Monday, 31 January 2011

LEID

Mulle nii meeldivad siinsed heategevus poes. Harva lahkun ma nendest ilma midagi ostmatta. Enamasti ostan ma sealt raamatuid, mänguasju ja vahel riideid Gretale.Gretale meeldivad ka need poed kuna seal on alati midagi huvitavat millega ta saab kohapeal mängida (näiteks mõned beebi kõndimistoolid või poiste action man või rattad jne, ühesõnaga selliste asjadega mida meil kodus ei ole). Täna poes käies hüppasime järjekordselt ühest sellisest poest läbi kust ma leidsin sellise ilusa kampsuni. Just sellise lihtsa mida ma olen unistanud et mu ema ehk talle kunagi teeks.
Kampsunil on vaja vaid lõngajupid sisse toppida ja nööp ette panna ning jääda ootama paar kuud kui see Gretale parajaks saab. Kampsuniga tuli kaasa veel 4 tokki sama värvi lõnga nii et kui ma tõesti suudan enneast ületada siis saaks hästi veel ka ilusa baretti lapsele kududa.


Kampsun koos lõngadega maksis vaid £3.50 nii et täitsa muidu. Nii et kui keegi peaks tulevikus küsima et kust ma nii ilusa kampsuni sain siis või öelda ilma valetamatta et see on isetehtud (kuigi tegijaks ei olnud mina :)

Saturday, 29 January 2011

KARU JAHIL

Käisin täna Gretaga teatris 'We're Going On a Bear Hunt' vaatamas. Tegelikult oli meil Pete jaoks ka pilet olemas aga kuna tema pidi ootamatult meile hoopis uut autot ostma minema siis jäi tal järjekordselt teatrielamus saamata. 
Teatriks oli Rose Theatre mis asub meil peaaegu et ukse ees. Ma ei tea kuidas me ei tulnud enne selle peale et sinna lasteetendusi vaatama minna kuna teater ise on väga lahe ja piletid olid ka vaid £11 (12 eurot). Gretale ei pidanudgi üldse piletit ostma kuna ta võis minu süles ilma rahata olla. Täiesti uskumattu.
Etendus ise oli VÄÄÄÄÄGGGAAA MÕÕÕÕNUS! Etendus oli tehtud samanimelise kuulsa lasteraamatu järgi. Enne teatrisse minekut ma proovisin ettekujutada kuidas nad selle lihtsa loo 50 min jooksul lahti mängiksid aga ma võin ausalt öelda et nii toredat varianti ma ei osanud oodata.
Seal saalis istudes tuli mulle selline Eesti lasteteatri tunne peale. Lava ees istusid lapsed patjadel ja üldse olid kõik pered (vähemalt need kes meie ees ja taga ja kõrval istusid) sellised mõnusad ja vabad ja natuke boheemialikud ja ökosed. Näitlejate esinemine samuti väga 'lahtine' ja mitte üldse kommertslik või selline 'Blockbuster'-lik aga samas väga loov ja andekas. Sellist 'karjume kõik koos kõva häälega' momenti ei olnud üldse kui välja jätta koos laulmine. Boonuseks oli ka see et muusika tuli otse lavalt kus üks näitlejatest (koer) vahelduvalt kas kitarri või akordionit mängis ja kogu etendus oli riimide ja laulude põhjal.


Lavakujundus oli niiiiiiiiiiii lihtne ja niiiiiii andekas ja lahe et mul oli endal ka suu imestusest lahti kui nad jälle uue kujundusega ideega lagedale tulid. 


Ma peaksin nüüd juba teadma et Gretale igasugune teater ja kino ja muusika väga meeldivad ja et mul ei oleks vaja muretseda et kui soovitud iga on alates 3 aastastest ja Greta ei ole veel 2negi et siis sellest ei ole lugu. Loomulikult elas ta kogu etendusele kogu hingest kaasa, vahepeal tantsides ja lauldes ja naerdes ning kui etendus otsa sai ja näitlejad lavalt lahkusid hakkas Greta südantlõhestava häälega kõvasti nutma. Inimesed me ümber natuke ehmatasid aga kuna Greta nutu sees MORE ütles siis nad said aru milles asi ja leidsid et see nii armas on.


Teatrist lahkudes läksin kassast läbi ning küsisin ega neil juhuslikult ei ole veel vabu pileteid homsele etendusele (viimane etendus sel hooajal). Tädike ütles et on küll ja nii ma siis ostsingi veel ühe pileti et Pete saaks ka lõpuks teatris käidud.



Friday, 28 January 2011

VIISAKUSEST

Lugesin mõni aeg tagasi Postimehest ühte artiklit kus keegi vanemat sorti naine kiitis kui viisaka käitumisega on inimesed Inglismaal. Eriti tunnetas ta seda kui tuli tagasi Eestisse kus inimesed isegi otsa joostes teist nägugi ei teinud. 
Nagu selliste artiklitega ikka sai see palju kommentaare vormis et ei ole need inglased midagi nii viisakad, et kogu selle näilise viisakuse taga on tegelikult ükskõiksus ja et ma olen parema meelega mats kui et hakkan teesklema. Inimesed ehk naeratavad küll ja küsivad et kuidas läheb aga tegelikult on neil täiesti üks puha kas sul on onu surnud või laps haige jne. 
Kahjuks ei ole mul siia panna selle artikli linki et te ise saaksite neid kommentaare lugeda.


Mina ei tea kuidas teised aga mina pigem võtaksin selle pealiskaudse viisakuse kui selle kui keegi minuga matslikult käitub. Ma rõõmuga ise vabandan kui keegi mulle kogematta jala peale astub kuigi see tundub kui et ma vabandaks et mu jalg teise inimese jala alla jäi. Pigem nii kuna see jätab mulle parema tunde kui see et ma selle pealeastuja peale vihaseks saaks või teda selle eest noomiksin ja pärast negatiivsete emotsioonidega oma päeva jätkaks (ja võib olla kogematta suurest vihast veel ise kellegile märkamatta jala peale astun). See ise vabandamine toob endaga kaasa ka automaatselt selle et astuja ise vabandab tihti ka siis kui tal seda ehk kõige pealt plaanis ei oleks olnud. 
Nii et selle asemel et üks teise peale häält tõstaks või siis kannatajaks jääda ja vihaseid emotsioone endale tänavalt koguda toob selline 'võlts' viisakus enamjaolt hoopis rohkem positiivseid elamusi kui näiteks moment kui mitte midagi ei oleksgi juhtunud.


Ma ise näen ja tunnetan seda samuti kui Eestis käin. Paljudel inimestel on kui silmaklapid peas mis näitavad vaid nende enda ees olevat piirkonda. Mõned kas või astuvad väikesele lapsele peale kui vaid saaks sinna kuhu vaja. Lennujaama check in järjekord on teine näide kus tihti on näha kui jäärapäised mõned võivad olla ja kui ruttu kaunist inimesest võib saada ootamatult metsik kiskja.


Tihti tunnetan ma seda eestlaslikku 'mitte teise lähedal inimese olemas olu' sündroomi oma emaga siin ringi käies. OK, mu ema on küll viimane inimene kes matslikult käituks aga tal ei ole ka sees seda automaatset 'vabandust' mis  teiste inglaste seas võib ebaviisakana tunduda (tegelikult on ta iga siin olekuga juba üsna hästi välja treenitud nii et kurta ei saa).


Teine koht kus inglased väga viisakad on, mis kohe kindlasti ei ole võlts, on LIIKLUS (Jutt ei käi nii palju Londoni sisese liikluse kohta ja piirkondade kohta kus teiste maade rahvastikuesindajad enamjaolt ülekaalus). Autojuhuid on väga viisakad nii kaasliiklejate kui ka jalakäijate suhtes. On täiesti tavaline et autod lasevad jalakäijaid üle teen nii seal kus on zebra ülekäigurada kui ka seal kus seda ei ole. Teed antakse teistele autodele kas esitulesi vilgutades või mõnikord ka signaali andes, ette lastud auto tänab siis kindlasti tagasi näiteks korraks avariitulesid peale pannes (mis siis taga olevale autole on hästi näha) või lihtsalt käega viibates.


Kuidas saab selline käitumine olla võlts!?


Eriti südantsoojendav on see kui ma näiteks lasen bussil peatusest tagasi teele tulla ja siis bussijuht tänab mind oma tulesid vilgutades. Et selline suur buss kellel on nagu nii õigus sealt eelisjärjekorras sõitma hakata viitsib vaevaks võtta ja mind väikest autot tänama hakkata. 


Kõige imelikum võib veel see eestlastele tunduda et tihti on ka nii et kui keegi laseb sind ette ja sina neid tänad siis tänavad nemad sind omakorda veel ka omakorda tagasi - nii et tänan et mind tänasid.
Muideks mõned inglased kes on just kedagi tänanud võivad täitsa solvuda kui neid omakorda veel tagasi ei tänata (eile just kuulsin raadiost).


Ja nii ongi meil siin täiesti normaalne et meie veel mitte isegi 2ne laps oskab juba ülekäigurajal olles seisma jäänud autosi käega viibates tänada ja neile rõõmu valmistada. 
Ma ise teen ka seda sama ja samas alati mõtlen et ma tänan neid autosid et nad mind ülekäigu rajal surnuks ei sõida nagu tihti Eestis juhtuda võib.


Mind teeb küll selline viisakus väga rõõmsaks ja toob naeratuse suule ja mina ei saa aru  kuidas saab keegi väita et ta pigem on aus ja matslik kui 'võlts' ja viisakas.

Tuesday, 25 January 2011

TOY STORY

All olev jutt ja pildid on detsembri kuust. Nagu ma juba mainisin siis Greta iseseisevmäng tegi suure hüppe alatest 21 kuust. Ta küll mängis palju omaette või meiega koos ka enne seda aga mitte nii pikalt ja nii sisutihedalt kui nüüd.


Need väikesed autod koos inimestega olid ta suured lemmikud. Nendega ta sõitis mööda tuba ringi ja inimesed rääkisid omavahel. Tihti oli sündmuseks et kaks inimest sõitsid autoga ja üks kukkus autost välja ja hakkas nutma. Olenevalt siis tujust tuli kas politsei ja päästis väljakukkunud inimese või tuli keegi teine ja rääkis midagi (enamalt beebi keeles) ja siis paar musi ja kallistused.
  
Praegu mängitakse nendega ka aga mitte hetkel nii tihedalt.
Teiseks suureks lemmikuks on tal Eestist ostetud puust loomad. Jõulude ajal tuli jõulukaunistustega välja ka põhjapõdrad (või nii sama põdrad) ja neile pakuti siis nii kooki kui jooki ja jooksutati neid niisama mööda metsa ringi.

AGA KÕIGE, KÕIGE lemmikum mäng (ka praegu) on tal selline 'farmi' mäng mis käib aknalaua peal lillepottide vahel nende sama puuloomakestega. Ma küll tegelikult ei tea kas tegu on mingi farmiga aga ma lihtsalt kutsun seda nii kuna see tõesti näeb välja nagu üks suur õue mäng. Piltidelt ei ole näha aga tavaliselt ronivad need väikesed lambad alati lillepottidesse ja püherdavad mulla sees ja siis on seda mulda kõik kohad täis. Ühel väiksel lambal on kootud vest seljas ja müts peas ja tihti ma kuulen kuidas ta mängu sees hüüab 'Oh, no, hat, hat...hereyougo' või siis tuleb ta minu juurde ja kurdab et 'müts gone'.
Mütsi kaotamise lisaks traavivad need loomad ringi lillepottide vahel ja tihti nokivad lillelehti. Kui see väike lill mille lehed eriti nopitavad olid juba poolenisti loomade söödaks oli läinud tõstsin ma poti lihtsalt akna pealt ära kuna see jutt et lill haiget saab või et nii teha ei tohi ei aidanud midagi, loomad on loomad ja lille hävitamine jätkus. Mulla laialiveo koha pealt panen praegu lihtsalt silmad kinni ja käin aeg ajalt nii akna all olevat sohvat, patju, põrandat kui ka last ennast tolmuimejaga imemas. Aeg ajalt ma siiski kontrollin et ta mu lillepotte aknalaua pealt alla ei proovi potsatada kuna viimasel ajal on tal selline teema käsil kus üks padi (vahel suur, vahel väike olenevalt mis esimesena kätte satub) pottide vahele surutakse ja loomad siis kas selle all või peal või ümber vaatavad. Hullematel juhtudel satub ka hiigel suur Peppa sinna istuma aga siis ma küll röögatan kõva häälega ja konfiskeerin nii padja kui ka põrssa.


Kogematta avastas Greta enda jaoks Playmobile kujukesed. Mul oli tema toas kapi peal 3 väikest karpi playmobili mehikestega juba sellest ajast kui Greta ei olnud isegi meie plaanides. Üks päev märkas ta neid ja sellest ajast peale tahtis neid pakke alati enda kätte saada. Mina panin aga pakid kõrgemale riiulile ja ütlesin et ta on veel liiga väike nende jaoks kuna pakil on ka soovitav iga alles alates 3 või isegi 4 aastastest lastest. Greta aga nurus ja nurus ja lõpuks jõulude ajal andsin alla ja näitasin neid Gretale. Õnneks oli üks nendest pakkidest kus oli lumememm ja poiss sees ja seega saime Gretagaga lume teemalisi mänge mängida ( just aastaaja kohane). Talle nii meeldisid need tegelased ja ta sai oma väikeste näppudega väga hästi hakkama et neile kas siis mütsid pähe panna või labidad kätte jne. Mõni kord läks abi ka ikka vaja aga kuna Gretal on hüli hea käe-silma kordinatsioon siis sobivad sellised väikesed asjad talle väga hästi. Jõulude ajal ma isegi tellisin talle ebayst palymobili Jõuluvana komplekti et talle mängides näidata kes see jõuluvana on ja mida ta teeb nii et kui jõulud käes siis tal on vähemalt pilt selge jõuluvanast. Töötas jube hästi ja Gretale hirmsasti meeldis.
Kord mänguasjade poes olles nägin ma korvi mis paksult täis neid playmobili väikeseid karbikesi ja ma ütlesin talle et ta võib sealt ühe endale valida. Ma küll proovisin kõrvalt vaikselt propageerida ühte emme ja beebi komplekti aga Greta valis välja kutsudega karbi. 
Need väikesed pakid on veel selle poolest head et need maksavad vaid 2 naela ringis ja seal on üsna mitu asja sees millega saab korraliku mängu maha mängida. 




Mõttemaailmaga seotud mängudele lisaks meeldivad talle ja nn lauamängud. üks lemmikuteks on selline kuulamise mäng.
Mängu nimi on umbes mida sellist nagu  hääled meie tänaval. Kassetile on lindistatud erinevaid hääli ja mängus on kaasas väikesed pildikesed. Kui kuuled kasseltilt häält siis pead vastava pildi leidma. Gretale väga meeldib see ja ta tunneb kõik hääled ära. Erilised lemmikud on loomulikult kassi mjäugumine, koera haukumine, beebi nutt ja telefoni helin. Neid pildikesi ta siis ka alati kallistab ja musitab kui vastav heli kassetilt tuleb.
Teine mäng on kassi-linnu mäng kus kaardid keeratakse teist pidi ja siis hakatakse neid üks haaval võtma. Kui saad linnu kaardi siis saad sa selle endale kui aga kassiga kaardi siis kass sööb/ajab su linnud ära ja sa oled kaotaja.

Gretale pakub see mäng aga pinget just sellepärast et tema tahab saada kassi. Nii et kui linnu kaardi saab siis on pettunud näoga ja kui kass tuleb siis me 'tantsime ja laulame'.
Meil on veel paar mängu mida ta hea meelega mängib aga mul kahjuks ei ole praegu nendest pilte. Puzzlede vastu ta erilist innustust ei näita. Ma ei teagi kas sellepärast et need talle liiga lihtsad on või mis. Ta vahest teeb neid. Esimest korda tehes ta teeb neid ilusti aga kui pärast uuesti teeb siis alati venitab iga tükiga ja mul ei ole ka tahtmist teda taga sündida nii et ma kas teen ise ruttu mõne tüki ta eest ära või jätan ta lihtsalt neid tegema...tavaliselt kõnnib lihtsalt ära. Loodan ise et ehk kunagi hiljem ta hakkab ka neid nautima kuna mul on ju mitu, mitu kasti puidust ja papist ilusaid puzzlesid ja muidu mänge pööningul teda ootamas.
See allolev pilt on aga tehtud eile. Ma ei tea aga selle pildi peal tundub Greta meile eriti suure lapsena võrreldes jõulueelsete piltidega. Ta meil tegelikult hakkab selliseks trullakas tõmbuma, ime ei ole ka kuna ta võiks vist kogu aeg midagi süüa. Me mõnikord Petega õudusega mõtleme et ei tea kas tast tulebgi ehk selline paks laps. Ta hea meelega liiguks palju küll aga ega ta niisama õues tihti ringi ei lippa nagu ta ehk Eestis elades teeks. Me ikka väga tihti autoga kuskil või kui ta siis käib palju siis seda kuskil ostukeskustes või muidu toidupoes. Ujumas käib ja tantsimas ning sportimas ka aga sellist õues olemist ei ole nagu ma tahaks. Ok, paraegu talv ka ja kui ilmad soojemaks lähevad siis on teda kerge aeda  kupatada (seal ta tahaks nagu nii kogu aeg olla).

Need on siis mõned märkmed 20-23 kuu mängu arengust. Ära ei saa ka unustada et tema kõige lemmikumad mängimised on praegu BEEBID (need on alati lemmikud olnud), PEPPA ja seda kohe 100 korda, Jõuluvana tuleku ja sünnipäeva mängimine, mõlemad seotud kingitustega, bussid, Brio rongid ja igasugu kassid/koerad.

Ise oskab väga ilusti mängida aga tavaliselt toimub see siis kui mina midagi LIIKUDES teen (koristan, koristan, koristan). Kohe kui ma maha istun et kas siis lugeda või arvutis olla siis ta märkab seda ning tuleb ja tahab et ma temaga mängiks.... ning kui ta ütleb 'emme tule mängggi, pleeeeeeeeas' ei ole mul südant ära öelda.

Sunday, 23 January 2011

EESTI HÕNGULINE NÄDALALÕPP

Kui keegi ei ole veel näinud Liina uut soengut millest ta siin mööda minnes mainib siis olege lahke, teie ees täies hiilguses. Minu meelest sobib täiesti hästi ja ma arvan et ta hakkab nüüd tänu minule saama telefoni kõnesid seoses laste 'party entertainer' tellimustega. 

Ühesõnaga käisid meil laupäeval sõbrad külas. Ütleme nii et minu sünnipäeval kuna mulle toodi ime armas kingitus... mida ma teile täidetul kujul natuke hiljem näitan ;)
Meile väga meeldib kui meile külla tulnud inimesed ennast koduselt oskavad tunda ja julgelt ise istuvad kuhu soovivad või diivani peale kerra tõmbavad ning laualt toitu pakkumatta juurde võtavad, boonus punktid veel selle eest kui ma peaksin leidma kellegi köögist näppudega kooki söömast :)
Gretale meeldib ka külalisi vastuvõtta kuigi toidu ja mänguasjade jagamisega on natuke veel raskusi...eriti toiduga.
Enamalt õnnestub tal ka oma tahtmine saada
ehmatades omi kaaslasi pealetükkimisega 
Õnneks mida noorematega on tegu seda kiiremini vist kõik unustatakse. Peale selle kellel on tahmist toitu külmaks lasta.
Mida kell kaugemale tiksus seda tormilisemaks Greta läks kuna oli vaja ju võidelda selle suure une vastu mis vägisi maha tahtis murda
Sel ajal kui Pete Oskari pead oma trikkidega hulluks proovis ajada
helistas Greta kahe telefoniga päästeteenistusse
Päästeteenistus tuletas meelde et kuidas siis nii et pidu juba mõnda aega käimas aga I-Phone-iga ei olegi veel keegi mänginud 
Tulemus oli selline


Et teile valet muljet ei jääks siis luban et suurema osa ajast siiski mängiti (ja kallati rosinaid pakist välja) samal ajal kui mina suure suuga teatasin et käisin Jamie Oliveri restoranis erilist delikatessi söömas (loe testicles)
Kui külalistel oli aeg koju minna siis õnnestus Gretal Oliverile auk pähe rääkida ja teda natuke keerutoolis keerutada


ning pärast isegi vaikselt ennast tema kõrvale pressida ja proovida ta käevangu haarata.
Vot selline mõnus laupäev oli meil ning kui te tahata näha korraliku kvaliteediga pilte siis vaadake siia


Pühapäeval käisime me aga ise ühel teisel blogi eestlasel, Katarinal, külas. Kaamerat kaasa ma kahjuks ei võtnud kuna otsustasin kordgi sündmuselt ise kohal olla ja mitte poolest ajast kaamera taga veeta (tore oleks küll olnud paar pilti teha aga eks siis järgmisel korral).
Greta oli täielikus elemendis kuna külas oli nii moodne beebivanker kui ka mitmes suuruses beebisid ja klavereid ja isegi kiiguhobu et ta vahepeal ei teadnud mida võtta ja mida jätta. Mina sain lahkelt kaasa paar eesti keelset lasteraamatut Gretale lugemiseks ja nüüd ei jaksma ma homset päeva ära oodata et lugema saaks Gretaga hakata.

Nii et igat meeldiv nädalalõpp

Friday, 21 January 2011

PAAR TUNDI ISEENDAGA

Nagu ikka nende asjadega et kui oleks võimalus kord rahus süüa ja telekast üle pika aja OMA programmi vaadata siis tuleb välja et Greta on puldi peal oma ärenagemise järgi nuppe vajutanud ja nüüd on telekal vaja kõik kanalid uuesti sissehäälestada (või midagi selle laadset). 


Mina seda teha ei oska, Pete on Gretaga restoranis söömas (nagu neile mõnikord reede õhtuti kavas on) ja telefon on neil ka väljalülitatud.


Halleluuja...

Thursday, 20 January 2011

20-23 KUUD

Aja puudumise tõttu ei ole ma juba pikka aega teinud ühtegi kokkuvõtet Greta arengust. Ma nüüd kiiresti püüan siia midagi kirja panna jupi kaupa enne kui täiesti hiljaks jääb või meelest läheb. Olen kindel et aastate pärast muidu kahetsen  seda et korralikum ei olnud.
Kuigi Greta on juba 23 kuune siis all olev jutt kehtib alates 21st kuust. 20 ja 21 kuu olidgi erilised just oma järsu keele arengu ja iseseisva mängu poolest. 
Mäng väärib eraldi postitust seega alustan keelest.
Kui mulle enne tundus et inglise keelseid igapäevaseid sõnu on rohkem kui eesti keelseid (sama jälle eesti keele omad olid erilisemad) siis alates 20 kuust algas tõeline keeleline revolutsioon. Näiteks eesti keelseid tegusõnu tuli iga päevaga juurde ja mõned olid sellised mida ma ei ole tähele pannud et ma isegi tihti kasutan.
Tasapisi on Greta hakkanud eristama et mulle tuleb (võib)ütelda ühes keeles ja Petele teises. Näiteks kui Greta tahab et ma temaga kuhugi tulen (aga minul on midagi muud käsil ja parema meelega ei läheks) siis ta algul ütleb COME, COME, COME ON siis on sekundi vait ja ütleb EMME TULE


Sõnad on tal üllatavalt selgelt välja hääldatud. J ongi vist ainuke häälik mida ta korralikult ei häälda, samas aga YES ütleb puhtalt. Loomulikult on palju sõnu veel ka sellised pooliku hääldusega või näiteks sõnal 'spin' jätab s eest ära ja ütleb 'pin'. Kui sa aru ei saa mida ta pin-i al mõtleb ja talt küsid mis asi on 'pin' siis ta keerutab ennast ja ütleb 'pin' ning asi kohe selge.


Olen märganud et ta kasutab hästi palju erinevaid eesti keelseid tegusõnu, palju rohkem kui inglise keelseid. Enamus neist on küll sellises poolikus käändes aga täiesti arusaadavad. 
Mängi
Võita (võta, tavaliselt ütleb seda siis kui vaatab mingit ajakirja ja näeb asja mis talle meeldib ja mida ta saada tahaks. Siis ta teeb käega sellise liigutuse pildi peal nagu ta võtaks selle pildi pealt enda kätte öeldes 'võita')
Kinni
Maitse
Lahti
Oota
Kaki (katki)
Minna
Vaata
Libi (libisema aga ka libe)
Nuta
Kukku (kukkuma)
Nuusat (nuusata)
Karda (kartma, Greta karda tähendab et ta kardab)
Tantsi
Tule
Ooma (roomama)
Sisse
Eriti armas on kui ta ütleb George,Dinosaur ja prinsess
Kord kui Pete ennast riidesse pani siis Greta kommenteeris
ISSI PÜKSI UP
PATSU, PATSU IN BED ütleb Petele kui Pete teda magama paneb ja kui ta tahab et Pete talle taguotsa peale patsutaks


Kui ta öösel juhtub ärkama ja proovib välja mõelda uusi kavalaid trikke kuidas mu sulle või kaissu saada siis üks nendest on KAKA, KAKA, PISSI PISSSSSSI. Kui ma talle siis ütlen et sul on mähe pissi sinna siis ta ütleb väga konkreetse häälega et NO, IN POTTY... ja seda kell 3 öösel. Ma ei tea kuidas tal see teadmine päevavalgel ära kaob kuna mõned päevad on me elutoa põrand kui koerte kusekast kuhu iga nurga peale on väikene loik lastud.


Pikem lause siiamaani on vist olnud OO NO CAR WET, RAIN.
Aga üsna tavaline on et ta räägib pika jutu maja kasutades osa päris sõnu ja osa oma keelseid sõnu.
Laulab, laulab ja laulab ja hästi palju. 
Teab enamus inglis keelseid laste laule.
Lemmikud on TWINKEL TWINKEL LITTLE STAR
mida ta ka oskab otsast lõpuni ise laulda.

HEAD, SHOULDERS, KNEES AND TOES
ROW, ROW ROW YOUR BOAT
OLD MACDONALD
THE WHEELS ON THE BUS
WIND THE BOBBIN UP
CHICK CHICK CHICK CHICK CHICKEN 
HAPPY BIRTHDAY TO YOU
INCY WINCY SPIDER
JINGLE BELLS
Kindlasti on neid laule veel aga mul ei tule praegu rohkem meelde.


Kahjuks Eesti keelseid laule ta nii palju ei tea aga kui arvestada et inglise keelseid laule saab laulda siin pea iga päev kas kusgil ringis või telekas või raadios siis ei ole ime. Mina oma cd-de ja ise laulmisega sama mahtu ei suuda saavutada.
Põdral maja laulu teab, osa laulab kaasa ja osad liigutused teeb ka.
Veel teab rongi sõidu laulu ja karumõmmi unelaulu ja ühte kella laulu ja paari kutsu laulu NING loomulikult Päkapiku laulu tunneb ära aga ise laulda seda ei oska.
Praegune lemmik teleka programm on CBBC SHOW ME SHOW ME (siis Peppa Pigile lisaks), kuigi lapsel ei ole vahet mida ta telekast vaatab kuna kõik on peaaegu lemmikud nii kaua kui keegi tal vaid seda boxi vaadata laseks. See on selline õpetlik saade kus üks mees ja naine koos nukudega õpetavad eri sõnade tähendust ja mida näiteks kastekannuga saab teha jne. Hästi tore saade. Üks saatejuhtidest on natuke hiina päritoluga naine ja kui me Eestisse lendasime siis hakkas Greta lennujaamas äkki 'Show me show me, sama' karjuma ning näpuga näitama. Ma ei teadnud mida vaadata kuna ma ei näinud ei ühtegi plakatit ega midagi üleval kui siis lõpuks märkasin et seina ees istus üks naine kes oli selle saatejuhi sarnane.
SAMA on tal väga käigus ja kui midagi on sarnast või kuulub samasse gruppi siis Greta on ruttu valmis sellest teada andma.
Kohvikus märkas ta et kohvitassil olev logo on sama mis aknal jne.


Numbreid oskab mõlemas keeles 10ni lugeda (eesti keeles jätab 9 ja vahel ka 8 vahele). Kust ta seda on õppinud ma ei tea kuna mina õpetanud ei ole ja Pete on ka ainult 3 piires olnud. Telekal on oma osa kohe kindlasti ja ju ta siis on kinni haaranud nendest harvadest kordadest kui mina olen midagi 10-ni lugenud. Nüüd oskab ka pildilt või päris elus asju kokku lugeda et mitu lindu on taevas või mitu leiva viilu tal taldrikul. Mõnikord loeb ühe ekstra juurde. Me Petega loodame nüüd et ehk saab tast mingi panga tegelane või muidu suurte rahade lugeja (ha ha ha).

Kätte on jõudnud MINA ISE periood kus enamus asju tahetakse ise teha. Mingil määral oli see juba enne olemas aga praegu on seda eriti tunda. Mul ainult rõõm et ta lõpuks väga nõudlikult ise sööma on tahtnud hakata. Ega sellest suurt probleemi ei olegi küll aga näiteks kui ma tahan teda aidata asju õigesti teha. Hea näide on selleks kääridega lõikamine mis talle hirmsasti meeldib ainult et ta lõikab keerates kääre hoidva käe valet pidi. Ma tean oma koolitusest et on parem kui lapsele õiget pliiatsi, kääride jne hoiakut kohe alguses näidatakse kuna pärast valest ümberõppimine võtab rohkem aega ja vaeva. Kääride kallale ta mind aga ei lase et ma saaks teda aidata ja nii ta siis lõikabgi kuskil toanurgas omi Peppa pilte omaette. No las ta siis olla.

Viimaseks pean veel mainima et meie laps on küll ülimalt viisaks ehk siis korralik inglane. Thank you emme, issi (kui meeles on siis mulle ütleb AITÄHH EMME)käib ette ja taha ilma et me ise siin kodus Petega nii hirmsad tänajad oleksime. SORRY on ta ka kuskilt õppinud ütlema ja oskab seda täiesti õigetes kohtades kasutada- jälle väga kummaline kuna meie ei ole sellised vanemad kes käsivad tal sorry ütelda kui ta mingit pahandust teeb.
Tänavat ületades tõstab käe püsti ja tänab ootavaid autojuhte THANK YOU-ga nii et kurta ei saa....ja kokkuvõtte lõpetaksgi sõnadega et KURTA EI SAA!

PS. Pildid tehtud arvutiga

Väike parandus. Greta ei ütle yes korralikult j-ina vaid ütleb ness. Sattusin täna korralikult kuulma

Wednesday, 19 January 2011

WASH, WASH, WATER, VESI

Paar nädalat enne jõule ostsime Ikeast sellise tabureti-tooli. Arvasime et seda kasutades on köögis Greta käsi kergem pesta ilma et teda peaks iga kord kraani ääre peale istuma panema ja siis imelikus asendis ta käsi pesema ning samas proovima jälgida et ta salamisi omi jalgu vee alla ei pistaks.

Tuli välja et nagu nende asjadega ikka siis kui ühte pidi on asjal hea lahendus ja teeb elu kergemaks siis teist pidi jälle toob nii palju lisa tööd juurde. Nii ka selle toolikesega. Jube hea on sellega ta käsi pesta ja samas saan ma nüüd õhtuti rahus süüa teha ilma et näljane laps jalgade küljes kinni ripuks ja vinguks. Lahendus mis sugune. Panen kraanikausi vett täis ja mõned nõud sisse ja lasen lapsel seal mulistada.
Laps rahul ja ise rahul ning töölt tulnud näljane mees ka rahul.

AGA loomulikult ei saa ilma korraliku agata. Nimelt Gretale meeldib nüüd see tegevus nii palju et kui ma kas või korraks oma sammud köögi poole sean siis keksib laps suurest rõõmust ja hüüab WASH, WASH arvates et nõusid saab pesta hommikust õhtuni. Kui vastuseks tuleb et mitte praegu siis ei ole mul vist vaja siin kirjeldama hakata seda pettumus protesti. Kui alguses paar päeva õnnestus meil seda tooli nähtavas kohas hoida siis varsti pidime ta kappi ära peitma. Seda mõnu ka ei kestnud kaua kuna üks päev kööki minnes avastasin ma Greta kraanikausi ees tooli peal seismas. Ta paganama väike suli oli selle raske tooli ise kapist välja tirinud ja mööda kööki kraanikausini tassinud.

Tänaseks on see tool üldse peidus ja tuleb välja ainult siis kui ma toidu tegemisega tõeliselt hädas olen. Kui enne veel Greta proovis tooli välja võluda sõnadega WASH, WASH, WATER, VESI siis nüüdseks on ta selle tooli olemasolu peaaegu et unustanud....nii kauaks kui see aga uuesti välja ilmub.
Nendel erilistel kordadel kiidan ma nii seda tooli kui ka ennast sellise hea idee eest. Faktile et varsti peame me vist hakkama tänu sellele ideele nii köögi põrandaplaate kui ka kranikaussi übritsevaid kappe vahetama pigistan ma silmad kinni. Nii kaua kui laps rahul ja minul käed vabad nii kaua kallaku seda vett pottidega mööda kappe ja põrandaid nii palju kui süda lustib. 

No tegelikult kui aus olla siis iga kord kui ma näen järjekordset veelaviini mööda kapiust alla voolamas siis mu süda jätab lööke vahele küll. 

Siin olevad pildid on jõuluaegsed. Praeguseks olen nii palju targem et vooderdan kapiuksed käteratikutega ja lapsele panen vakstust põlle ette.

Tuesday, 18 January 2011

NUKUPOOD

Minu arvates väärib Nukupood täiesti omaette sissekannet. Vot see pood on selline kuhu sisse minnes sa satud kui teise maailma ja kus tuleb tahtmine kõikide seal olevate asjadega mängida (Ok mitte just kõikidega kuna sel korral oli seal paar nukku kes nägid välja kui õudusfilmi kangelased(Mari-Ann Mardo rätinukud)). Eriti võluvaks teeb tõsiasi et kõik seal olevad tooted on ise tehtud.

Ma olen peaaegu alati Eestis käies sealt poest midagi väikest ostnud. Kui Greta veel väga väike beebi oli siis ma ostsin talle ühe ilusa rahvariidest nuku lootes et ehk ühel päeval hakkab ta temaga mängima eelistades seda näiteks Barbidele. Minu suureks üllatuseks tuli see päev rutem kui ma oodata oleks osanud ja praeguseks on Greta vaat et pea kõige lemmikumad nukud just need Eesti käsitöö nukud mida tal on juba korralik ports kogunenud.
Selllelgi korral ei saanud ma poest niisama mööda minna ilma et ma sinna ei oleks sisse astunud ja loomulikult korra kui sa sinna juba oled sisenenud siis on üli raske sealt ilma rahakotti kergendamatta väljuda...seda enam nüüd kui ma tean et Greta selliste nukkude fän on. Õnneks oli mul Jõulude ajal ema kaasas kes aitas mul mu pangakaardi mitte punaseks minna ohverdades osa oma rahast.
Seekordne saak oli selline. Siniste pükstega poiss ja kollase mütsiga päkapikk tulevad sellisest käsitööpoest nagu REWILL. Nende poes on ka hästi palju ilusaid nukukesi.

Greta siin oma uue koleksiooniga poseerimas. Siniste pükstega poisi ja kollase mütsiga päkapiku andsin ma Gretale kohe kätte kui Eestis olime. Oh seda rõõmu. Kuna meil kodus on juba üks selline suur siniste pükstega poiss ja kuna Greta on beebide hull siis oli ta eriti vaimustuses sellest beebi poisist. Ta ei lasknud neid nukke enam lahti ja keeldus õue külma kätte minemast ilma nendeta. Ma ei tea kuidas ta suutis neid oma paksude suusa labakinnastega käes hoida aga seda ta tegiolles ise väga rahul.

Kahju et Nukupoel ei ole interneti poodi kuna siis ma ei kurdaks üldse liigsete jõulu ja sünnipäeva kinkide üle. Annaks inimestele vaid webilehe aadressi ja las siis ostavad ja kingivad. Mõelda vaid kui ilus kui kodus oleks kõik mänguasjad just sellised ime armsad isetehtud asjad.