Friday, 29 April 2011

ROYAL WEDDING




































Tõeliselt muinasjutuline pulm. NII ILUS, NII ILUS NII ILUS! Mul ei ole kunagi olnud unistust printsessiks saada, veel vähe päris elus, aga arvatavasti kuna ma olen losside ja kuningliku elu fän siis minu jaoks olid need pulmad suur elamus ja emotsioonide meri. Pisarad tõi silma mitte ainult pulma ilu ja romantilisus vaid ka mõtted sellele et kuskil kaugel ( sõbranna kaudu siiski lähedal) suri alles hiljuti väike beebi hällisurma ning eile kuulsime uudisest et ühe siinse sõbranna laps on viidud haiglasse kuna tal oli vereklomp ajus (laps õnneks paraneb aeglaselt). Jumalikke laulude ajal olin mõttes nende emadega kes sellest kuninglikust ilust ei olnud võimelised osa saama ja kelle tulevik on seoses juhtunuga teise ilme võtnud. Mul ei ole Jumalaga mingit sidet aga sel pidulikul hetkel palusin ma tal hoolitseda nende emade eest...

Greta oli samuti kuninglikest pulmadest vaimustatud ja jälgis pea kogu ülekande meiega koos. Vahepeal õppis ära ütlema kuninganna ja printsess ja eristama kes on kes tema mängu kuninganna komplektist. Siis marssis nagu sõdur ning mõnikord laulis niisama kõva häälega et mind ärritada. 

OH KÕIK OLI NII ILUS...just nagu meie pulmasgi...

PS. Fotod meie oma telekast.

SINI-PUNA-VALGE






Kui meil alguses ei olnud mingeid plaane pulmade tähistamiseks siis juhtus nii et me alustasime pidutsemisega juba õhtu enne pulmi ning lõpetame alles pühapäeval.

Wednesday, 27 April 2011

MAGAMISEST

Greta magamisega ei ole meil juba ammu probleeme. Mõnikord ta siiski ärkab öösel kas paha une, külma või mingil muul põhjusel ja mina olen siis see kes ta voodi ees põrandal teadmatu aja öösel mööda veedab. Tegelikult jääb ta korraks ärgates kohe paari minutiga uuesti magama nii et mul ei oleks vaja pikalt üldse ta toas olla aga kuna ma alati olen ise nii unine öösel siis mul lihtsalt ei ole jaksu seda paari minutit ta voodi juures PÜSTI seistes veeta ja seega potsatan ennast ta voodi ees olevale pehmele vaibale ainult paariks minutiks maha....vähemalt selline on alati mu plaan. Tegelikkuses aga jään ma arvatavasti isegi enne magama kui mu pea põrandale maandub, krabades enne kähku mingi pehme loomakese endale padjaks, ja ärkan alles siis kui kas varbad külmetama hakkavad või jalg on ära surnud või pehme karuke on oma kujuga mu näo ära muljunud.

See selleks aga mis tegelikult Greta ärkamise juures imelik on on see et tal on mingil moel võimalik ärkates kohe selget juttu rääkima hakata. Näiteks nii et on täielik vaikus ja ta magab ning siis äkki hüüab: Emme, tule, emme tule kaasa (pidades silmas siia). Ei mingit nuttu või isegi nihelemist vaid kohe hakkab selge peaga rääkima. Eile õhtul just vaatasime Petega telekat all korrusel kui kuulsime läbi monitori et Greta mind hüüab. Läksin ta tuppa ja küsisin et mis viga, et kas ta nägi paha und. Greta vastu et jah, et Majas auk.
Ma täitsa uskusin seda kuna tavaliselt kui ma hommikul küsin et mida ta unes nägi siis on vastus enamalt et Kutsut, kes teda siis lakunud oli ja kes saba liputas.
Hommikul kui ma Gretalt küsisin et kus kohas see auk meie majas oli siis ta mõtles natuke ja näitas mulle augu kohta ja proovis midagi juurde seletada aga sõnadest jäi puudu.

Loodetavasti täna öösel on me maja auguvaba.

Tuesday, 26 April 2011

RAAMATU ARMASTAMISE TEEMAL

Ma olen siin mõelnud et kust saab raamatu armastus alguse. Et kas sellest et su kodus on laspsepõlves olnud palju raamatuid ja et see on kui iseenesest mõistetav et raamatud on osa elust või siis hoopist sellest et lapsena on olnud kodus vaid paar väga lemmikuks saanud raamatut ning siis vanemaks sirgudes kasvab ka lemmikraamatute arv?
Kui ma veel laps olin siis oli nii mul kui mu vanematel hästi palju raamatuid. Sel ajal maksid ju lasteraamatud vaid kopikaid ja näiteks 1 rubla eest oli võimalik osta kas viis jäätist või viis raamatut ning rubla ise ei olnud ju tegelikult väga suur raha. Mõndasid lasteraamatuid näen ma praegugi silma ees ja mõnikord ma isegi mäletan mida ma neid vaadates mõtlesin. Võib olla aga on minu raamatu armastus sellest alguse saanud et olin siiski pea 6 aastat üksik laps ja seega oli rohkem aega lugemiseks kui, näiteks, õe või vennaga mängides oleks olnud?
Greta raamaturiiulid on praegusel hetkel täiesti lookas, seda enam et tema raamatukokku kuuluvad ju nii eesti kui ka inglise keelsed raamatud (isegi paar itaalia keelset). Tavaliselt olen mina see kes talle mõlema keelseid raamatuid välja valib ning ostab ja Pete see kes talle õhtul unejuttu ette loeb.
Kuigi Gretale vähemalt praegusel hetkel raamatud väga meeldivad (nii etttelugedes kui ka ise vaadates) siis näiteks raamatupoodi minnes jätavad raamatud teda pea alati täiesti külmaks.

Nii ma siis siin mõtlen et äkki oleks õigem tal hoopis omada paari raamatut mida intensiivselt propageerida ning niimoodi armastust raamatute vastu äratada ja raamaturiiuleid säästma ning kui need paar lemmik raamatut juba igavaks hakkavad jääma siis laps käe kõrvale võtta ning raamatupoodi sammuda kust ta ise endale uue lemmiku võib valida. Sedasi saaks raamatule lisaks lapsele ka raamatupoe armastust nakatada.
Iseenesest ju ilus mõte AGA esiteks, ostame me otse raamatupoest raamatuid harva (internetist ja heategevuspoest saab palju odavamalt), ning teiseks ei suuda MINA end taltsutada ja ilusad lasteraamatud ostmatta jätta kui neist poes (ka interneti poode silmas pidades) mööda kõnnin.
Ok, minu raamaturiiulitest ei tasu rääkidagi. Suurem osa uutest raamatutest on juba kummuti peale ritta laotud. Eriti hull olen ma eesti raamatute järgi. Rahvaraamatu ja Apollo internetileht on mu kaks lemmikut kus ma ikka sobramas käin kui midagi muud targemat parasjagu teha ei ole... ja siis on mu ema kaamli rollis kes meile külla tulles suure kohvritäie raamatuid kaasa toob.

...Ma olen seda postitust täna pea terve päev proovinud kirjutada ning sellega seoses on mu mõttelõng sassi läinud kuigi see raamatu teemaline mõte käis mul vaid korra peast läbi. Mulle ikka hirmsasti meeldiks raamatupoodi minna ja lapsega koos talle raamatut valida nii et ka tema sellest natuke 'kaifi' saaks. Mõtlesin et tegelikult oleks selline koos kaifimine täiesti teostav Eestis käies. Eesti raamatute valimine ja ostmine toob endaga kaasa (vähemalt mulle) täiesti teistsuguse tunde kui siin Inglismaal raamatut ostes. Üheks põhjuseks selleks on loomulikult keel ise ja samuti on Eesti raamatutes palju selliseid tegelasi keda Inglismaal ei eksisteeri (näiteks Lotte ja Sipsik jne) mis omakorda raamatud eriliseks teeb.
Nii et mõtlesin mis ma mõtlesin aga välja mõtlesin... kuigi jah nagu näha võite raamaturiiulitest me ei pääse...tuleb teisi ikka vaid juurde osta...ning siis üks päev suuremasse majja kolida.

Nüüd ei jäägi muud üle kui hakata pikkisilmi Eestisse minekut ootama...et jälle oma raamatukogu suurendada saaksime :)

EDIT:
Kui seda juttu peaks juhtuma lugema keegi kes elab Eestis ja kellel on 2 aastane laps siis palun soovitage mulle mingit head eesti keelset lasteraamatut. Mulle tundub et ma olen soetanud enamus väikelastele mõeldud eesti keelsed raamatud aga millegi pärast ei leia ma ühtegi mis teksti poolest sobiks 2 aastasele. Enamus on kas liiga titekad ja siis järgmised on juba liiga pika tekstiga. Ma ei tea kas tegu on selles et me ei ole 100% eesti keelt rääkiv pere ja seega tunduvad mõned raamatud keeleliselt liiga kurnavad Gretale või siis võib olla nad ei olegi mõeldud 2 aastastele. Sipsiku raamat on vist 3stele mõeldud?
Greta praegused kõige lemmikumad eesti keelsed raamatud on Bruno sarja omad (ja see ja see ja see)



Monday, 25 April 2011

ÕNNE RETSEPT























Õnneks ei olegi rohkemat vaja kui päikest ja sokolaadi! Mõlemat oli täna küllaga
Loodetavasti teil ka

Sunday, 24 April 2011

HAPPY, SUNNY, WARM EASTER BANK HOLIDAY WEEKEND

Täna-Liina sünna
Eile-väljasõit Granny ja Grandad-iga
Üleeile-grillipäev Pete õe juures

Homme-jäneste ja tibude taga ajamine ja sokolaadimunade otsimine koduaias.
Ilm vähemalt +25 iga päev.
Seltskonnad 5+
Söök 5+
Meeleolu 5+

Pikem jutt ja rohkem pilte natuke hiljem.





Thursday, 21 April 2011

NATUKE LILLI

Kuna meil praegu teile värviliste munapiltidega HÄID PÜHI ei ole võimalik soovida siis teeme seda hoopis lilledega. Võililled on enamuses juba oma riided vahetanud. Uskumatu et üks nii kollane lill võib vaat et üle öö muutuda selliseks lumehelbe pallikeseks.
Pojengid on ka kohe kohe oma silmi avamas. Millegi pärast on meie pojengid mitte ainult minu lemmikud vaid ka sipelgate. 
Varsti vist saab nii maasikaid kui ka mustikaid, õied on juba lahti.
Tuppa sisseastudes oleme me kõik natuke wisteria magusast lõhnast joovastatud
Sama moodi nagu me oleme joovastuses meie oma väikesest lillest





Lille lõhna, päikese sära ja palju naeru kõigile meie lugejatele pühadeks!

PÜHAD ILMA MUNADETTA

Ma olen alla andnud lootuse et Greta nahatüübilt eestlane oleks kuna ma olen nüüd paar viimast päeva teda proovinud siin kuuma päikese käes praadida (ok, ikka päiksekreemiga) aga nahk on tal ikka sama rõõsa kui enne. No pigem isegi valge kui rõõsa. Nii et inglane mis inglane vähemalt naha tüübi poolest ja sellistest linalakalistest päiksepruunidest lastest võin ma vaid unistada. Olgu siis pealegi nii nagu on, vähemalt minu nahk võtab küll kõik pakutud päikese ilusti vastu ilma mingi pirtsutamiseta.

Homme algavad pikad lihavõttepühad (natuke imelik nimi, ma eelistan munadepüha nimetust). Ma ei tea aga sel aastal on see püha kuidagi minust mööda jooksnud kuigi tegelikult on üks mu lemmikutest pühadest ja isegi ees pool Jõule. Tavaliselt seaostan ma munadepühi kevade tulekuga. Nartsisside ja tulpide ning värskelt õitseam hakanud puudega. Praegu on aga õues kõike muud kui kevade tunnet kuna meil on juba mitmendat päeva täielik suvi. Seega ma ei teagi kas vaevun kodu kaunistama, muna värvimis traditsiooniga alustamise lükkan ka arvatavasti järgmise aasta peale, küll aga peidame paar muna aeda ära Gretale leidmiseks (lootes et otsimine väga kaua aega ei võta ning sokolaad sel ajal kuumuse käes ära ei sula).

Oleme siin kuidagi unised ja pole isegi jõudu olnud plaanida mida pühade ajal selle 4 vaba päevaga teha. Ma arvan et kuna me alles olime väikesel sõidul (millest ma veel ei ole jõudnud siin kirjutada) siis ei tunne me otseselt puudust linnast põgenemiseks jälle. Eriti kui võib juba ette arvestada et tänu ilusale ilmale tormavad kõik nagu nii kuskile mereäärde ja enamus mootoriteid saavad olema ummikulised. Seega mölutame edasi kuni meiel tuleb peale äkiline inspiratsioon teha midagi huvitavat...

Wednesday, 20 April 2011

JÄTKUVALT +26

...Oleme elus vaid tänu pidevatele külmavee jalavannidele