Thursday, 29 October 2009

OH GOD, ITS JACK!

Eelmine laupäev oli väikese Jack-i dedication. Kui aus olla siis ei teagi ma mis oleks selle eesti keelne vaste. Ristimine mitte aga natuke selle sarnane. Igaljuhul olin ma algul kindel et meie perest saab sinna minna vaid Pete kuna päev enne seda aevastas Greta vahetpidamata ja tatti voolas ka ojadena. Ise tahtsin aga küll hirmsasti minna. Õnneks oli Greta hommikuks üsna OK ja nii me siis kirikusse läksimegi.
Õnneks oli sel päeval vaid kahe lapse 'dedication' nii et asi ei läinud liiga pikaks...nii meile kui ka Gretale. Gretale meeldis väga kui kõik püsti tõusid ja kõva häälega laulma hakkasid. Eriti kõva häälega laulis Pete vanem õde kes kõike neid Jeesukese laule peast oskab. Greta hakkas siis kõva häälega laulma kui kõik teised olid lõpetanud ja juba maha istusid.
Siis kui palved said loetud ja kõik kirikus olijad lubasid Jack-i eest hoolt kanda ja teda jumala abil üleskasvatada siis saadeti väikesed lapsed teise ruumi mängima ja natuke suuremad pühapäeva kooli samal ajal kui lapsevanemad jumalateenistusega jätkasid.
Gretale meeldis seal väga ja polnud teine üldse ehmatanud ega midagi. Ok, mina ja vanaema olime ju ka seal samal ajal kui kõigi teiste emad olid ära aga ikkagi. Ta tahtis kohe ühe teise tüdrukuga mängima minna (ta silmi torkida ja nina katsuda). Olivia on küll vaid 2 nädalat Gretast noorem aga kahjuks veel natuke beebikas nii et Greta rüblikul ei olnud temaga midagi peale hakata (kui vaid ta silmi torkida). Lõbustasin teda siis ise autoga sõites ja nukukärus rallitades. Pärast mängis ta ühe suurema tüdrukuga palli. Seal oli tore olla eriti kui arvesse võtta et kõik tunnevad kõiki. Need vanemad tädikesed kes seal laste järgi valvasid teadsid kõik Pete juba tema sünnist saati nagu ka enamus seal kirikus käiatest.

Peale kirikuteenistust läksime Pete ema juurde (kes peaaegu et kiriku kõrval elab) pidulikule söömingule, kus ka Pete õed ja paar tuttavat oma perekondadega olid.
Greta muidugi jälle kasutas kohe võimalust ja ründas Jacki kingade kallale...tal on vist shoestring fetish.
Mitte kaua pärast seda pilti tõusis Gretal jälle palavik ja järgmine päev oli omadega täitsa läbi...meie viga et lapse välja tirisime, vabandame.

GRETA ON SPEED (PARACETAMOL)

Meil on juba palju parem, mis tähendab seda et veetsime täna 4 tundi Kingstonis mööda poode kapates- tänu vana(ema)le. Gretaga on nüüd palju raskem väljas ringi käia kuna ta tahab sülest või vankrist maha põrandale kõndima saada. Muidu ei oleks mul selle vastu midagi aga sellise 7 (peaaegu 8) kuusega aga sedasi kõndides väga kaugele ei jõua.
Muideks mulle täitsa meeldis kui ta natuke haige oli kuna need küünlakesed panid ta nii tublisti magama et mõlemal korral ärkas ta öösel vist vaid korra sööma. Ühel õhtul, kui olime just arsti juurest koju tulnud ja Greta väga kuum jälle oli, andsime talle rohtu. Ja imede ime, meie nii haigest lapsest sai äkki hüperaktiivne rüblik. Arvata võib et tal oli äkki nii hea olla et pidi ruttu kõik mängimata mängud ja lollused lühikese ajaga ära tegema enne kui jälle paha hakkab. Ja nii ta siis tuuseldas alustades oma riiete kärust.


Siis asus soki korvi kallale


ja siis lille lehti kiskuma
Roomas ruttu laua alla juhtmeid kiskuma...Pete sai õnneks sabast kinni
Mänguasju haaras kätte rohkem kui suutis korraga hoida.
Mänguasjade korvi kallas ümber
Leidis luti mida siis agresiivselt venitas (uus hammas tulemas ju siis sügeles)...
ja näris...
ja siis väsis äkki ära ja jorin tuli peale.

Tuesday, 27 October 2009

VIIRUSE PIINAS

Ikka veel oleme haiged. Täna küll õnneks esimene päev ilma palavikuta. Eile oli palavik aga pea 39. Ma eriti mures ei olnud kuna mul ju nüüd sahtlid küünlakesi täis varutud ja juba kolme neist kasutanud.
Meil on hästi tore perearst kes mind on tundnud pea 10 aastat ja siis nüüd ka Pete ja Gretat. Kui me talle helistasime siis ütles ta et kui me tahame siis me võime Greta õhtul ta juurde tuua et ta kontrollib üle. Ta teadis et ega ma mingit antibiootikumi nagu nii ei taha hea meelega talle anda. Siin maal arstid koju ei tule ka siis kui tegemist kõrges palavikus lapsega. Kui asi tõsiselt hull on siis peab lihtsalt kiirabi kutsuma. Kuskil võib olla mõnikord tuleb ka arst koju aga seda väga harva ja meie ringkonnas kohe kindlasti mitte.
Ma ise ei oleks sinna polikliinikusse kippunudgi kuna ma teadsin et Gretal ei ole kopsud käredad ja kõrvadest ei ole ta ka kinni hoidnud ja mis teda sinna lisa patsillide juurde ikka vedada. Samas aga ma tahtsin et see tema haigus läheks ta haigusloose kirja kuna siis on mul hea põhjus ja tõestus olemas et ta viimast vaksiini natuke pikemaks jälle venitada... kogu see haigus sai ju just sellest viimasest vaksiinist alguse.
Praegu küll ei julge siin kõvasti hõisata et ehk ta on paranemas kuna kes teab. Nina veel tilgub ja võimalus ju on et läheb edasi kõrva või tuleb köha aga eks näis. Kõigele lisaks tundub et viies hammas on ka ülesse tulemas. Vaene laps peab mitmel rindel korraga võitlema.

Tegelikult lapsel ei ole viga midagi. Mina olen see kellel juba 5 päeva kurk valus ja üks nina pool kinni. Magada olen ma ka saanud tänu Gretale iga 20 minuti tagant üks öö ja iga tunni tagant teine öö. Kael ja selg on lapse kandmisest kanged aga noh emadel ei ole ju aega haige olla.

Saturday, 24 October 2009

No nii, Gretal on siis nüüd korralik nohu. Täna on ta kogu päeva vahetpidamatta aevastanud ja tatti jookseb ninast nagu vett. Öösel ärkas IGA 20 minuti tagant. Me Petega enam ei teadnud kas tulime või läksime voodist teda patsutama. Üks kord olin mina juba Greta juures kui Pete pimedas mulle peaaegu et otsa kukkus kui kiiruga voodi poole tormas.

Me ei saagi praegu aru kas Greta on nii memmekaks hakkanud tänu sellele et me teda kaks ööd piinasime ja talle süüa ei andnud, või on memmekas kuna pole päris terve. Neljapäeva õhtul läksime emale Gatwick lennujaama järgi, mis meie kodust vaid nii umbes 20 min kaugusel. Noh aga nagu siinsete mootoriteedega ikka siis kunagi ei tea kui kaua sul kas või kõige lühem sõit võib aega võtta, nii ka seekord. Kuskil VÄGA kaugel meist oli liiklusõnnetus, ummik aga oli kuni meieni välja, ja nii me siis istusime autos ja ema lennujaamas juba üle tunni. Gretal loomulikult hakkas sellest villand saama ja nälg tuli peale ning hakkas kisama...ja kisas ja kisas ja kisas. Mingit beebitoitu mul talle kaasas ei olnud ( ja nagu nii ei oleks ta seda söönud) nii et mul ei jäänud muud üle kui teda toita enne kui teine nutust siniseks oleks läinud. Kujutage seda siis ise ette, mina turvavöö all kinni samas üle Greta turvatooli küünitades, taguots õhus ja keha kringlis. See et üks meist turvatoolist või turvavöö alt välja oleks saanud tulla ei oleks kõne allagi tulnud turvalisuse koha pealt. Kuskile tee äärde me ka ei oleks saanud peatada kuna 1)Mootoriteel tohid ja tasub seda teha vaid äärmisel juhul 2) kõrval ridades seisid autod autos kinni nii et kuskile keerata nagu nii ei oleks olnud.
Ja nii ma siis toitsin teda ise pool paljana. Meist mõlemal pool seisid suured veoautod ja ma ei taha üldse mõeldagi milline vaatepilt neile avanes.

Tagasi koju tulles ei olnud meil küll enam liiklusummikut aga siis oli kell juba palju ja õues pime. Unustasin et Greta on emmekas ja arvasin et süüa ta nagu nii enam ei taha ning otsustasin koju sõites ette istuda, jättes ema tagaistmele...ja milline suur viga see oli. Ei läinudgi kaua kui Greta juba nuttis 'emmemme'. Olime aga juba mootoriteel aga meil ei jäänud muud üle kui tee äärde ruttu peatada et ma tahaistmele saaksin ronida (juhtus ka et politsei auto peatas kohe meie taga arvates et meil on abi vaja). Sõitsime ruttu edasi aga Gretal oli sellest vähe et ma lihtsalt ta kõrval istusin. Me arvasime et talle tundus et käes on jälle see öö kui ema on seal aga süüa ei anna .Ei läinudgi kaua kui ta nutt muutus 'emmemämm'iks ja mul ei jäänud järjekordselt muud üle kui teda turvavööde vahelt tissitada.

Thursday, 22 October 2009

MINU EESTI


Just hakkasin lugema Justin Petrone MINU EESTI raamatut. Naljakas aga seda lugedes leian end peas igat lauset automaatselt inglise keelde tõlkimas. Ma ei tea aga arvan et see on osaliselt sellest et tean et raamatu autor on tegelikult inglise keelt kõnelev inimene ja ma olen harjunud tema kirjutisi tema inglise keelsest blogist lugema. Minu jaoks on tema raamat nagu järg või osa blogist ja seega on imelik seda järsku eesti keeles lugeda. On tunda kuidas paljud laused kõlavad ja 'jooksevad' paremini ingilse keeles, jättes need samas kuidagi poolikuks või lühikeseks eesti keeles olles. See on lihtsalt tähelepanek ja mitte norimine või halvustamine tõlkija kallal.
Noh, aga võib olla olen veel liiga vähe lugenud et õigele lainele saada.
Kohe kui ilmud inglise keelne Minu Eesti tahan seda lugeda et näha kas mu tundel on ka põhja all.
...jooksen nüüd tagasi lugema....

Pilt petroneprint lehelt

Wednesday, 21 October 2009

5 KUUD HILJEM

5 KUUD TAGASIN OLI PILT SELLINE
JA NÜÜD SELLINE
AAAAAAA kui armsad




Tuesday, 20 October 2009

PAARI PÄEVA KOKKUVÕTE

Eelmine neljapäev (15 Okt) sai Greta järgneva vaksiini (6 erinevat vaksiini kahe laksuna). Ööseks tõusis palavik aga mitte kõrge. Niheles teine aga kui me panime tule põlema et olukorda kontrollida siis ta naeratas meile suure suuga ja oli igati lõbus laps. Siis oli paar päeva jälle nagu ok aga esmaspäeval tõusis jälle palavik. Ma mõtlesingi juba et on teine kuidagi vaikne ja rahulik ning selline mõnus kaisukarukas. Ma ei pidanud ühtegi kord riideid ta kärusse tagasi panema ja ka kõik raamatud püsisid põrandal korvis.
Õhtul oli ka veel selline memmekas. Kui ta siis jälle üsna kuumana kella 10 ajal õhtul ylesse ärkas siis andsin talle ühe küünla mille olin õnneks Eestist endaga kaasa ostnud. Jumala hea. Greta magas pea terve öö ilma et oleks ülesse ärganud. Vist korra ärkas sööma. Ma oleksin ju võinud seda nautida aga ei. Tundus nii imelikuna et teine magab normaalselt et mul oli lausa vaja pidevalt kontrollida et ta ikka hingab veel (noh oli ju teine ikkagi natuke haige). Kella 7 ajal hommikul läks mul uni ära aga tema magas edasi. Oeh kui vaid selliseid pikemaid magamisi juhtuks tihedamini. Võib olla peaksin talle hakkama õhtuti palavikku alandavaid küünlaid sisse toppima...mul ju neid nüüd nii palju.

Kui me vaksiini läksime saama siis kohe kabinetti sisenedes ütlesin et eelmine kord ma leppisin teise arstiõega kokku et Greta saab täna vaid kaks süsti ja mitte 3 nagu muidu oleks pidanud olema. Selle peale teatas ta üsna sõbraliku häälega et ta arvasgi et ma kindlasti tahan neid süste veel eraldada. Siis ladus ta ruttu Greta ette terve rea uusi häälitegevaid mänguasju. Kui me seal esimesel korral käisime siis oli tal vaid üks närune linnuke mis ei töötanud ja nägi välja nagu aastast 60nd. Tundus et nad tahavad minuga sõbraks saada - uskumatu...noh aga nad veel ei tea mis neid ees ootab.
Tunnistan ka siin et kaks ööd oleme proovinud Gretat mitte toita kella 12 ja 6 vahel. Vaene laps nuttis vähemalt tunni ja poole kui mitte rohkem ja vaatamatta sellele et oli ise pool unes ja tahtis magada ei osanud ta kuidagi seda ilma tissi abita teha. Algus proovis Pete teda tagasi magama suigutada aga see ei toiminud. Siis saatsin ma Pete teise tuppa magama kuna ma teadsin et nüüd tuleb pikk nutt majja. Lõpuks jäi ta loomulikult magama aga oh seda pikka nuttu. Pidi enne läbima kõik nutu astmed. Arusaamise et tissi ei tule, selle peale protestima ja siis seda kaotust läbi elama. Peale seda astet oleks ta pidanud magama jääma aga arvata võis et siis oli tal sellest nutmisest kõht veelgi tohkem tühi ja siis algas kogu nutt otsast peale...ja nii seda vähemalt kolm korda.
Järgmisel ööl tegime sama ja nuttu jätkus sama pikaks ajaks ainukese vahega et magama jäi ta siis vaid ehk tunniks kui ärkas jälle uuesti ülesse ja siis pidin teda piimatama. Kolmandal ööl me seda enam ei korranud kuna siis oli tal palavik ja kes teab, võin olla tuligi tal palavik sellest nutmisest.
Ja mida me saavuasime - selle et meil on kodus nüüd selline memmekas kes ei lase mind silmistgi ära ja hakkab kohe nutma kui mind ei näe. Isegi poes kui keegi temaga rääkima tuleb ei naerata ta enam nagu enne vaid hakkab hoopis nutma kui ma näiteks samal ajal juhtun ta seljataha jääma. Sülle tahab ka kogu aeg.
Oeh, ma salamisi loodan et see memmeka asi ja palavik on ikka rohkem sellepärast et ta võitleb vaksiiniga ja mitte sellepärast et me tal kaks ööd järjest nutta lasime.
Panin Gretale voodisse lambanaha et tal oleks soe ja mugav magada...Greta lõhnab, õigemini haiseb, nüüd iga hommik nagu lammas.

MESSAGE FROM GRETA

Friday, 16 October 2009

LUIKEDE JÄRV


Vanemaks saades astume astme korgemale ka balleti vallas.

Thursday, 15 October 2009

Wednesday, 14 October 2009

DIRTY FACE MAN

Ostsin üks päev (üsna pikka aega tagasi juba) Gretale heategevuspoest suure rohelise Teletupsu. Gretale nende näod hirmsasti meeldivad ja poes et tahtnud ta seda enam käest ära lasta. Mõtlesin et nagu nii ei hakka me talle seda uuest peast kalli raha eest ostma ja kuigi meil kodu juba selle paari kuuga igasugu mänguasja kola on kokku kogunenud siis siiski £2 eest oleks seda olnud patt poodi jätta...Rumeenia kodutuid peab ju aitama.
Kui Pete õhtul koju tuli ja seda Teletupsut nägi siis ütles ta kohe et ega ma jumala eest seda ometi Gretale mängida anna. Ma ei saanud algul aru milles probleem, Gretale ma ju ta ostsingi. Pete ütleb et sellel on ju nii must nägu, et kas ma plaanin seda enne ikka pesta. Mina olin ikka veel segaduses kuna olin kindel et Tupsuga oli kõik ok muidu ma ei oleks seda ju ostnud (ka £2 eest).
Lähen siis vaatama et kust koha pealt ta must on. Pete näitab Teletupsu nägu ja ütleb et vaata, mustusest täitsa hall kohe....
Loomulikult ei teadud ta (või õigemini ei pööra ta sellistele asjadele tähelepanu) et roheline Tupsu ongi ju tumedama näoga, noh tegelikult ju pruuni näoga, aga selle mudeli oma rohkem hallikas.
Nüüd kutsubgi ta seda Tupsut Dirty Face Man...seda viimast küll vaid kodu seinade vahel kuna ega me ju rassistid ole.

Tuesday, 13 October 2009

Monday, 12 October 2009

7 KUUNE GRETA

Mul om siin paar kuud aja puudumise tõttu vahele jäänud ja seega proovin nüüd jälle end korrale kutsuda ja ajaloo mõttes kõik ilusti ära rääkida.
Meie väikesest beebist on saanud täitasa suur tüdruk, kes ei seisa enam minutitki ühe koha peal (väljaarvata kui vaatab 5 min telekast Tweenies).
Kui ta 4,5 kuuselt hakkas pea ees end põrandal edasi lükkama ja nii umbes 5,5 käputas juba põlvedel pea püsti (kuigi ühe koha peal) siis nüüd on tal roomamine täiesti käpas.

Kiirust tuleb ka iga päevaga juurde. Roomamisele lisaks ajab end igale poole püsti ka, olgu see siis tema mänguasjade korv, kohvilaud, tool või sohva. Kõike tahab katsuda. Ühtepidi on mul selle üle hea meel kuna lõpuks ometi suudab ta olla rohkem iseseivam ja mängib (tegeleb) põrandal istudes oma mänguasjadega üsna pikalt. Teistpidi jälle algab see metsik tema järgi jooksmine.MÄNGIMINE
Mänguasjad on tal enam jaolt kõik lemmikud. Ainukesed mänguasjad mille vastu ta suuremat huvi ei näita on mõned pehmed loomad. Kui me olime nädalalõpus Sommersetis siis seal majas mida rentisime oli mõned laste mänguasjad ja Gretale VÄGA meeldis 'teaset' ja väikene kõrisev pall.Tegelikult meeldivad talle aga kõige rohkem meie asjad. Lemmikuteks loomulikult teleka ja raadio puldid. Neid oskab ta väga osavalt suhu panna just nii et kas telekas läheb käima (selle jaoks on vaja vajutada 2-le erinevale nupule ühe teise järgi) või valib uue kanali (vajutades 3-le erinevale nupule). Täna õnnestus tal teleka najal ülesse tõusta ja ühe hetkega Skyboxist viewing card kätte saada (ja seda siis jälle vaid sel ajal kui ma korraks paremale vaatasin).Ja nii ühe käe najal oskan ma ka vabalt lamada.

Sülearvutit enda läheduses nähes läheb täitsa hulluks ja vaat et lennutab end klahvide peale ja seda IGA KORD. Samuti on ta hull Evian veepudelite järgi (igas suuruses, ka nende kõige suuremate järgi) ja ALATI nõuab oma beebi keeles et me talle nendest juua annaksime. See sai alguse sellest kui ta veel nii umbes 4 kuune oli ja kord autos olles suurest näljast nuttis. Me olime juba peaaegu et kodus ja ei tahtnud hakata autot peatama et ma teda toita saaksin. Greta aga karjus end pea et siniseks. Pete siis ütles et miks ma talle oma veepudelist (selline millel on nibu moodi ots) natuke vett ei anna, mida ma siis ka tegin ja oh imet. Laps jäi paugu pealt vait ja aina nõudis pudelit enda kätte (mainin siin juures et beebi lutipudeleid ei tunnista ta üldse).
Teine hassartti ajav tegevus on WC paberirulli keerutamine. Nii kui ta sellele lähedale satub võtab tal see sekundi aega et oma kehaga täis pööre teha ja seda oma käppadega rullima hakata (minu süles olles). Mõnikord kui ta on just vannist tulnud ja kas mina või Pete teda rätis hoiame-kuivatame, samal ajal wc poti kaane peal istudes, unustab ta ära mis tal selja taga on. Kohe aga kui tal aga meelde tuleb kus ta on siis vaat et hüppab sülest maha.
Loomulikult on ta ka väga suur juhtme fän, nagu vist iga teinegi beebi.Lemmik tegevus - oma riiete kärust välja viskamine.Vahepeal oli ta ka hull igasugu siltide järgi (nende mida nii riietusesemete kui ka mänguasjade küljest alati leidub). Erilise osavusega suutis ta need alati leida ka kohtadest kus ma ei teadnudgi et nad eksisteerivad. Ma ostsin talle isegi sellepärast kalli sildi rätiku et laps saaks rahus lutsutada...mille vastu ta aga vähematki huvi ei tundnud. Ma isegi proovisin talle neid sildikesi vägisi suhu toppida et ta aru saaks millega tegemist aga asjata. Lõpuks saatsin rätiku poodi tagasi kuna see oli natuke liiga kallis et ma ise seda oleksin Greta asemel lutsutama hakanud.
SÖÖMINE

Sööb vahelduva eduga minu tehtud värvilisi jääkuubikuid mida me külmik on täis. Lemmik toidud on pudrud, avogaado, courgette, broccoli ja pirn. Purustatud banaan ei maitse üldse. Ma olen temaga ka valmistoite katsetanud kuna kui välja minna siis on raske jääkuubikuid endaga kaasa võtta ja neid siis korralikult läbi kuumutada kuskil. Olen ostnud 'Plum' ja Ellas Kitchen toite. Nendest maitseb talle väga üks kõrvitsa-porgandi segu ja see spinati-kaalika-õuna oma. Ma ei tea kuidas talle see viimane küll maitsta võib kuna mind ajab iiveldama lihtsalt selle kange lõhn juba, maitsta ei ole ma seda ise julgenud. Aga talle väga maitseb. Ma küll ei tea palju ta sööma peaks või kui palju ta sööb aga nina augud on igal juhul pidevalt toitu täis.Tegelikult on mul tunne et ta sööks hea meelega hoopis meie toitu (või oma sussikesi). Ta vaatab nii pingsalt kui me sööme igat me suutäit et kui ta rääkida oskaks siis vist küsiks ka endale. Õuna olen ma lasknud tal juba oma 4 hambakesega näksida ja keedu porgandit ka korra jaganud. Eile hommikul sai ka natuke munaputru.
Huvitav mida nad mulle magustoiduks pakuvad
Ma ootan seda aega et ta saaks meiega sama toitu süüa ja ei peaks eraldi vaaritama. Ma peaksin talle liha hakkama andma aga ma lükkan seda pidevalt edasi kuna lihtsalt ei ole aega ja viitsimist sellega jännata.
Kas keegi teab millal võiks tatraputru andma hakata ja mis kujul...samuti kas keedu punapeet oleks ok.? Mõlemas palju rauda mida tal vaja oleks.
Eile hilja õhtul vaaritasin talle esimesi kanatoite. Kahte erinevat. Terve õhtu jändasin ja arvake kas Getale järgmine päev maitses. Peale kahte suutäit oksendas kõik välja. Noh eks ma katseta ikka veel. Kahju muidu kallist kraamist raisku minna.
MAGAMINE
Gretale meeldib vannis käia. Eriti meeldib talle aga hambaid pesta. Suu läheb kohe lahti kui näeb hambaharja tulemas ning hamba pesu võtab väga tõsiselt, olles asjaliku näoga. (Saab näha kauaks seda entusiasmi jätkub). Peale vanni ei meeldi talle tihti riidesse panna. Karjub enamus kordadel (või siis õigemini siis kui Pete teda riidesse paneb) kui käsi varrukasse panna...tihti ka lihtsalt moe pärast.
Magamisega on nagu on. Magama läheb 7.30 - 8.00 ajal õhtul. Enamus öid sööb iga 2,5 tunni tagant ja mida lähemale hommikule seda väiksem on vahe. Praegu on meil käsil rangem reziim. Öösel toidan ma vaid korra kella 11-12 ajal ja siis uuesti 3 või 4 ajal. Kui ta umbes peale 2 nihelema jälle hakkab siis läheb Pete teda tagasi unne loksutama. Mul on seda raske teha kuna kohe kui mina ta lähedale lähen siis tahab ta ainult piima ja enne vait ei jää kui seda saab....kuna mul ei ole jõudu temaga seal keset ööd jännata.
Vahel aitab kui ma ta nägu igalt poolt väikselt musitan - see paneb ta magama. Selg on mul igaljuhul küll täiesti paigast ära peale seda kui me ta voodipõhja madalamaks lasksime.
Plaan on et varsit kolib ta oma voodiga meie toast välja oma tuppa.

Üldiselt on Greta kogu aeg heas tujus. Nutab vaid siis kui on näljas või kui on väga väsinud...ja loomulikult kui saab haiget. Tavaliselt teame et kui ta nutab siis on selleks ka mingi põhjus ja seega ei lase me tal kunagi niisama nutta. Kui nutab siis tihti kostab nutu seest EM-ME. Ma ei usu et ta päriselt mind hüüaks, pigem vaid juhtub et need häälikud nii kokku langevad AGA siiski...Pete alati siis ruttu ütleb talle et ütle ikka DADDY, DADDY.
Vaikselt hakkab ta iseloom välja lööma. Tudub et on sama hull kui ka mõlemad ta vanemad. Tihti vaatab pingsalt meile otsa ja siis puristab, kutsudes meid temaga lollitama. Vaatab meile otsa et näha meie reaksiooni ja meie ilmeit.
Oma nime peale reageerib ja juba teab ka mida tähendab sõna EI/NO kuigi ega see teda palju peata. Pete aevastamise peale hakkab tihti nutma (kui aus olla ajab see ka mind nutma kuna ta aevastab NIIII kõvasti).
Huvitav on see et kui ma Teletupsude laulu laulan siis vaatab ta kohe oma rohelise Teletupsu poole. Ma ei tea kuidas ta küll seda teab kuna telekast on ta neid vaid korra näinud. Kui talle neid telekast näidata siis ei näita ta suurt huvi nende vastu küll aga kui poes Teletupsude mäguasju katsuda saab. Tihti tahab nende kõhu peal oleva nelinurga peale patsutada.

Raamatuid on tal palju kuigi vaid teatud huvitavad teda. Kui raamatuid temaga vaadata siis tahab ta mõlemat lahtiolevat lehekülge käega üksteise järel katsuda. Praegune lemmik on üks farmi raamat kus loomi saab karvast tirida.Laulmine meeldib. Mõnikord tundub et ta hakkab mõnedele lauludele kaasa laulma, sellise jämeda häälega (loomulikult ilma sõnadetta - nii keenius ta veel ei ole). Kui Pete laulab talle siis kuulab huviga (mitte et Petel hea laulu hääl oleks aga ju siis Greta arvates on). Üks Chick Chick Chicken laul mida Pete talle juba väiksest peale on laulnud on lausa ime toimega. Kui Greta kas või kõige kõvema häälega autos nutab siis kui Pete (või isegi mina) seda laulma hakkab siis jääb KOHE vait...ja see on nii iga kord.

Asju oskab otsida. Kui ennast või mõni ta mänguasi (mis talle meeldib nagu näiteks Po) ära peita (näiteks laua alla) ja siis ühelt või teiselt poolt seda talle korraks näidata siis oskab otsides ringi vaadata et seda leida.Võõraid inimesi üldiselt ei karda või häbene. Väljas käies naeratab kõigile kes temaga juttu tulevad rääkima ja siin maal juhtub seda väga tihti. Kui kellegile võõrale (meile siiski tuttavale) sülle läheb siis on kõik ok nii kaua kui ma ta lähedal olen ja naeratan. Lapsed talle väga meeldivad, suuremad lapsed eriti.

Kõige lemmikum on aga issi...ja emme ka siis kui nälg on. Issi trennis teda roomama ja püsti tõusma. Väike Timur
Praegu on käsil plaksutamise ja lehvitamise õpetamine (mina vahele hüüdes et ära tee, ta on veel liiga noor selleks). Issi süles magatakse nädalalõpudel hommiku uned ja issi kukil on tore kaugele vaadata.Ausalt, on teisega lausa lust koos olla, ei jõua homset päeva ära oodatagi et temaga koos maailma vallutamist jätkata...ja et millal ma lõpuks õhtust hommikuni ühes tükis magada saaksin...või siis vähemalt 4 tundigi järjest.