Tuesday, 23 March 2010

VANUS: 1 AASTA


Pikkus 72,5 cm
Kaal 9.2kg
8 hammast

Sõnad
Issi-issh,
pa-pa (pai pai),
po(voi midagi selle sarnast)vahel ka pol pall/ball,
oo wow,
auh-auh kutsu,
lemmik sõna on bumble (mesimumm inglise keeles),
kõdi-kõdi ütleb ka ja samal ajal kõditab aga kuidas ta seda ütleb on raske kirja panna, kõlab igal juhul üsna kõdi moodi
emme ütleb aga seda vaid läbi nutu ja kui mind ei ole läheduses. Muidu kutsub mind issss.
piss
tss- Ants(greta lemmik nukk)
mämm-mämm (kui tahab süüa)
na-na- no no inglise keeles samal ajal pead raputades
uus sõna kaka

Kui küsida et mis häält koer teeb siis hakkab kohe haukkuma,
Tiigri-lõvi hääle kohta teeb wauw aga seda siis kui tuju on
Kui mänguautoga mängib siis oleme kuulnud et ta teeb auto häält - bru bru
Nukudele/loomadele süüja ja juua andes teeb mnjam mnjam häält ja siis ütleb mämm mämm
teab kus nina on ja kui küsida siis katsub meie nina. Oma nina ei katsu.
Kui lilli näeb siis tahab neid kohe nuusutada
On paar kord nina korralikult nuusanud kui Pete on öelnud et blow your nose. Minuga ta seda teinud ei ole aga kui kuskilt ninaräti leiab siis paneb nina alla ja teeb suuga nuuskamise häält.

Oskab lehvitada, plaksutada, õhumusi saata, kallistada, muidu musu anda, kõdistada ja patsu patsu teha...ja delikaatselt näpistada.
Endiselt on täiesti palli hull aga hullusele on lisandunud ka kõikide krõbisevate kottide, pakendite enda valdusse haaramine NING KOERAD. Jalutamas käies et kuule muud kui et Greta haugub koguaeg. Iga kord kui koera näeb hakkab kohe haukkuma. Sama siis kui raamatus või telekas-arvutis peaks koera nägema või mõnda mänguasja.
Mõnikord haugub ka siis kui rebast või hunti näeb ja viimasel ajal ka kasside peale. Vahepeal tegi kassi häält ka aga nüüd on see rohkem väga peenikese häälega haukumine.
Kalli kalli
urrrh
oops
Talle meeldib asju kastidesse panna. Väikesed inimesed lähevad autosse, mänguasjad korvi, prügi prügikasti (vahel ka mõned meie asjad või tema lusikad). Pesumasina sisu tühendatakse ja täiendatakse mitu korda päevas. Ei ole haruldane et pesumasinast leiame kadunud topsid, lusikad, mänguasjad jne.Peaaegu sama käib grill ahju kohta kuigi ta on väga teadlik et see võib kuum olla ja usub seda kui ütleme.

Hirmsasti meeldib ronida ja igale poole pugeda. Poeb laua alt ja tunnelist läbi. Proovib iga natukegi suurema mänguasja peale ronida või siis mingist avast end sisse suruda. Jalgupidi tahab oma mängurongi sisse minna ja kui ei õnnestu siis saab vihaseks. Tihti jäävad jalad kinni kas siis mingisse imepisikesse korvi või anumasse kuhu ta on proovinud pugeda. Kukerpalli meeldib teha aga selleks on abi vaja.

potti ronimas
ja nii proovib ta ise kukerpalli teha
Kujundeid oskab vastavatesse aukudesse panna ainuld et augu peab ette näitama. Rõngaid pulga otsa pole mingi probleem panna. Torne klotidest ei lao aga torne ümber lükkab kiiremini kui meie selle ehitamisega lõpule saame.


Enamus mänguasjadega mängib täitsa inimlikult aga seda siis kui mina samal ajal põrandal istun ja oma asjadega tegelen. Kui ma peaksin köögis toimetama või sohval istuma siis vingub ja vingub ning ripub mu püksisääres. Issiga sedasi ei tee kunagi.

Muusika meeldib väga, eriti veel kui lapsed peaksid laulma. Tantsida meeldib ka ja viimastel nädalatel on hakkanud võimlemistunnis õpetajate liigutusi järgi tegema laulmise ajal. Muidu nõksutab nii sama põlvi ja kõigutab end vasakult paremale ja kui hästi läheb siis keerutab ka.
Koos oma lemmik tegelastega tantsimas
Raamatud on suured lemmikud ja raamtukogus meeldib käia. Seda küll rohkem seal olevate suuremate laste pärast mitte raamatute pärast.

Õues meeldib jalutamas käia ja siis on loomulikult vaja iga kivi ja lehte peensusteni eksamineerida. Käest kinni laseb vaevalt, vaevalt hoida aga kui peaks jopest kinni hoidma või jope kraest siis hakkab kohe vinguma ja tahab iseseisvalt ringi joosta. Lehvitab kõigile ning enamjaolt esimesena.

Kui öelda et me lähme õue ja et too oma kingad siis jookseb kohe esikusse ja toob oma kingad...mõnikord ka meie omad.
Kord kui ta järjekordselt mu püksisääres vingus, kui ma süüa tegin, ütlesin talle et mine ja vaata kus su mänguasjad on, mine vaata kus on Maka Paka. Laps keeras end kohe
ringi ja laks nuttes teise tuppa. Ma arvasin et nüüd on nii solvunud et ei taha enam minu juures ka olla. Natukese aja pärast aga tuli oma Maka Pakaga tagasi. Ma olin väga imestunud kuna Maka Pakat (selline pruun pehme loomake) on toast teiste mänguasjade ja muidu asjade seest palju raskem leida kui kingi esikust.

Teab et sokid ja sussid, kingad käivad jalga ja müts pähe. Tihti kui kuskilt leiab meie soki siis toob meie juurde ja paneb meie jala peal. Oma kingad proovib oma jala peale panna.

SÖÖB enam vähem sama toitu mida meiegi.
Lemmiktoidud on endiselt kanasupp ja kanarisotto. Lausa ahmib sisse ja kui lusikas kiiresti ei tule siis hakkab protestima. Riisi puder maitseb ka hullult.
Sellele lisaks sööb kõiki juurvilju, kala, ja liha.
Suured lemmikud on veel mustikad väikesed tomatid ja viinamarjad. Kurki ei armasta eriti ja banaani on viimasel ajal hakanud sööma aga vaid siis kui see on rõngasteks lõigatud. Jogurt ajab teda kahjuks öökima. Kamapallidest enam eriti vaimustuses ei ole aga rukileiba närib hea meelega.

Praegusel hetkel oleme mõlemad täitsa hullud riisikookide järgi (koogist kui sellisest on asi kaugel. Tegemist lihtsalt ümmarguse riisileivaga). Neid võime me mõlemad pakkide viisi ära hävitada. Tavaliselt söödan Greta enne meie sööki ära (päeval sööme lõunat ja hommikusööki koos) lootuses et siis saan ma rahus vähemalt ühe eine päevas süüa. Seda mul aga pole vaja loota kuna ALATI on ta mu taldriku servas kinni, vaatab nuruvate silmadega otsa ja korrutab MÄMM MÄMM või vaatab ja ütleb WOW, ja seda nii iga natukese aja tagant. Proovi siis olla et ei annaks talle ka midagi, rahus söömisest ei tule aga midagi välja.
Ise süüa tahab väga. Lusikaid nõuab oma kätte iga söögi alguses ja tihti kõnnib nendega ringi nii kaua kui söömiseks läheb ( mõnikord kaotab mõne oma lusikast kas pesumasinasse või prügikasti). Vahel lasen tal ise süüa aga siis natukese aja pärast ei ole ta enam nii innukas ja ma võtan söötmise enda kätta üle.
Päevase piima keeluga tundub et on ära harjunud. Annan talle beebikruusist riisipiima ja selle üle on ta päris õnnelik. Parem see kui mitte midagi. Rinnapiima saab veel õhtul, kord öösel ja hommikul. Päeva pealt seda ära keelata oleks tema puhul vale.

Ohutehnikast tundub on tal hea ülevaade. Kui ütleme et ära puudu see on kuum siis kuulab sõna. Itaalias võisime tal rahus lasta põleva ahju ees ringi joosta kuna ta ise hoidis sellest eemale. Eks me ikka ise vaatasime ka et ta mänguhoos sinna kogematta vastu ei läinud. Kodus teab et teeveekann võib kuum olla ja radikas, ja ahi.
Trepist meeldib talle väga ülesse ronida aga ta teab et ta ei tohi seda üksi teha. Meil on turvavärav ees aga kui me mõnikord kogematta selle lahti oleme unustanud siis tavaliselt on Greta see kes meile sellest on teada andnud. Siis seisab ta esikus ja seletab kõvasti beebi keeles. Sama ka siis kui oleme kuskil külas kus on trepp. Seisab lihtsalt selle ees ja ootab. Me küll ei ole seda ootamise teooriat lõpuni katsetanud. Alati oleme ju ikka teadlikud kust ta on ja mida teeb ning kes teab võib olla kui me kauem tal oodata laseksime siis ehk hakkaks ise trepist ülesse minema.

POTITAMINE
Greta hakkas tasapisi potil käima juba nii vist 10 kuuselt. Seda siis kui mul viitsimist oli. Ta tajus kohe ära millega on tegemist ja õppis ära sõna piss. Mõnikord pissis potti mõnikord ei. Pikalt ma teda seal kunagi ei hoidnud ja mingit suurt ahuuud me sellest ei teinud. Pott oli ka tavaline, ei mingeid hääli ega vidinaid mist last hirmutaks või tähelepanu kõigele muule kui pissimisele juhiksid.
Kui potti pissis siis näitasime talle mida ta tegi ja kiitsime teda.
Kuna ilmad olid külmad siis oli ta tavaliselt paksult riides ja maja jahe ning seepärast ei pannud ma sellele potitamisele suurt rõhku. Mõnikord aga kui Greta vannitoas potti nägi, vedas ta selle ise kraani alt välja ja ütles 'piss'. 50% ta sinna siis ka pissis.
Nüüd on ta meil juba nii spets et hommikuti istub potile ütleb piss, tõuseb püsti, vaatab poti sisu üle ja kui midagi sealt seest leiab siis plaksutab käsi. Paar viimast päeva on ka suuremaid saavutusi sinna teinud ja ära õppinud sõna 'kaka'.
Mul on nendest mähkmetest juba villand ja plaan on ta suveks mähkme vabaks saada aga ega ma seda vägisi muidugi peale ei sünni.

MAGAB päeval vahest korra vahest kaks korda. Mõlemat pidi liiga vähe. Õhtul läheb magama kella 8 ajal ja lõpuks on hakanud natuke pikemalt magama. Saab korra veel öösel süüa aga seda mitte enam kaua. Ise niisama kuskile diivani nurgale magama ei jää kui ka peaks väga väga väsinud olema.

KÄITUB väljas ja külas olles või külaliste ees väga eeskujulikult. Kodus vingub rohkem, seda eriti minuga aga ka vahest Petega. Põhjuseks alati piima mitte saamine või et on väsinud aga ei oska ilma tissita magama jääda.Kui midagi ei saa siis oskab ka korralikult kurjaks minna ja vaat et peaaegu viskab end maha ja trambib jalgu. Seda õnneks küll vaid sekundiks.

Muidu on väga rõõmus ja alati kõigile naeratav elav ja liikuv laps.
See viimane ei käi küll ema kohta kes enamus päevi elab vaid lootuses et saaks kuidagigi natukenegi kauem magada. Issi arvamust ma siia kirjutada ei saa kuna issi magab meil juba, samal ajal kui mina oma magamistunde siin blogimisega raiskan.

VOT NII





Eile õhtu tundis Pete pidevalt kaka lõhna. Käis aga kogu aeg Gretal sabas ja süüdistas teda. Käskis mul ka mitu korda Greta mähet kontrollida või siis vähemalt seda nuusutada. Keeldusin kuna minu nina ei tundnud midagi ja teadsin et Greta on oma töödega juba selleks päevaks ühele poole saanud. Sinna see asi siis jäigi.
Täna olin mina see kes iga kord kui suurde tuppa sisenesin seal kahtlast lõhna tundsin. Juba mõtlesin midagi hullemat kui mu nina ette jäid kogematta vaasis olevad nartsissid.
Ja tõesti, meil on kodus kaka lõhnaga nartsissid. Tore lugu küll!

INDIA PULMA STIILIS JÄTKUV SÜNNIPÄEV








Loodetavasti on nüüd lõpp sellel peol ja pillerkaarel.

Monday, 22 March 2010

MITTE HARULDANE VAATEPILT



Ju see lusikas siis vajas Greta arvates loputusvahendit.

Thursday, 18 March 2010

BAKLAZHAAN


Mul ei olnud õrna aimugi et eesti keeles on selline asi nagu BAKLAZHAAN. Ingliskeelseks vastandiks on antud EGGPLANT aga meie siin tunneme seda hoopis AUBERGINE nime all. Ju siis eggplant on ameerika vastand.
Iga päev õpime midagi uut
ÕUES ON NIIIIIII SOE!
Greta magab järjekordset pikka und õues kärus ja mul on reede tunne.
Tahaks sõrmed mulda panna ja lilli ning lilli ja veelkord lilli istutama hakata.

Tuesday, 16 March 2010

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB...

... KÄTTE ON JÕUDMAS KEVAD!
Meil on juba teist päeva õues kevad mis kevad. Sooja on +14 ringis (päikse käes kindlasti rohkem), päike särab, lilled ja puulehed on tärkamas ja inimesed naeratavad...aga seda viimast võib olla rohkem sellepärast et Greta lehvitab igale vastu tulevale inimesele ja siis on raske naeratamatta jääda.

Reedel on mu isa sünnipäev ja meil saab Petega 5 aastat meie kohumisest. Tähistame seda ööga hotellis, TÄHELEPANU, mis asub 3 min autosõidu kaugusel meie majast. Kuna meil viimasel ajal on reisimisega nii palju probleeme olnud siis otsustasime et lähme õhtul hotelli ujuma ja sauna, nagu me tihti teeme, ja siis jääme sinna lihtsalt ööseks. Ei pea isegi kotti pakkima kuna kui midagi vaja läheb siis on ju kodu kiviviske kaugusel. Hotelli restoraniga on ka räägitud ja neil ei ole mingit probleemi mulle puhta panni peal mingi toit valmistada nii et lust ja lõbu.

Loodetavasti aitab see ka Greta tähelepanu mujale juhtida sellest et ta on meil nüüd piima reziimi peal ja saab piima vaid hommikul, õhtul ja kord öösel. Viimased paevad on ta küll väga vinguja olnud aga seekord tagasi teed enam ei ole. Pete on meil nüüd see mees kes Gretaga iga öö alatest umbes kella 3st magama läheb kui laps peaks piima järgi nutma hakkama. Mina seda ei saa teha kuna nii kui Greta mind näeb aga piima ei saa siis lõugab ta lõpmatuseni. Petega aga on vaikus majas peale 10 minutit. Pikk tee veel minna aga ehk läheb valutult. Petel eriti raske kuna tema ei ole harjunud öösel ülesse tõusma ja nii me olemegi nüüd mõlemad õhtul kella 8 ajal nagu zombid.

Keeruliseks teeb selle piima lõpetamise tegelikult hoopis see et Greta ei nõustu jooma mingit teist piima. Lehma piima ei ole ma paljal kujul üldse proovinudgi kuna tal hakkab kõht juba lihtsalt juustust või jogurdistgi valutama. Päris ilma kaltsiumitta ma aga ei saa teda ka jätta. Pean vist arstilt nõu küsima.

Muidu on kõik ilus ja lilleline. Kuna ilmad on nüüd soojad siis saab Greta hommikul aias ja tänaval ringi kõndida ning siis panen ma ta kärusse, kus imede ime, jääb ta ilma jonnita magama ja magab täitsa pikalt. See on mulle täitsa uus asi et ma saan rahus natuke majapidamistöid teha ilma et keegi pidevalt pükse proovib mult maha tõmmata ja mul on aega isegi siin paar rida kirjutada. Liiga kõvasti ei julge ma aga hõisata sest kes teab, homme võib kõik muutuda. Ilm vähemalt ei pidanud nädalalõpuni nii ilusaks jääma aga kes teab...ehk on lootust.

Ning kõigele ilusale veel lisaks on kindlustus nõus maksma mu ostiopaadi ravi mida mul hädasti on vaja kuna see auto avarii lõi mul ikka tõesti kõik liigesed ja luud segamini ning olen valus ja väsinud. Pean vaid laupäevani vastu pidama ja kannatama.

...ja varsti on Munadepühad. Pühad mis mulle tõsiselt alati rõõmu toovad. Ma ei tea isegi miks. Arvan et sellepärast et kevad on ja et lilled on õitsema pühkemas ja igal pool on värviline ja rõõmus. Nii et kallid inimesed ärge siis imestage kui te meie käest Munadepüha kaardi saate kuna ma lihtsalt ei saa ilma et seda rõõmu teiega jagan.

Sunday, 14 March 2010

AGA MEIL OLI SELLINE EMADEPÄEV TÄNA

Täna oli Inglismaal emadepäev. Greta kinkis mulle kaardi ja ilusa käevõru. Plaanis oli kohe hommikul minna meie lähedal, Epsomis, asuvasse laste farmi. Üle ootuste õnnestus meil isegi enne 10 toast välja saada ja minut enne farmi avamist kohal olla. Meie kohta on see küll rekord kuna tavaliselt läheb meil vähemalt pooldeist tundi enne kui keegi isegi midagi liigutama hakkab.

Nii vara farmis kohal olla tähendas ka seda et olime esimesed mänguväljakul ja loomade juures. Greta sai rahus iga liumäe pealt alla lasta ja traktorite, autodega sõita. Tegelikult ma tean et talle oleks veel rohkem meeldinud kui seal teisi lapsi ka oleks olnud aga siis oleks suurem osa ajast tal läinud nende passimisele ja vaevalt et ta siis oleks saanud nii mitu korda liugu lasta.





Greta lemmik auto. Sellega meeldib tal mängugrupis ka ringi kihutada.

Issi pidi loomulikult kõik võimalikud traktorid ära proovima
Peaaegu et jättis kahe silma vahele selle väikese traktori mis tegelikult just Greta vanustele mõeldud oli.


Loomadest meeldisid talle eriti laamad. Eriti siis kui need ta kätt lakkusid.
Algul oli issiga ettevaatlik...või siis õigemini issi oli ettevaatlik.



Naerma ajasid ka põrsad aga mul on tunne et sellele aitas kaasa fakt et põrssa puuris olid ka pallid. Greta nimelt on meil palli hull. Kui siis põrsas jalakestega palli veeretas oli Gretal lõbu palju.





Lambaid jälgis ta pingsa ilmega, ei naernud ega ka nutnud kui nad kõva ja jämeda häälega määgisid.

Jänkud meeldisid ka aga nendega puuri minna ja neid silitada julges vaid korra.





Mulle see väikene farm meeldib kuna seal on just piisavalt loomi ja hästi palju erinevat tüüpi mänguväljakuid. Siin üks liivane

Sellele lisaks on majas sees veel HIRMUS suur pehmemängu kompleks kus vanemad lapsed saavad turnida. Kui ma seal kunagi oma tööga seoses mõne lapsega käisin siis ma olin alati hädas kuna sinna suurde ruumi oli nii kerge omi lapsi ära kaotada. Nad turnivad seal ühest seinast teise ja ülevalt alla ja läbi tunneli ja palimeres ja samal ajal on seal veel vähemalt 30 last nii et tihti pidin ma ise ka sinna sisse minema et oma lastelt kratist kinni saada. Õnneks Greta sinna veel nii pea üksi ei pääse aga järgmine aasta võivad nad sinna koos issiga minna kui tahavad.
Greta selle eest oli beebi pallimeres mille üle ta loomulikult oli üli õnnelik. Tegemist ju ikka jälle pallidega.



Taga taustal on näha osa sellest suurest turnimis kompleksist.

Tulime sealt nii umbes tunni pooleteise pärast ära kuna teadsime et Greta on üli väsinud kuigi tema oleks sinna veel hea meelega edasi jäänud. Järgnev plaan oli peale farmi restorani lõunat sööma minna aga kui me restorani juurest mööda sõitsime ja seal olevat järjekorda nägime siis jäi see plaan ära.
Me ei tea kuidas see juhtus aga mingi aja pärast leidsime me endid IKEA restoranis emadepäeva lõunat söömas. Olime selle muutusega väga rahul. Esiteks leian mina alati midagi söödavat sealt ja sealsed kokad on väga lahked ja näitavad mulle oma raamatutest kus toidus mida sees on. Näiteks nende päeva spetsaal orgaaniline supp oligi puhtalt lihtsalt juurviljadest tehtud ja väga hea maitsega. Tanu sellele sai Greta ka endal kõhu ilusti korralikku sööki täis ja ei pidanud vaid leivapuru sööma (tema meil ju purgis olevaid beebitoite ei tunnista).

Peale sööki läksime niisama lastekaupade osakonDA ringi kolama et Greta saaks seal olevate mänguasjadega mängida.
Greta IKEA koera kallistamas ise pidevalt auh auh auh ütlemas



IKEAst lahkudes oli tuju endiselt pidulik kuigi rahakott oli 86 naela võrra kergem. Me ei saa lihtsalt aru kuidas see on võimalik. Me ei läinud sinna ju mitte midagi ostma kui välja jätta vannitoa matt. Seda ka vaid selle pärast et meil ei ole mitte kuskilt mujalt õnnestunud leida alt kummida valget vannitoa matti. Peale selle on meil IKEAst juba niigi kõrini ja oleme endile lubanu et enam me sealt endale koju midagi ei osta ja nüüd siis juhtus sedasi...

Pakkisime oma asjad autosse ja hakkasime hea tujuliselt kodu poole sõitma. Mida hing veel oskab ihata kui et taevas sillerdas päike ja kell oli alle 3 ning pool päeva alles ees ning siis käis äkki üks SUUR PÕMM!!! MEILE SÕIDETI TAGANT SISSE.

Õnneks et see oli väike auto ja õnneks ei sõitnud ta kiiresti aga siiski. Mina tundsin seda sissesõitu küll kogu oma kehaga ja miskit moodi õnnestus mul saada kriimustus käele. Greta ei teinud suurt teist nägu ja hakkas alles siis nutma kui me ise autost välja tormasime et tema juurde joosta. Noor tütarlaps kes meile tagant sissesõitis oli suures pabinas ja ei jõudnud ära vabandada. Õnneks et tegu oli normaalsete inimestega muidu me oleksime väga vihased olnud. Õnneks ka et meie auto suurt viga ei saanud võrreldes nende autoga ja peamine muidugi et Greta oli OK, või vähemalt nii meile paistis.



Otsustasime et ei hakka kiirabi kutsuma kuna tundus et oleme kõik ilma vigastusteta. Mina aga tundsin küll et minu hästi paikka klõpsutatud selg on paigalt nihkunud ja tundsin ebamugavust nii kaelas, seljas, vasakus jalas kui ka käes. Lõpuks otsustasime siiski lähedal olevast haiglast läbi hüpata ja lasta nii mind kui Gretat ära kontrollida. Me kartsime et kui mina end 'kriimustatult' tunnen siis kes teab mida see põmm Gretale võis teha. Me küll ei tahnud tegelikult haiglasse minna kuna seal läheb alati mitu tundi enne kui keegi sind ülevaatab aga samas me jälle ei tahtnud hakata riskima ja pärast kahetsema.
Õnneks läks meil haiglas nii umbes pool tundi. Gretal ei pidavat midagi viga olema ja minule diagnoositi põrutus. Käskisid valuvaigistit võtta ja hoiatasid et homseks läheb hullemaks. Kui kahe päeva pärast paremaks ei lähe siis pean tagasi arsti juurde minema. Tegelikult oleks mul vaja hoopis mu ostiopaati juurde minna kes mu selgroo jälle õigesse paikka ragistaks... tore oleks kui autokindlustus ka selle kinni maksaks.

Nii et selline huvitav emadepäev oli meil.
Õhtuks olime kõik natuke peast põrunud sõna otseses mõttes.