgi ka, aga kui aus olla siis ei julge ma sellega Greta ninast küll kolle püüdma minna. Proovisin natuke aga õnneks on Greta ninaaugud nii väikesed et see vidin ei mahu isegi sinna sisse nii et jumal tänatud see protseduur jääb siiski ära.
Ja nüüd pean jooksma kuna Greta ärkas ninas tatimullid...

Monday, 25 May 2009

HA HA HAAA

Täna naeris Greta esimest korda laginal!

Tuesday, 19 May 2009

NO NII LOST KUI LOST VEEL OLLA SAAB

Vaatame just Losti viiaseid osasid ja ma olen omadega nii segamini et ahastus tuleb peale. Selle suure segaduse peale ei suuda ma isegi enam peategelaste nimesid meeles pidada rääkimata sellest pidevast ühest aastast teise hüppamist...iga minutiga läheb asi segasemaks aga vaatamata ka ei saa enam jätta peale nii pikka vaatamist...
Üks osa veel vaadata aga ega ma palju ka sellelt oota...nii kaua kui vaid sarja KÕIGE lõpus keegi ülesse ei ärka ja et kogu lugu ei osutuks kellegi pahaks unenäoks....

NII ON LOOD SIINPOOL SOOD

Käisin eile Gretat beebi kliinikus kaaluma. Ta on nüüd 5.7 kg. Vaevalt et ma sinna uuesti enam lähen kuna ega mul mingi muret Greta kaalu pärast ei ole. Seekord läksin vaid sellepärast et küsida nõu ta rohelise kaka kohta.
Kohale jõudes olime kolmandad järjekorras. Meie ees oli üks väikene poiss kes oli Gretaga ühel päeval sündinud. Ma siis kordan VÄIKENE. Peale meid tuli üks teine ema oma 8 nädalase pojaga ja kui ta lapse vankrist välja tõstis siis nägi see täitsa vastsündinu moodi välja. Isegi sellised väikesed voldid olid veel silmade all ja nuttis väga väikese häälega. Ringi vaadata ei oskanud üldse, jõllitas vaid nina alla. Ma ei tea, võib olla oli tegemist enneaegse beebiga aga 11 nädalane Greta nägi ta kõrval kui täiskasvanu välja.
Üldse kõikide nende beebide kõrval tundus Greta kõige suurem ja mitte üldsegi beebikas.
Greta on beebi moodi vaid siis kui ümber ringi on palju inimesi ja kära. Siis ta ei tea mida või kuhu vaadata ja on sellise beebile omase äraoleva ilmega. Ülejäänud ajast on ta selliste suurte ja tarkade silmadega jälgija ja jutustaja et mõnikord tuleb lausa hirm peale.
Kui me sinna läksime siis magas ta turvahällis aga kohe varsti ärkas ülesse. Vaatas pool segase näoga ruumis ringi ja siis vaatas mulle otsa sellise ilmega nagu ütleks et 'Oot oot, kuidas siis nii. Miks mulle keegi ette ei teatanud et meil siia tulek on. Magasin nüüd poole sellest ajast maha kui oleksin saanud siin neid tittesi ülevaadata'
Peale mõningast ringi vaatamist hakkas tal aga igav ja vaatas mulle otsa näoga nagu küsiks et mis nüüd, anna mulle vähemalt midagi lugeda kui siin veel kaua ootama peab!
Õnneks oli siis juba ka meie kord ja ma pääsesin et temaga korrutustabelit harjutama hakata.

Nagu needus sattus mulle 3 erinevast meedikust just jälle see sama tumeda nahaline naine. Mul ei ole midagi muud ta vastu kui et viimane kord kui ta meid kaalus siis ei saanud ma SÕNAKESTKI aru mida ta rääkis. Ma ei tea kas ta on Jamaikalt või kes teab kust pärit ja seega on ta aksent nii tugev et no lihtsalt ei saa aru mida ta ütleb. Hirmus ka kogu aeg mida ja mida küsida. Eelmine kord jäigi mul enamus asju arusaamata kuna peale kolmandat korda küsimist et mida ma lihtsalt kas noogutasin ja naeratasin iga ta lause peale. Kui ta siis mulle sellise pilguga otsa vaatas nagu oleks mult midagi küsinud siis palusin tal jälle paar(sada) korda korrata enne kui aru sain.
Mõtlesin juba hirmuga kuidas ta hakkab mulle seletama et mis Gretal viga on ja mida teha ja mina tulen sama lollilt sealt ära kui enne. Õnneks aga ei rääkinud ta minuga midagi rohkemat kui et pean Gretaga arsti juurde minema ja sellest sain ma täitsa aru. Nii et homme läheme siis arsti juurde.

Koju tulles läksin apteekist läbi et meile kurguvalu rohte osta. Nimelt on meil Petega nohu. Täitsa hull lugu. Mul ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul nohu olnud ja Petel vist isegi veel kauem ja nüüd on meil mõlemal. Ma olen juba vaimselt valmis et Greta saab olema järgmine nohu ohver. Mul oli plaanis apteekist talle varuks mingit palavikku alandavat rohtu osta. Nii noortele ei ole suurt valikut ja apteeker pakkus mulle CALPOLit, ja ikka suurt pudelit kohe. Ma siis küsisin et kas väiksemas koguses seda rohtu ei ole et ma ei plaani seda talle nüüd hommiku söögi alla ja peale anda et nii suurt pudelit vajaksin. Õnneks oli et ma juhtusin nägema et selle rohu sees oli vähemalt 5 E-numbrit. Sinna apteeki see roht ka jäi. Homme küsin arsti käest et kas midagi vähem kemikaalset ei ole imikutele ise lootes et Gretal täna öösel kõrget palavikku ei tule.

Monday, 18 May 2009

LAULEV EUROOPA

Kui Eesti ei oleks sel aastal Eurovisioonis esinenud siis vaevalt et oleksime seda viitsinud vaadata. Eesti laulu olin enne kuulnud aga poolfinaali teistest lauldest ei olnud näinud. Meil näidati, kuulmise järgi, siin ka poolfinaali telekast aga meil jäi see kahe silma vähele ja magasime maha. Anyway, Eesti laulust ma eriti vaimustuses ei olnud, minu arust OK laul, Pete arus üsna hea (muusikaliselt tema arust natuke igav). Kuulujutud käisid et Norra võidab aga mulle see laul kohe üldse ei meeldinud...ja nüüd peale mitmekordset kuulamist ikka ei meeldi.Mul peab küll midagi väga viga olema KUNA kogu Euroopale ju meeldis...aga mul suva. Ok võib olla natuke ikka meeldis ka...

Tegelikult olin ma üllatunud et seekord seal oli üsna palju normaalseid laule.
Gretal me ei luba telekat enam vaadata nii et ta sai laule vaid kuulata ja tema lemmikuks osutus Armeenia laul.


Kuulsin et ema sel aastal Eurovisiooni ei vaadanud seega tegi Pete talle väikese kokkuvõtte 3-est kõige tähtsamast laulust. Tüüpiline Pete, alati pea otsas laiali. Norra laulu on ta Türgi omaks nimetanud :-)


Muuseas, Sir Andrew Lloyd-Webber (mees kes on mitme kuulsa muusikali autor) ütles kui talt küsiti et mis mulje talle Eurovisioon jättis et oli väga positiivselt üllatunud EESTI laulust ...ja Rootsi omagast. See on üsna hea kompliment selliselt kuulsalt muusika mehelt.
Millegi pärast ei õnnestunud mul Eesti poolt hääletada. Ma proovisin vähemalt 20 korda ja iga kord andis kinnise tooni. Proovisin huvi pärast siis ka paari teise maa poolt hääletada ja sama lugu. Siiani ei saa me aru miks me hääletada ei saanud. aevalt nüüd et kogu Inglismaa samal ajal Eestile proovis oma häält anda. Kui aga hääletamise aeg oli läbi ja ma uuesti proovisin siis pääsesin küll läbi ja mulle öeldi et sorry aga hääletamine on juba läbi.

Siit veel viimane klip Greta laulust. Pete mõtleb talle tihti erinevaid liblika laule välja. Sellele laulul on natuke nirud sõnad: Pete ütles et kuna ma teda filmima hakkasin siis oli ta natuke pinge all ja ei suutnud nii ruttu sõnadega välja tulla. Proovisin teda natuke aidata aga noh mina ja muusika või luule võrdub NULL :-)

Saturday, 16 May 2009

NO EI SAA KOHE KUIDAGI ILMA IKEA-ta

Käisime üks päev jälle IKEAs. Mul on sellest kohast tihti juba villand AGA ikkagi on millegi pärast vaja sinna minna ja alati tuleme sealt suuremate 'kottidega' kui plaaninud oleme. No mis teha kui sealt alati just neid asju leiab mida vaja soodsa hinna ja hea kvaliteediga.
Seekord läksime sinna sohvasid vaatama. Nimelt hakkab üks meie sohvadest varsti hinge heitma tänu pidevale seal istumisele (mina enne kui Gretat ootasin ja nüüd on se mu peamine koht kus teda söödan). Tegelikult oleks meil vaid uusi patju sinna vaja kuna sohva raam koos käetugedega on täiesti kõlblik aga loomulikult ei ole võimalik lihtsalt patju osta. Ma ei saa aru MIKS? Milline looduse kulutamine et pead kolme padja asemel terve sohva ostma ja vana sohva mis tegelikult ju veel täiesti kõlblik on prügimäele viima. Muidu müüks või annaks kellegile tasuta ära aga kes sellist äraistutud patjadega sohvat ikka tahab...majavalitsus ehk tahaks taaskasutus jaoks aga nendele peab siis maksma nii £15-30 ringis et nad sellele järgi tuleks ja ära viiks.
Omamoodi hea et nad taaskasutusele mõtlevad AGA kui meile maksab £35 uue sohva koju toomine ja siis veel £30 vana ära viimine siis selle £65 eest saaks IKEAst juba tuliuue odava sohva osta (sellist mida ma meie verandale tahaks)...ma kohe ei tea. Proovin seda ostmist veel venitada ja vanast nii palju välja 'lüpsta' kui võimalik siis ei tule paha tunne seda ära visata.

Gretale paistis IKEA ka täitsa meeldivat. Ta valis endale sealt välja selle porgandi auto sees sõitva jänese kõristi. Ta peab esialgu küll leppima enamuses selle vaatamisega kuna ta oma käed ei tööta veel nii palju et seda kõristada aga ma arvan et paar nädalat veel ja siis on ta valmis seda jänkut kõrvadest raputama.

Ostsime sealt ka meile aeda päikese varju. Ma just mõtlesin üks päev kui Gretaga aias proovisin olla et nii väga oleks seda vaja. Kui päike paistab siis on pea võimatu mingit varju meie aias leida et ka Greta saaks aia mõnusid nautida. On teisele lausa piin seal lõõmava päikese käes silmi kissitades istuda. Ikeas oli üsna suur valik nii hinna, suuruse kui ka tegumoe poolest. Valisin hõisates punase varju aga kui koju tulime siis avastasin nende weebilehelt et neil on ka sama varju helerohelist mis mulle palju rohkem meeldis....ning egas midagi IKEA, siit me siis taas tuleme sind jälle pea külastama et seda varju vahetada ja sohvasi osta.

Monday, 11 May 2009

EMADEPÄEV EESTI MOODI

Pühapäeval korraldati Londoni Eesti Majas emadepäeva pidu. Ma ei ole kindel et seda tegelikult peoks sai kutsuda, pigem koosviibimine. Me ei osanud sellest ürituselt midagi oodata kuna see oli meie esimene osavõtmine siinsetest eesti üritustest.
Üldkokkuvõtteks võin öelda et üritus oli eestlaslikult tagasihoidlik. Ma tunnen ennast lausa itaalasena nende 'päris' eestlaste kõrval. Uskumatu kui tagasihoidlik ja häbelik enamus eesti rahvast on...seda arvatavasti nii kaua kui alkohool ei ole mängus. Kogu üritusel puudus igasugune särts. Kohal oli nii umbes 20 või 30 inimest, neist umbes 10 erinevas vanuses last.

Me olime seal ehk nii umbes tunnikese ja kui seal ei oleks olnud Liinat oma perega siis me vist oleksime üsna igavalt end tundnud (kuigi pean mainima et Petel õnnestus tutvust teha ühe paariga kus naine oli eestlanna ja mees iirlane).
Lauldi kaks laulu emadele, mõlemad nii kurvad ja depresioonilised et emaks olemise isu läks peaaegu et ära. Isegi ühe väikese laulupoisi ajas nii palju nutma et pidi poole laulu pealt oma ema kallistama minema. Aru ma ei saa miks meil nii kurvad laulud emadele on nagu Ema Süda ja Emakesele.

Söögiks oli traditsiooniliselt kartulisalatit, vorstikesi ja rukileiba ning magustoiduks vist ananassikooki (nägi natuke välja nagu rabarberikook). Mitte traditsiooniliselt pakuti ka kas kala või kana pulgakeste moodi patsakaid. Petel ja James-il oli raske aru saada mis lihaga oli tegemist. Mina loomulikult seal midagi süüa ei saanud aga mul ei olnud sellest lugu kuna mul tegelikult oli ka oma kartulisalat kodust kaasa võetud.
Oliver proovis Greta tähelepanu saada kuna oli ju teine nii vaimustusest Oliverist viimane kord aga nagu pildilt võite näha hõivas Greta tähelepanu hoopis taldrikutäis toitu. Ei tea kas ta imestas et kuidas seal küll eesti toitu pakutakse või vaatas ta seda kui mingit jäledust.
Oskar proovis ka oma õnne noore eestlannaga aga samuti tulemusteta nii et läks hoopis põrandale 'ujuma' :-)

Teine tähelepanek, mis ka väga eestlaslik, oli et enamus eestlasi olid end väga pidulikult riidesse pannud. Mõnel isegi vaat et ballile minemis kleit seljas ja paljudel kõrge kontsaga kingad jalas. Ma olen ikka nii väliseestlastunud et ma isegi enne tulekut ei mõelnud sellele et kas peaks piduriided sega panema ja läksin sinna teksadega...sama tegi ka Liina aga tema ju ka üle poole oma elust välismaal elanud.
Tegelikult on see ju päris armas et on selline komme et kui lähed peole, teatrisse, kontserdile, sünnipäevale jne et siis paned paremad (peo)riided selga. Inglismaal ei riietu pea et keegi peoriietesse kui teatrisse või muusikaale vaatama minnakse.

Ma olen vahest sellest lausa puudust tundnud et end ilusaks teha saada. Ooperit või balletti vaatama minnes riietutakse küll pidulikult aga see on arusaadav ka kui ikka pileti eest üle £100 maksad aga ega siis seal ka rohkem kui korra või kaks aastas ei käi...sel aastal jääb käik arvatavasti hoopis ära kui me just Gretale lapsehoidjat ei hangi. Sellegi poolest ei oleks ma sinna emadepäeva koosviibimisele rohkem kui tavalisi riideid sega pannud.

Järgmine kord ma arvan et oleme ise ka rohkem ettevalmistatud et samalaadsele üritusele natukene rohkem särtsu anda kui vaja. Pete võib vabalt klaveril rõõmsamaid laule mängida (kui keegi teine vaid kaasa laulaks) ja lastele näiteks mustkunsti trikke teha. Ma peaksin talle vist igaks juhuks seda eesti keeles õpetama...või võib olla võiks seda ta uus eesti keele õpetaja teha?!

Lõpp kokkuvõttes oli meil ilus päev ja päike paistis.

PS: Meie seekord emaepäeva kodus ei pidanud. Kuna Inglismaal on emadepäev teisel ajal (vist märtsis) siis oli minu esimene emadepäev juba siis...nii et emadepäeva kaart on mul täitsa olemas.

Sunday, 10 May 2009

Arm Sleep




Hicup





Wakeup


Tuesday, 5 May 2009

2 KUUNE GRETA

Lõpuks siis on Greta 2 kuune. Meile tundub et ALLES 2 kuune. Arvatavasti sellepärast et tema arengus on nii palju muutusi et tundub nagu oleks palju rohkem aega juba mööda läinud. Paljud on arvanud et ta on vähemalt 3 kuune ja on olnud üllatanud kui ütleme et ei ole isegi mitte 2 veel.

Väljas käies tulevad inimesed tihti rääkima ja Gretat 'katsuma'. Pete saab seda tähelepanu rohkem kui mina aga ta kutsub seda ka ise rohkem esile. Kord kui olin poes kassa juures maksmas ja Greta vankris (turvatoolis) karjumas tuli mu juurde üks keskealine naine ja hakkas kohe Gretaga juttu rääkima. Seda nii et Greta otsekohe vait jäi ja naist suurte silmadega imetles. Ma ehmatasin alguses ise ka ära et kuidas ta nii moodi julgeb võõrast last katsuma tulla aga kuna ta oli hea väljanägemisega ja hoidis Gretat vakka samal ajal kui mina maksin siis ei hakanud ma teda keelama. Pärast tuli välja et tal on endal ka 2 lapselast aga nad elavad välismaal. Sain siis aru et tal oli suur igatsus oma lapselaste järgi ja vajadus kellegi teise beebi paksukesi jalakesi katsuda nii et lasin tal seda heameelega teha.

ÜLDINE ARENG
Muutunud on palju. Kõige suurem muutus on ehk see et nüüd ta naeratab juba tahtlikult. Eriti suure naeratuse osaliseks saavad tulbid meie magamistoa seinal oleval maalil ja seda pea et igal hommikul. Mina saan loomulikult naeratusi päeva jooksul rohkem kui Pete õhtul koju tulles aga sellest täitsa piisab et issi õnnelikuks teha. Naeratab ühele oma mänguasjale, aga vaid ühele värvilisele ahvikesele. Arvatavasti kuna sellel on endal ka naerunägu peas.

Teine suur muutus on 'rääkimine'. Sellist beebi lalinat hakkas ta juba umbes 6 nädalaselt tegema. Mõned häälikud kuulduvad kui päris sõnad. HELLO oli üks nendest. Algul ma ei uskunud kui Pete mulle ütles et Greta ütleb talle Hello vasta kui tema talle seda ütleb aga siis kuulsin seda ise paaril korral ka. Me oleme proovinud seda video peale saada aga ei ole õnnestunud. Kohe kui kaamera välja võtame lõpetab ta 'rääkimise'. Ainuke inimene kes seda meile lisaks on kuulnud on meie perearst, nii et tõestus on olemas. Kui ma talle seda algul mainisin siis oli tema näost näha et ega ta seda väga tõsiselt ei võtnud aga õnneks just siis Greta ütles Hello.

Tänaseks on hello asendunud APPLE ja PUU-ga. Neid sõnu ütleb ta üsna tihedalt. Sellele lisaks on ka teisi häälitsusi mida meie järgi teha ei oska. Räägib ta tavaliselt siis kui kõht on täis ja uni magatud. Sellist 'hakkame nüüd rääkima' nõudmise peale ei tule piiksugi välja. Ise on ta väga uhke oma rääkimise üle. Tihti otsib silmadega kontakti minuga et seda ka mulle näidata või minuga jagada.

Päev enne 2 kuuseks saamist muutus ta hääletoon. Eriti kui nutab. Nutu vorme on nüüd ka rohkem kui tavalised 'mul on nälg, kaka, ebamugav, valus ja tahan magada. Sellele on lisandunud selline väiksemas vormis 'kus sa oled' ja sama nutt väga kõva häälega.
Samuti paar ma 'porisen end ise magama' ja 'ma ei tea kas nutta või mitte nutta' nutt.
Tegelikult ega ta palju ei nuta. Tavaliselt on ta nutul põhjus.

Kehaliselt on ta palju tugevamaks muutunud. Kui nutab ja jalgadega peksab samal ajal ja kui talle siis ette jääda siis teeb täitsa haiget. Just on hakkanud oma pead hoidma ja tõstab seda ka üsna tihti ilma probleemita. Küljele end veel õnneks ei keera muidu oleks mu vabadus teda kuskile natukeseks ajaks üksi jätta otsas.
Üldse on ta rohkem sellise olekuga et tahaks kõndida, rääkida, ise süüa jne. Pete ütles et paneb ta alatest järgmises nädalast kooli!

SÖÖMINE
Sööb endiselt hästi. Öösel nii umbes 12 või 1 ajal, siis jälle 3 või 4 ajal ja siis kella 5 või 6 ajal umbes. Tavaliselt ta kõva häälega nutma ei hakka vaid muutub rahutuks või lutsub kõva häälega oma käsi. Tavaliselt söödan ma teda siis ja ei lasegi tal nutma hakkata. Nii ei ärka ta täielikult ülesse ja ka mina saan rutem uuesti magama. Päeval saab siis kui mulle märku annab kuna kella ma päeval ei jälgi. Tihti aga sööb ta ahmides ja siis ei suuda seda sama ruttu neelatada. Vahel hakkab poole söögi pealt kõva häälega nutma. Luksub tihti aga piima tuleb uuesti ülesse harva. Oksendanud on ta vaid korra ja seda siis kui oli paarinädalane. Ma kahtlustan et tal on REFLUX (ma ei tea seda eesti keeles, vist kõrvetised) ja arvatavasti sellepärast ei meeldi talle ka tihti selili olla (hakkab valu nuttu nutma). Kaka on tal ka tihti roheline ja eriti valuline tulema varajasel hommikutunnil.

Ma olen seda asja uurinud ja plaaninud arstiga rääkida aga kuna see veel nii suur probleem ei ole siis olen oodanud. Kui aus olla siis ega arstil ka ei ole midagi rohkemat teha kui rohtu anda mis beebi enesetunnet natuke leevendab aga probleemi ära see ei võta. Nad pidavat sellest ise nii aastasena välja kasvama. Ma arvan et kui see otseselt ta elu kibedaks ei tee siis ei taha ma talle hakata mingit rohtu kuude viisi ka sisse toppima. Eks näis. Proovin ise teda mitte üle toita (ma ei tea kuidas ma seda küll saan mõõta), peale söömist korralikult krooksatada ja püstises asendis hoida mõnda aega (väljaarvatud öösel) ja sööta õiges asendis.

Nuga ja kahvlit veel ei kasuta

MAGAMINE
Sel teemal ei taha ma kõva häälega palju rääkida muidu läheb vastupidiselt. Üldiselt on magama jäämine parem kui eelmisel kuul. Kui kodus oleme magab päevaund tihti omas voodis. Viimasel ajal on olnud rohkem memmekas ja tahab minu juures olla. Kodus ma teda enam kõhukotis ei kanna et teda magama saada, kui siis anult siis kui tõesti enam kuidagi muidu teda päeval magama ei saa.
Kõhukott on asendunud lamamistooliga mida saame samal ajal jalaga kiigutada ja mida saab mitmesse eri asendisse panna (nii et ta ei pea lamama). Seal magab ta päeval ja õhtu tundidel tihti. Mul kergem ka kui ei pea teda voodi äärel seljale patsutama ja saan samal ajal kui jalaga teda kiigutan ka midagi muud teha arvutis. Proovin siiski rohkem voodiga harjutada muidu võõrdub ära.
Tihti magab ta ka autotoolis kuna ma käin üsna tihti temaga kas poes või Kingstonis või aianduskeskuses jne. Oleneb täitsa päevast ja ta tujust kuna tundub et iga päev on erinev. Praegu näiteks kui ma seda teksti siin trükin magab ta mu käevangus meie voodis ja kell on juba 11 hommikul. Ma ei ole veel hommikusöökigi söönud.
Olen ka märganud et tolmuimeja ja fööni hääl unutab teda hästi. Naabrinaine kindlasti imestab et mida ma seal mõnikord kaks korda päevas pead kuivatan ja pidevalt koristan aga las ta siis imestab, mul igaljuhul ülemine korrus tänu sellele niiii puhas.

Öösel ärkab paar korda sööma aga tavaliselt jääb kohe ka peale söömist magama - ei mingit kussutamist. Tegelikult me ei kussuta teda enam kätel üldse. Kui ta ei suuda magama jääda siis tavaliselt minuga voodis olles peale natuke loksutamist jääb. Tihti istub meiega üleval nii kaua kui ka meil (mul) on aeg magama minna või siis kui enne magama jääb viime voodisse või laseme tal allkorrusel magada samal ajal kui me telekat vaatame. See kõik oleneb kas ja kui palju ta päeval on maganud.

MÄNGIMINE
Käed on tal nüüd palju aktiivsemad ja ei lehvi enam nagu juhtub. Asju veel käes ei hoia aga mõnda rippuvat mänguasja lööb mõnikord (arvatavasti kogematta). Muusikalise playmobili tiirlevais jänkukesi jälgib väga põhjalikult. Tihti on mul tunne et ta tegelikult natuke kardab neid. Kui ma olen muusikat mänginud nii umbes 3 korda siis lõpuks hakkab sellise hirmul oleva häälega nutma ja ma pean ta siis nende jänkude käest päästma.
Mängumati peal kaua ei taha selili olla aga natuke aega on ok ja siis ta uurib seal rippuvaid loomakesi. Triibuline tiigrikutsu peab muusikat samal ajal mängima või muidu on nutt majas. Värvilisele ahvikesele naeratab ja eile avastas et tema kõrvu on hea lutsutada. Kahjuks ei oska ta veel seda ise käes hoida ja seega on see juhuse asi kui kõrv just suhu satub...või kui ema tahtlikult topib. Kõhuli matil pikalt ei ole - ehknii 2 min ja siis on küllalt.


Lemmik TV programmid on Lost ja 24 ja arvatavasti ka Desperate Housewives. Teletupsusid ja muid elukaid veel näinud ei ole aga muidu meie suurt teleka ekraani meeldib tal jälgida küll....Õudne mõelda küll et meie 2 kuune laps vaatab juba telekat.
Arvutimänge veel ei mängi.


Ühte kokku igati viks laps ja kui talt küsida et mitme kuune ta juba on siis vastab ta nii:

Esmaspäev: ISABELLA ISTANDUS

Nagu arvata võisgi sadas esmaspäeval vihma ja päikesest ei olnud haisugi. See on nagu mingi nõidus et nendel esmaspäevastel pühadel siin Inglismaal sajab alati vihma või on muidu sant ilm. Päev enne ja päev pärast seda vaba päeva on aga päike väljas. Aru ma sellest ei saa kuidas see nii võimalik on.
Hoolimata vihmast tahtsime me ikka hirmsasti midagi huvitavat teha ja majast välja saada. Õnneks õues vaid tibutas aeg ajalt. Meil oli plaanis minna Isabella istandusse kus kevadel on alati meeletud lillemeri...mida te nüüd ka ise võite natuke näha siin all olevatelt fotodelt. Ma juba kuulen kuidas mu ema ahhetab ja ahhetab...ja mõned teised kindlasti ka :)








Leidge Pete sellelt pildilt














Ja Greta arvas sellest jalutuskäigust nii palju...