Friday, 30 November 2012

TEATER







Leidsin sellise karbi üks päev heategevuspoest. Karbi kaanel olevast tekstist järeldasin, et tegu on selliste magneetiliste kujundidega millest saab pilte teha. Alles kodus avastasin, et tegu hoopis teatriga. Oh, oleks ma seda enne teadnud siis oleksin selle Gretale jõuludeks kinkinud. Ma ei tea aga millegi pärast mulle tundub, et just selline mänguasi oleks ideaalne jõulukink. 
Tänu ühele kommentaarile tean ma nüüd, et selliseid, tegelikult veel vägevamaid, teatreid eksisteerib ka praegu. Üks sellistest tuleb isegi kolme põrsa, tuhkatriinu, pünamütsikese ja buration näitlejate ja taustadega koos. 
Mäng läks mulle maksma täpselt £1

Thursday, 29 November 2012

MEIE VÄIKE ULLIKE

Greta on kohe 3 aasta ja 9 kuuseks saamas. Oleme märganud, et viimase paari kuuga on tema arengus nii mõnigi uuendus. Näiteks mängud on tal kõik kuidagi väga SUUREJOONELISTEKS muutunud. Eks väikeste playmobile nukudega ja nukumajadega mängimine jätkub (vähem Peppa tegelastega) aga ülekaalus kohe kindlasti on fantaasiat täis mängud mis hõlmavad, kui mitte kogu maja, siis kohe kindlasti tervet tuba. Näiteks üks päev hakkati mängima ookeani. Esikust toodi kõik tema joped, jakid ja mütsid nind pandi põrandal oleva ookeani sisse saarteks. Esimene vaatepilt oli sokeeriv. Jumal tänatud, et ta meie nagideni ei ulatu.
Praegusel hetkel peavad meil Petega küll kõvad närvid olema kuna eks ta võtab natuke jalgadest nõrgaks küll kui tuppa tulles sa sealt kas kogu garderoobi või kes teab mida uut eest leiad. Esimese hooga me Petega hakkasime loomulikult kohe ohhetama, et mis segadus siin nüüd taas käimas on aga üsna pea saime aru, et lapsel lihtsalt vajadus mängida ja me siis tõmbasime ennast tagasi. Ma austan lapse mängu nii palju ning tean kui tähtis see lapse arengule on, et kui mäng vähegi mõistuse piires püsib siis me mingeid takistusi selleks ei tee. Istusime lausa Petega ühel õhtul maha ja arutasime ning lõpuks otsustasime, et kui just meil ei ole külalisi tulemas siis võib laps nii palju 'organiseeritud' segadust teha kui mäng seda nõuab. 
Reegel on see, et kui lauamänge mängitakse siis peab mängu peale mängimist korralikult karpi tagasi panema. Sama käib ka pliiatsite kohta, et need ei tohi põrandal vedeleda ega pidevalt laua pealt maha veereda vaid need pannakse samuti tagasi topsikusse kui enam ei kasutata. Greta teab, et pliiatsite süsi läheb seest katki kui pliiats maha pidevalt kukub. Ülejäänud asjade kokkukorjamine käib tunde järgi. Kui lapsel on mingi suur mäng pooleli enne magama minekut ja on märgata või ta avaldab soovi seda järgmine päev edasi mängida siis ära koristama ei pea. Me tegelikult pole kunagi käskinud tal iga õhtu kõiki mänguasju ise ära koristada. Oleneb kui palju asju korraga väljas on aga tavaliselt koristame koos ja tema selle käigus mingi osa ise. Mõnikord koristab see lapsevanem kes Gretat magama ei pane sel ajal kui teine seda teeb. Vahel koristab Greta kõik ise ära ja vahel polegi midagi koristada. Minu vaatenurk mänguasjade koristamise juures on see, et mänguasjade koristamine ei tohi tulla suuremaks kohustuseks kui mängimine ise. Kui me pidevalt nõuaks Gretalt, et ta peab iga oma asja tagasi omale kohale panema peale iga kord mängimist siis olen kindel, et tal kaoks (väheneks) varsti huvi fantaasia mängude mängimiseks. 
Me oleme nii käitunud kohe algusest peale, kui Greta veel väikene oli, ja huvitav on see, et Greta on igati korraarmastaja. Näiteks poes (kodust väljaspool) sorteerib ta alati asjad mis riiulitel valedes kohtades tagasi õigetesse, kui kuskilt midagi võtab siis paneb alati tagasi omale kohale, kui märkab kuskil, et vaip on kortsus või nurgad rullis siis paneb sirgeks jne kuigi kodus me tal otseselt seda ei nõua :)
Samas on meil ka selline reegel, et kui tahtlikult segadust korraldatakse (minnakse ja võetakse sahtlist,-kapist midagi välja, et lihtsalt uudistada ja siis jäetakse asjad sinna samasse maha ning liigutakse järgmise kapi juurde) ja kui me siis palume tal selle segadus ära koristada aga ta ei korista (ka peale kahekordset palumist) siis korjan ma kõik mis põrandal vedelemas musta prügikotti ja goodbye. Seda on juhtunud vaid ühel korral. Sellest ühest korrast aitas (vähemalt siiamaani :).
Samas, ma pean tunnistama, et ega see ei olegi nii kerge kiiresti otsustada mida lapsel lubada ja mida mitte. Näitek alles üks päev tahtis Greta äblikuvõrgu mängida. Mitu kuud tagasi kui ma siin lõngaga midagi tegin mõtles ta selle mängu välja aga kuna lõngakera oli siis üsna väike ei kasvanud tal see mäng üle võllide. Nüüd aga üks päev oli mul taas lõng välja võetud ja kohe kui Greta seda nägi hakkasid tal fantaasia tulukesed vilkuma. Temal oli seda lõnga KOHE vaja. Ja siis ma seisin seal selle suure lõngakeraga ja mõtlesin kas anda või mitte. Mõtlesin, et mis selles siis nii halba on kui ta sellega mängib. Lõngakera on küll korralik aga maksis võib olla vaid 2 naela kui sedagi seega ma ei kaota midagi. Samas mõtlesin ka, et tegelikult on ju lõng selline asi mis on hinnaline ja maksab palju seega võib olla annan ma talle vale ettekujutuse, et asjadel ei ole väärtust, kuna kohe kindlasti kõik asjad ei ole mängimiseks. Ega mul seal palju aega mõelda ei olnud. Tegein otsuse selle põhjal, et ta on ju väike vaid korra elus ja kaua ta ikka selle lõngaga mängida tahab. Küll ma talle siis kunagi hiljem, kui ta vanem on, seletan mis hind lõngal või mõnel muul asjadel on. Praegusel hetkel on lapsemäng minu silmis hinnalisem.
Ja nii mässitigi siis meie maja ämblikuvõrku. Kuna meil on alumine korrus selline, et seal saab ringiratast joosta siis mässiti alumise korruse keskmine osa võrku :). Kui ta võrgupunumisega ülemisele korrusele hakkas minema siis ma küll ääre pealt hakkasin kurja häält tegema aga suutsin siiski vaevaliselt suu kinni hoida. No õigemini ma ikka vaikselt kirusin igakord kui ma taas kuskile lõnga külge koperdasin või kapiuksi proovisin avada.



Mis muutub lauamängudesse siis neid mängitakse meil lausa igal õhtul (peamiselt issiga kuna mina teen sel ajal süüa). Eriti populaarne on printsessi Memory Game. Greta on visuaalse mäluga seotud mängudes täielik spetsialist. Pete kaotab talle pea igal korral. Kuna minul on fotograafiline mälu siis mul on Gretaga mängida üsna põnev kuna ta on mulle võrdväärne vastane, aga mõnikord on ta ka minust parem.
Ma ei ole ikka veel aru saanud kui paljusid numbreid ta tunneb ja paljusid ei aga vahetevahel ta teeb selliseid ootamatuid asju nagu näiteks laob oma mängukaardid number 5 näol põrandale, samas aga kui talt küsida mis number see on siis ta vastust ei tea (või pakub mida iganes). No mina ei ole ikka veel pealesuruma ka hakanud kuna ma loodan, et ehk tal tiksub asi ise paika. Õnneks on IPad-il üks super hea matemaatika app ja olen kindel, et selle abiga saavad ka numbrite nimed selgeks. 
Beebi mängud on samuti igapäevased. Lasteias ja sõbrannadega koos olles mängitakse 'ema ja isa'. No enamus Greta mängukaaslaseid on siiski tüdrukud seega see ema ja isa rolli jagamine ei ole just kõige lihtsam. Tavaliselt on Greta see kes ennast emaks kiiresti tunnistab. Kui ta muidu on lasteaias rohkem selline vaikne ja tagasihoidlik siis kui beebidega mängimiseks läheb on ta kui teine inimene. Ma vahel ikka tuletan talle meelde, et ta peab ka teistel laskma nukudega mängida ja, et need ei ole tema omad aga kuidas neil see mäng seal lasteaias päriselt välja näeb ma ei tea. Eile näiteks ma pakkusin talle, et ta võiks emade ja isade asemel emasid ja vanaemasid mängida. Greta mõtles seele üle natuke ja siis muigas kavalalt. Ma arvan, et see mõte talle isegi meeldis, kas seda mängus kasutati, ma ei tea.
Üks päev tuli Greta minu juurde ja palus mu abi, et ma mingid väikesed loomad nööri külge seoksin. Tal olid täpsed juhised kui pika vahemaaga üks kass teisest tohtis olla. Kui ma talt küsisin, et mis asi see selline on ja miks see nii tähtis on siis Greta vastas: 'See on beebile. Siis beebi teab, et emme on gone ja et emme tegi seda temale ja et ta tuleb varsti tagasi.' Ma ei uskunud mida kuulsin kuna mulle meenutas see otsekoheselt Inglismaal kuulsa lastearsti ja psühholoogi D Winnicott terminit üleminekuperioodi esemest (Ma ei ole kindel kas seda ka nii eesti keelde tõlgitakse aga termin ise on 'transitional object'-comfort objecttransitional object, or security blanket is an item used to provide  psychological comfort, especially in unusual or unique situations, or at bedtime for small children). Uskumatu, et nii lihtne see siis ongi! Ma käisin seda teraapia kursusel õppimas ja lugesin sel teemal mitmeid raamatuid, et mõista selle tähendust ja vajadust väikelaste juures ja nüüd mu oma 3 aastane laps tuleb ja seletab mulle selle ühe lausega nagu oleks see midagi enesestmõistetav. Ok, kui olla nüüd täpne siis tegelikult ei tee ema lapsele seda üleminekuperioodi eset vaid väikelaps valib selle ise endale :) 

Viimaste kuude jooksul oleme ka märganud, et lapsel on meeletu ronimis vajadus. Ma ütleks lausa, et laps otsib riske. Mõningal määral võin ma süüdistada Pipit, kui üldse kedagi süüdistama peaks :). Kuigi ta närvid ei pea tihti vastu Pipi filmi vaadates, kui Pipi taas mingit lollust teeb ja laps jookseb sohva taha peitu siis samas tundub mulle, et just Pipi on see kes teda kõrgustesse meelitab. No see, et jalad vahel laua peale pannakse sellega oleme me juba harjunud. Kui ma siis küsin, et mis toimub siis saan vastuseks, et Pipi teeb nii. Ok, no kui teeb siis teeb. Ma ka kade ei ole. Kust või kellelt neid lollusi ikka õppida kui mitte Pipilt, ongi elu naljakam :)
Teolt tabatud
Aga tõesti, ronitakse igale poole. Miski asi ei ole enam kättesaamatu. Isegi välisust suudab laps ise lahti teha (meil on nimelt selline uks kus on lapselukk peal, et ust peab lahti tegema kahest kohast korraga). Üks päev istus ta triikimislaua peal, teisel päeval leidsin ta lae alt kummuti pealt. Peamine mäng on see kui ta pea alaspidi sohva käetoe pealt alla ripub ja siis hüüab:'Isa, isa päästa mind' (Lion King filmist).
Magamise ja söömise üle me kurta ei saa. Kui mina talle süüa ei anna siis tehakse-võetakse ise ja mõnikord tuuakse isegi mulle. Süüa võiks ta vist kogu aeg. Mõnikord ta ütleb mulle: 'Emme, I don't have anything in my tummy, my pissi took all away, I need to eat something now.'
Päeval ei maga laps juba ammu. Hommikul ärkab 7 ringis ja magama läheb 8 ajal. Küll aga ei ole meil õnnestunud teda öösel kuivaks saada. Ma täitsa usun, et kui mul endal oleks vaid jõudu teda kaks korda öösel pissitada siis ehk saaks asja aga ma lihtsalt ei suuda pikemalt kui nädal öösel kella 2-3 ajal ärgata. Kui ta enne pissis öösel 3 korral siis nüüd on see vähenenud 2le. Ülesse ta ei ärka, kui ma ta potile panen ja kui ma tast kinni ei hoiaks siis lihtsalt kukuks ümber või vahel toetab käed selja taha põrandale ja magab seal sellises imelikus poosis edasi. Ma ei saa teda ka niisama öö läbi märgade linade vahele magama jätta. Ja oleks siis jutt vaid linadest aga see on ju ka tekk mis märjaks saab ja mul ei ole tõesti tahtmist tekki iga hommik pesema hakata. Nii, et ma ei teagi mida teha. Ma tean, et ma peaksin ta öösel pissile pannes täielikult ülesse äratama, et tal see ärakmine automaatselt sisse jääks aga no siis ma võin kindlalt selle öösel pissitamise vähemalt 15 minuti pikkuseks protsetuuriks tembeldada. Ta oli hommikuti nii väsinud juba sellest kui ma teda öösel kahe korral kiiresti pissitasin nii et ma ei tea kuhu me selle asjaga küll välja jõuame?!
Magatakse meil aga niimoodi, beebi ühel pool ja jänku teisel pool
Või jänku kaela alla surutult
VÄGA harva juhtub, et magama jäädakse IPad-iga teleka ees lastesaadet vaadates :) Siin puhatakse haiguse järgset väsimust välja.

Ma üks päev hakkasin mõtlema, et Gretal ei ole palju selliseid sõnu mida ta naljakalt valesti ütleb. Seda ka sellepärast, et kui teda parandada siis ta õpib sellest vaat et otsekoheselt ja enam valesti ei ütle. Ma nüüd olengi otsustanud, et ma mõne armsa ütlemise juures teda enam ei paranda ja lasen tal natuke valesti rääkida. Sellisteks sõnadeks on praegu: 
SAKUPÜKSID
BUNNYTAIL (ponytail)
JUMPOLINE (trampoline)
STREPS (trepp, stairs) 
KAALUTAMA (kaaluma)
CHRISTMAS ONU
PÄKUPIKUD.
Praegune lemmiktegevus


Lasteaiaga on nüüd õnneks kõik taas korras. Seda õnne ja rahu jätkub küll vist vaid jõuludeni kuna ta kõige parem sõbranna (ja minu kõige parem sõbranna (tema ema)) kolivad 3 kuuks Lõuna Aafrikasse. Ma ausalt ei tea kuidas ma seda Gretale ütlen. Ma olen vaikselt maininud, et Alexa läheb vanaemale varsti külla aga tal vaesekesel ei ole õrna aimugi mida see endast tegelikult kujutab. Ja alles ta sai üle sellest, et ta eelmine hea sõbranna ootamatult lahkus. Gretale on sõprus ja sõbra omamine VÄGA SUUR asi. Ma ütleks, et liigagi suur. Kohe kui jõulud läbi ja rahulikum aeg käes siis ma hakkan seda teemat lähemalt uurima ja vastavat kirjandust lugema kuna ma pean Gretat sel alal aitama ja välja uurima mis oleks õige lähenemine sõpruse teemadel. Ma põen seda kui palju lahkumisi ta on juba üle elanud ja kui palju alles ees. Talle on need kõik suured löögid olnud ja ta siiamaani mäletab neid lapsi kes ta elust on kadunud. 
Selge see, et selliseid asju tuleb ikka elus ette aga sellegi poolest on minu veendumus see, et parem oleks kui lapsel oleks kindlad suhted kindlate tegelastega kellega siis koos seda sõpruse asja ekperimentida. No ma pean silmas, et ideaalne oleks, et sa käid oma naabrilastega ühes lasteaias ja pärast lähed koos kooli ja selle käigus kohtad ka uusi inimesi ja lahkud mõnedest vanadest aga, et enamus püsivad samad. Loomulikult oleneb see ka milline on lapse iseloom ja vot Greta on just sellise iseloomuga kellele sobiks püsivad suhted. 
Lasteaiale lisaks käib Greta praegu korra nädalas võimlemistunnis, kolmandat aastat balletis ja eelmisel kuul alustas Monkey Music tundidega kus õpitakse natuke tõsisemal tasemel muusikat kui vaid laulmine. Greta jumaldab kõike neid tunde, eriti vaimustuse on ta hetkel muusikatunnist. Seal saab laulda, tantsida,erinvaid muusikariistu katsuda ja mängida ning noote õppida. Tunniga käib kaasas ka üks roosa Ahv kelle õnnelik omanik Greta nüüd on. Balletitundi jumaldab ta ka kuigi sel sügisel oli algus nats raske kuna nüüd ei tohtinud emad enam nendega saali kaasa tulla. Nagu kiuste juhtus see lasteaia jama just samal ajal kui ballet algas ja siis ta pidi kahel rindel võitlema aga õnneks ei olnud ta ainuke laps kellel üksi ruumi jäämine muret valmistas ja seega ma sain seal sees temaga paaril korral käia. No nüüd ei ole enam mingit probleemi ja järgmine nädal on tund avatud kõikidele emadele kuna tegu on jõuluesinemisega. Eks ma siis proovi pilte teha. 
Balletiga on veel see hea asi, et kuna see toimub raamatukogu hoones siis seal on tasuta Wifi ja kui ma oma lapaka kaasa võtan siis saan ma seal 40 minutit rahus 'tööd' teha :) Täna avastasin ka veel, et üks emadest on sakslane kellega ma natuke juttu ajasin. 
Iseloomult on me laps väga tundeküllane. Neid tundeid ja emotsioone jätkub tal tõesti ühest äärmusest teise ja kõik vahepealsed sinna juurde. Mõttekäik samuti kohati liiga sügav. Väga iseseisev ja organiseerija. Tihti ta ei vaja abi, et mida mingis olukorras teha vaid tal on juba plaan ette valmis mõeldud ja mõnikord ma pean oma aju raksutama, et pihta saada millest üldse jutt käib kuna asi on juba tema poolt nii ära lahendatud, et ma ei oska selles suunas isegi veel mõtlema hakata kui tema oma mõtetega juba seal on (oi kui pikk lause). Üldjuhul on ta rõõmsameelne, hoolitsev ja armastab mängida. Ma ei saa teda tagasihoidlikuks ja häbelikuks nimetada aga on kohti ja situatsioone kus ta seda on. Elav, loominguli, kohati intensiivne. Armastab kõike uut ja naudib uusi kohti ja uusi kogemusi. Väga hea kambajõmm. Naljatilk ja näitleja. 
Meie väike ullike

Sunday, 25 November 2012

JÄLLE ÜKS NÄDALALÕPP MÖÖDAS

Laps on meil taas terve. Greta võitles viiruse ise ära ja kõrvapõletiku ei tulnudgi. Me siis loomulikult tormasime kohe lapse soovil linna. Mina jõulukinkide jahile ja Pete ning Greta niisama ringi jalutama. Gretal on issiga lausa lust linnas käia kuna issi laseb tal teha just seda mida ta soovib. Pean siis silmas seda, et kui Greta tahab kuskil riiuli ees pikalt seista ja vaadata siis ei kiirusta Pete teda edasi, kui Greta üteb, et tema tahab nüüd kirikusse minna siis seavad nad sammud üle väljaku kohe kiriku poole, kui Greta tahab kuulata kuidas kooripoisid suures kaubamajas jõululaule laulavad siis kuulavad nad nii pikalt kui lapsel isu jätkub. Vahepeal käivad nad kindlasti ka mänguasjade poes kus Greta kohe riiulilt beebikäru haarab, sellega teise riiuli juurde kihutab kust ta endale beebi kärusse valib ja siis seda lükates ülejäänud mänguasju vaatab. Mina samal ajal torman ühest poest teise ja olen tänulik, et ma ei pea neid endaga kaasa vedama. 
Kui ma oma otsaga John Lewisesse jõudsin siis leidsin ma sealt eest ühe kuulsuse. Nimelt oli kaubamajas peidus 6 originaal lumememme sellest jõuluvideost. Ma loomulikult tahtsin kuulsa mehega kohe ka pilti saada seega helistasin ja kamandasin mehe koos lapsega John Lewisesse. 

Pange tähele, et poest kaasa antavatel kottidel on reklaami lumememmed peal
Poes oli postkast kuhu lapsed said jõuluvanale kirja postitada. Greta kirjutas koguni kaks kirja. Ise vabandas kirjas, et ta juba teist kirja kirjutab ja nii palju asju tahab aga talle lihtsalt nii väga üks printsess meeldib. Esimesse kirja oli ta kirjutanud, et ta tahab saada beebit kes räägib ja beebit kes pissib potti. Selle potti pissiva beebi me siis ka  ostsime talle kohe samast poest (tema sellest muidugi midagi ei tea). Tal enne oli üks selline pissiv beebi aga see oli koleda näoga ja igati kõva seega kui ma märkasin, et Greta ei ole nukuga pikka aega mänginud siis ma toimetasin selle salaja heategevuspoodi. Otse loomulikult hakkas Greta seda beebit paar päeva hiljem otsima ja nüüd pea pool aastat hiljem on tal ikka veel hingel, et ma ta lapsele pihta panin. 

Peale linnatuuri tulime tagasi koju kus ma kiiruga pakkisin ühe hunniku kingitusi enne kui meile sõbrad õhtusöögile saabusid. Nüüd ma jään ootama kolmapäeva, kui Greta lõpuks lasteaeda taas läheb, et siis ülejäänud 100 kingitust paberisse panna :)
Täna hommikul ärkas Greta 8.45 (ma ei mäleta millal ta viimati nii kaua maganud on kui üldse) ja minul lasti kelle 10.45 magada (minu puhul samuti rekord). Kui me lõpuks söönud olime ja riidesse saime otsustasime kohalikku farmipoodi jõulukaunistusi nautima minna. Seda naudingut saime sealt lausa kuhjaga :)



Ja nüüd ongi aeg taas pea padjale toetada, silmad kinni panna ning enne algavat kiiret nädalat natuke jõudu koguda. 

Saturday, 24 November 2012

PALJAD LAPSED

Igal aastal külmade ilmade tulekuga hakkab meil siinsesse tänavapilti ilmuma paljapäiseid ja paljasäärseid väikelapsi. Tegelikult on neid 'suviselt' riides inimesi igas vanuseklassis aga noh nende kõige väiksemate nägemine ajab, vähemalt mulle, alati kananaha peale. See, et keegi täiskasvanu 5 sooja kraadi juures plätudega ringi kõnnib või mõni mees shortside ja T-pluusi väel tänaval ringi lippab mind üldse ei häiri, kui aus olla siis lippan ise samuti enamuse aja jope hõlmad lahti ning mütsi ei kanna ma ka südatalvel siin. Küll aga ei saa ma aru nendest emadest kes oma alla kaheaastased lapsed vinges sügistuules peakatteta jätnud, paljatest säärtest rääkimata.

Igal aastal sama vaatepilt ja sama jutt (enamuses siin elavate eestlaste seas) AGA sel aasta minu jaoks väikese erandiga. Nimelet nüüd kui Greta lasteaias käib ja ma tihedamalt kokku puutun teiste emade (isade) ning nende lastega siis olen ma hakanud nägema asja teist poolt. Teine pool on see, et siin leidub tõesti lapsi kellel EI OLE KÜLM ja kes keelduvad kandmast mütsi, salli, kindaid ja TIHTI isegi mantlit-jopet. Näiteks nende laste seast kellega me pea ülepäeviti suhtleme on selliseid lapsi 4. Nad kategooriliselt keelduvad jopet selga panemast ja iga jumala kord on nendega riietumisel mingisugune jama. Kui siis lõpuks jope selga saadakse siis väga harva õnnestub ka lukk kinni saada. Ja tõesti, neil ei ole külm, pigem palav. Kõigi 4 emad on igati normaalsed inimesed ja teevad kõik, et lapsed vastavalt ilmale riides käiks aga lapsed keelduvad kuna neil ei ole külm ja lõppude lõpuks kaua sa ikka päevas mitu korda riietumise pärast võitled. Eriti veel kui sama võitlus käib ka kevadel-suvel kui natukene jahedama ilmaga oleks mõistlik kampsunit kanda. Viimase aasta jooksul ei mäleta ma, et keegi neist haige oleks olnud
Tundub, et paljud inglise lapsed on lihtsalt erililiselt kuumaverelised. Muideks ka Pete õetütar on üks nendest. Jõulude ajal on ta ainuke kellel varrukateta kleit seljas ja põsed palavusest õhetamas samal ajal kui Greta näiteks kannab villase kampsuni all kõrge kaelusega pluusi aga käed on ikka külmad.

Loomulikult, ei kehti see jutt nüüd kõikide poolpaljaste laste kohta keda sügis-talvel tänaval kohata võib. Küll aga ei vaata ma enam talvel neid emasid kelle sabas paljasäärsed ja mütsita lapsed sörgivad pahatahtlikult.
PS. See muidugi ei kehti nende emage kohta kellel süles-vankris poolpaljad beebid.
PS2. Tegelikult on meil õues praegu sooooee.

Friday, 23 November 2012

ESIMENE JÕULUPUU - KUNSTITUND


Idee siit

VIIMASE NÄDALA TEGEMISED

See nädal on küll kui linnulennul läinud. Eelmisel nädalal rääkis Greta mulle, et kasvataja oli küsinud laste käest kes tahab olla ingel, kes tahab olla kuusepuu, kes tahab olla täht jne ning arvake ära kes Greta tahtis olla? KAAMEL! Hurraaa. Ma ise mõtlesin veel enne, et sel aastal proovin ise lapsele kostüümi teha aga nüüd...Selle kinnituseks sain järgmisel päeval vastava kirjakese ka
Kui kaamel siis kaamel, mis seal ikka :) Nii keerulise kostüümi tegemiseks mul küll energiat ja aega ei ole seega sinna see ise tegemine jäi. Järgmisel päeval käis üks emades poes oma pojale kuusekostüümi otsimas ja tagasi tuli ta igavesti vägeva kaamlikostüümiga. Kostüüm maksis vaid 10 naela ja on super. Mul praegu sellest pilti siia panna ei ole aga küll ma pärast näitan.
Jõulutoimetustega seoses on mul samuti paar toredat ideed mida mul on plaan siin teiega jagada kohe kui saan aega need siin kodus ise valmis nikerdatud. Tegemist on palju aga nii kaua kui raha otsa ei saa või ajast puudust ei tule on kõik OK :) 
Sel nädalal pole mul aega olnud korralikult blogida kuna Greta on olnud kodus. Mul on küll nii palju millest kirjutada aga lihtsalt ei ole aega. 

Nimelt Gretal on olnud juba mitu, mitu nädalalt nohu. See algas kohe kui me keskkütte sisse panime. Noh, meil on igal talvel sama lugu, et keskküttega tuleb kaasa kas kinnine või natuke tilkuv nina seega ei midagi erilist. Peale paari nädalalt hakkas laps ka köhima ja tavaliselt on see märk sellest, et nohu on hakkanud allapoole vajuma ja, et peale seda on sellel tsirkusel lõpp. Haige ta ei olnud lihtsalt nina tatine ja õhtuti köha. Midagi tegemata, kuskile minemata meil ei jäänud. Laupäeva õhtul tõusis Gretal palavik. Jälle ei midagi erilist, tal neid ühepäevaseid palavikke ikke tuleb vahest ette. Pühapäeval oligi laps jälle terve ning palavikust ei olnud jälgegi. Esmaspäeval ma teda igaks juhuks võimlema ei viinud. Õhtul enne magaminekut hakkab Greta rääkima, et temal kõrv valutab. Siis ma loomulikult sain aru kust see palavik tulnud oli ja kõrvavalu tundus üsna loogiline peale pikka nohu ja köha. Andsin lapsele ruttu enne magamaminekut valuvaigistit ja arvasin, et sellega asi piirdub.
No loomulikult ei piirdunud. Greta ärkas peale tundi või kahte kuna kõrv meeletult valutas. Proovisime püsti istuda, ringi käia, läksime alla telekat vaatama, mis küll natuke valu ära unustas aga varsti oli laps jälle pisarates. No ütleme nii, et pisarad muutusid üsna varsti hüsteeriliseks nutuks ja me nagu ei osanudgi lapsega midagi muud teha kui temaga keskööl haiglasse sõita. Gretaga on ju veel see keeruline lugu, et tema valu tajumine on väga eriskummaline. Ta kohati nagu üldse ei tunne valu ja samas võib mõne väikese valu kätte lausa ära minestada. Tavaliselt kui tema millegi üle kurtma hakkab siis me teame, et asi on juba üsna hull ja seega otsustasime, et las arst siis vaatab mis toimub,eriti veel kui valuvaigisti valu ära ei võtnud. Haigla on meile üsna lähedal seega sinna sõit ei olnud mingiks probleemiks. 
Nagu ikka kombeks juba siis loomulikult kadus Gretal autos kõrvavalu ära. Ei valutanud enam kuskilt midagi. Otsustasime siiski, et kui me juba teel olime siis käime ära. Haiglas andis arstiõde Gretale kohe natuke rohkem kui tavalise annuse valuvaigistit Calpol (tal oli ka 37.9 palavik- Greta puhul ei midagi). Õde ütles, et see võtab valu ära ja Greta jääb nüüd kindlasti magama nii kaua kui me arsti ülevaatust ootame. 
Jah, tutkit see laps meil magama jäi. Ta läks sellest rohust täiesti purju. Tal oli korraga nii palju energiat ja loomingulist inspiratsiooni, et ta tantsis meil seal balletti ja võimles vaheldumisi. Vahepeal hüppas ringi nagu känguru, ronis mööda laudu ja toole ning kui vaid oleks saanud siis kindlasti ka mööda seinu ülesse. Ma naersin nii palju, et oleksin peaaegu püksi pissinud. Ma kujutasin ette kuidas me tulime haiglasse kõrvavaluga ja lahkume seal lapsega kellel kas käsi või jalg, kui mitte mõlemad, kipsis. Kell oli siis juba 2 öösel.
Meiega koos ootas seal üks ema oma 6 kuuse poisiga kes oli kodus hingamast lakanud ja tänu Greale oli sellel poisil seal igati lõbus. Ta ema veel imestas ja küsis, et mis me lapsel viga on, et me seal oleme kuna ta näeb igati terve välja. 
Me tavaliselt talle kodus kunagi Calpolit ei anna kuna seal on värvaineid sees ja see rohi on teda alati hüperaktiivseks teinud. Esimest korda juhtus see siin.

Lõpuks õnnestus meil arst ära näha kes kinnitas, et Greta üks kõrv on natuke punane seest ja, et kui paari päeva pärast valu ära ei lähe siis on tegu arvatavasti bakteeriaga ja andis meile igaks juhuks antibiootikumi kaasa. Ta küll arvas, et kui Gretal on hea immuunsüsteem siis ta võitleb selle viiruse sealt ära enne kui üldse asi põletikuliseks läheb.
Koju jõudsime enne kolme öösel ja vaene Pete pidi juba 3 tunni pärast uuesti tööle minema hakkama. Meie magasime pikalt :). 
Kõrvavalu peale seda Greta enam kurtnud ei ole. Eile hommiku ta korra ütles, et teeb haiget aga kuna siis näitas teise kõrva peale siis ma arvan, et tegu oli lihtsalt nuuskamisest tulnud väikese õhumulliga ta kõrvas. Ma siiski andsin talle veel rohtu. Nagu needus oli mul nii eile kui täna vaja kahte kooli vaatama minna ja mul ei jäänud midagi muud üle kui Greta endaga kaasa vedada. No üht pidi hea kuna muidu ta oleks nagunii lasteaais olnud ja ta poleks saanud minuga kaasa tulla aga ma siiski oleks tahtnud parema meelega teda kodus hoida. 
Koolid on mul nüüd kõik nähtud seega sellest tuleb loodetavasti varsti uus ülevaateline postitus.

Kui ta täna hommikul laps virksalt voodist välja kalpsas siis olin kindel, et laps on terveks saanud. Käisime kooli vaatamas ja hüppasime korraks heategevuspoodi sisse. Õhtul teatas laps, et tal on hirmus nälg. Kui ma teda katsusin tundus ta taas kuum ja ma igaks juhuks kraadisin. Kuramus jälle 38 palavik. Andsin siis lapsele süüa ja mingi 20 minutit hiljem ei olnud enam palavikust haisugi. No täitsa imelik. Võib olla oli tal näljapalavik :)
Saab näha mis homne päev endaga kaasa toob. Ma küll igati loodan, et ta järgmine nädal taas vormis on ja lasteaeda pääseb kuna ma nii igatsen oma kolme vaba hommikut. Terve nädal lapsega kodus olla ajab ikka hulluks küll.

Siin üks pilt meie tänasest heategevuspoe saagist. Kaks kohvri täit muinasjutu kassette. Üks kohver maksis £2 ja teine £1.40 kuna sealt oli üks kassett puudu. Sellele lisaks eraldi veel Pipi lood ja üks teine meil siin väga kuulsa jutu kassett ning seda vaid 50 penni eest. Uskumatu, kas pole? 
Mul ju autos kassettimängija aga poes enam kassette ei müüda seega milline suurepärane leid. Peale selle saab sealt samast poes raamatuid vaid annetuste eest. See tähendab, et sa võid valida endale nii palju lasteraamatuid kui ise tahad ja siis maksad selle eest nii palju raha kui ise tahad. Kas või vaid 20 penni. Raamatud, kus juures, ei ole üldsegi mingid viletsad ja katkised vaid mõned on lausa tuli uued ja moekad. Raamatuid ma küll ei ostnud kuna meil ei mahu neid enam majja ära.
Üldse on see pood nagu mingi väikene paradiis lastele kust nad saavad väikese taskuraha eest endale igasugu head ja paremat osta.  
Muideks meil sajab praegu, kell 12 öösel, õues nii kõvasti vihma, et ma kardan, et meil lähevad aknad katki. Meil on siin paar päeva nagunii väiksemat viisi torm juba olnud aga nüüd siis ka see metsik sadu. Eriti tramaatilisena tundub see kui vihm vastu veranda klaasi peksab. Maailma lõpp on lähedal...



Saturday, 17 November 2012

TÄNA KUULAME...







Nii rahulik ja ilus öömuusika.

Friday, 16 November 2012

ASI LÄHEB AINA TOREDAMAKS

Just avastasin, et selle aasta jõulumargid näevad meil välja sellised
Pildid siit


Axel Scheffler on üks mu kõige lemmikum illustraator üldse (tegelikult jagab ta esikohta itaaliasest illustraatori Nicoletta Costa-ga ja eestlase Heiki Ernitsaga). Tema on illustreerinud terve hunniku kuulsaid lasteraamatuid. Siin vaid mõned. 
Kuidagi ei saa naeratamata olla kui sulle postkasti sellise margiga ümbrik potsatab. Mulle täna potsatas :D

Thursday, 15 November 2012

NATUKE MÕNUSAT JÕULUTUNNET TEILE

Sel aastal on John Lewis taas super jõuluvideoga hakkama saanus. John Lewis reklaamid ongi ainukesed reklaamid mida me telekast alati vaatama jääme. Kõikidest teistest reklaamidest kerime üle :) Sel aastal siis selline lugu...

Eelmise aasta oma on siin
Täna rääkis raadiost Jonh Lewis-e poe ülemus ja ütles, et järgmise aasta jõuluvideo tegemisega on juba alustatud. Seda kuidas videot tehti saate vaadata siin...

Wednesday, 14 November 2012

KINGITUSTE TEEMALINE POSTITUS

Panen siia nimekirja osadest inimestest kellelt Greta jõuludeks kingitusi saab, et te ise näeksite kui hull see situatsioon on ja kui vähe ma selle vastu midagi teha saan. Jutt tuli pikk ja ma võib olla oleksin pidanud selle jutu kirjutamise asemel midagi targemat tegema, aga mul on nüüd vähemalt endal parem tunne ja teil pilt selgem (mitte, et see nüüd üldse nii tähtis oleks). Peale selle mainin kohe ära, et kuigi väike stress on nende jõulukinkidega sees siis ei ole tegu millegi negatiivsega, vähemalt mitte veel :)
Aga alustame siis:

Petel on kaks väga head sõpra kellega ta on suhelnud juba aastaid. Võib peaaegu öelda, et üks nendest on tema kõige parem sõber. Selline kes aeg ajalt ise helistab ja meie elu kohta küsib ning alati meid meie sünnipäevade ajal meeles peab ning keda me vähemalt kolmel korral aastas näeme. Peres on neil kaks last ja üks nendest, 11 aastane, on Pete ristitütar. Selle pere lastele oleme alati nii sünnipäevadeks kui jõuludeks kingitusi ostnud ja meil on kombeks saanud alati enne jõule meie juures üks suur jõulupidu maha pidada. Teine mees on ka Pete sõber aga mitte nii lähedane kuigi kuna need kaks peret elavad lähestiku ja suhtlevad pea ülepäeviti siis on ka nemad meie sõbrad. Mõlemal perel on 2 last seega kokku 4.
Vastastikune kingituste ära jätmine ei tuleks kõneallagi. Seda ka juba sellepärast, et nende pere lapsed saavad nagu nii väga vähe kinke ja kui me oma kingid ära jätaksime siis oleks lastel kohe kindlasti kurb meel. Plus ega siis Pete oma ristitütrele ei jäta kingitust tegematta. Kui sõprade lapsed 18 aastaseks saavad siis lõpetame kingituste andmise ära aga Gretale tuuakse kindlasti edasi nii kaua kui tema täisikka jõuab.
Seega siit tuleb 2 kingitust (tegelikult kindlasti 4 kui mitte isegi rohkem). Omavahel vahetame kingi ideid, nemad ütlevad meile nende laste soovid ja meie neile Greta.  Jutt käib nendest inimestest

Järgmiseks on pere kelle ühe pojaga ma mitu aastat töötasin. Väga, väga meeldivad inimesed. Tavaliselt ma oma klientidega kingitusi ei jaga peale seda kui ma töö nendega olen lõpetanud (enamusega suhtlen küll edasi) aga see pere on jäänud. Ma ise lõpetaks selle kingi asja nendega hea meelega ära, seda enam, et nii nende poisid kui Greta saavad ju nagunii teistelt nii palju kingitusi aga no ei saa. Nad on tänulikud mulle mu töö eest ja nad on õnnelikud, et ma olen leidnud Pete ning mis peamine nad jumaldavad Gretat (eriti see poiss kellega ma töötasin). Meil on selline spetsiaalne suhe mida on raske sõnadesse panna ja seega on õige kui kõik jääb nii nagu on.
Igal aastal enne jõule korraldab see pere kõikidele endistele terapistidele, kes nendega pojaga on töötanud, suure jõululõuna. Toome kuuse tuppa, ehime selle koos ning jagame kingitusi (kusjuures nad ostavad ka mulle ja Petele alati midagi). 1 kingitus. Palume neil Gretale harjade komplekt kinkida. See on midagi sellist mida ma tean, et Greta jumaldab.


Veel üks pere kelle last (ja hiljem lapsi) ma kunagi hoidsin ja hiljem nende maja koristasin. Ma olen neid tundnud pea 19 aastat. Nad on mind tohutult aidanud ja mulle toeks olnud aegadel kui elu raske oli. Olid külalised meie pulmas ja nende noorim tütar oli minu üks lilleneidudest. Greta on neile nüüd kui oma lapselaps ja loomulikult ei saa ma neil keelata Gretale midagi nii jõuludeks kui sünnipäevaks tuua. Nad on meie elus väga tähtsad ja kallid inimesed. 1 kingitus. Nemad on pildi peale jäänud siin

Siis on meil veel üks tore tädikene, natuke vanaema ja haldja segu :). Samuti üks väga pikaajaline tuttavad. Ta elab meie lähedal aga ta saadab meile alati jõuludeks kulleriga imeilusaid lilli või mõne väikese puukese. Kingitused sellele muidugi lisaks. Kuna Pete aitab teda tihti arvuti probleemidega siis ta juba tänutundest ei saa kingitust andmata olla. 1 kingitus. Tavaliselt ta küsib mida kinkida. Näha saate teda siit.

Teine sama laadne tädike on ka kes on mulle kui hea kasuema aga ma arvan, et sel aastal võtab ta mind kuulda ja Gretale kingitust ei tee :)

Lasteaiast tuleb vähemalt 2 kingitust. Üks ema nedest teeb veel kingitusele lisaks väikesid kingitusi täis sokikese seega peaaegu 3 kingitust. Neid kingitusi andvaid emasi võib rohkemgi olla aga vähemalt nende kahega suhtleme me pea iga päev ja nad on mu suured semud, seega kingitused on garanteeritud.

Peale selle on Gretal veel üks sõber keda ta tunneb juba beebieast saati ja kellega me nii umbes kord kuus kokku saame. Ma üks aasta rääkisin ta emaga sellest, et mis oleks kui nad Gretale kingitust ei teeks, et Greta saab nii palju kingitusi, et ta enam ei tea mis toimub. Poisi ema solvus südame põhjast ning sellest tuli üsna suur konflikt. Õnneks siiski olukord lahenes positiivselt ja me oleme ikka veel sõbrad aga parem on kui me kingituste ära jätmise teemat enam ülesse ei võta. Leppisime kokku, et sel aastal kingime raamatuid (poisil on ka väikene vend).

Lasteaia jõuluvanale peab muretsema 1 kingituse. Selleks ostsin ühe lauamängu.

Sõbranna Morena Itaaliast saadab või toob alati kas jõulude ajal või peale jõule kui odavusmüügid on alanud Gretale portsu Itaalia riideid. 1 kingitus (mis koosneb mitmest asjast)

Sugulastega on nüüd õnneks nii, et jõulude ajal tõmbame loosi ja iga pere teeb kahele lapsele suguvõsas kingituse. (sünnipäeval annavad kõik eraldi aga tavaliselt me valime mingi ühe suure asja ja siis nad ostavad selle kamba peale). Pete õdedel ja vennal on kokku 10 last, pluss ühel õel ka nüüd 2 lapselast. Enne ostsime kõikidele kingitused aga õnneks paar aastat tagasi muutsime süsteemi ja nüüd saab iga laps sugulaste käest ühe £15 kingituse. 18 aastased on juba mängust väljas seega kingisaajaid on tänaseks vähem kui enne. Seega suguvõsalt 1 kingitus milleks me valisime marble run.

Ka on meil kaks naabrit. Mõlemate naabritega saame väga hästi läbi. Ühtedel naabritel on kaks tütart (palju vanemad kui Greta) ja nad on alati jõulude ajal Gretale mingi väikese kingituse teinud (ja meie nende lastele). Minu arvates võiks täitsa ära jätta aga kuidas sa lähed ütlema, et kuule jätame ära. Mina seda ise tegema ei läheks ja Pete arvates ei tohiks me üldse kellegile ütelda mida nad tohivad või ei tohi teha, seda enam kui inimesed seda puhtast headusest ja armastusest teevad nii et mingit muutust siit vist ei tule. 1 kingitus juures.

Teised naabrid on kaks vanemas eas venda. Nendega räägime pea üle päeviti kuna üks nendest on mehaanik ja parandab õue peal autosid ja teine tegutseb tihti tagaaias. Nemad valvavad iga kord kui me reisule läheme meie maja ja kui vaja kastavad aeda. Nendele viime jõulude ajal alati paar pudelit tumedat õulu ja sokolaadi. Meie arvates on see õnnistus kui sul on toredad naabrid ja naabreid peab hoidma. Eelmisel aastal oleks nad peaaegu meile jõuluvana mänginud. Mul on tunne, et ka nemad toovad Gretale midagi väikest kuna Greta on nedega suur sõber ja nad alati poputavad teda ning kingivad talle karvaseid karukesi.

Siin on juba üle 10 kingituse koos ilma vanaema, vanaisa ning Pete vanemate kingituseta.
Peale selle on mul veel toredaid sõbrannasid, kes meid ja Greta meeles peavad, seega number kasvab sujuvalt.  Sellise suure hunniku juures tundub lausa imelik veel ise midagi lapsele kinkida AGA kuna kõik eelnevad kingitused antakse lapsele enne jõule kätte (ma ei saa ju jätta oma lasti ilma kingituseta kui kõik teised samal ajal kingitusi avavad) siis jõuluvana kotti ei jäägi nagu midagi. Seega me peame ikka ise ka midagi sellist talle ostma mida ta on palunud jõuluvana nimekirja panna.
Probleem aga selles, et meie laps on selline tegelane, et tema otseselt ei küsi midagi, et me talle ostaksime. Ok, kui telekas ühe kanali pealt (mida ta vaid korra nädalas vaatab) tuleb hästi palju lastereklaame siis ta küll tahab sealt igat asja aga tegelikult see ei ole selline päris tahmine vaid pigem reklaami lõksu langemine.

Mänguasjadepoes on temaga väga tore käia. Seal ta tavaliselt mängib müügiks olevate mänguasjadega ja kui isu täis siis lahkume. Jah, beebisi ta tahaks pea alati aga enamuses aitab täitsa sellest, et ta nendega koha peal mängib siis tagasi riiulisse paneb ning poest ilma mingi kobinata lahkub. Ta mõnikord küsib neid suuri ja kalleid beebisid aga ta teab, et need maksavad palju raha ja et meil palju raha ei ole. 
Võiks ju arvata, et nüüd kui ta printsesside faasis on ei tohiks kingituste otsimisega probleemi olla, aga võta näpust, pole see asi midagi nii lihtne. Talle iga printsessi nukk ei sobi. Disney poes on praegu allahidluses väga palju imelisi printsesse, selliseid suuri (41 cm)  ja minu meelest armsaid, 15 naela eest aga Greta vaatas neid ja ta ütles, et talle ei meeldi nende näod. Ta meil ju nägude ekspert :) Vaatasin siis uuesti neid läbi tema pilgu ja tõesti neil on sellised suured silmad, et võib natuke kõhedaks võtta küll kui keegi sulle selliste silmadega otsa vaatab




Igasuguseid kostüüme ja printsessi kleite on tal samuti juba terve hunnik. Enamuses oleme ostnud neid heategevuspoest 1 või 2 naela eest või siis on keegi oma väikeseks jäänud kleidid meile andnud. Mu sõbranna käis just Ameerikast külas ja tõi Gretale Tuhkatriinu kleidi nii, et veel üks juures. Greta Granny annab igale oma lapselapsele jõuludeks 30 naela ja selle eest on meil plaan osta talle Lumivalgukese kleit nii et kleitide arv on juba täis. Neid juurde küsida ei saa kuigi ta kindlasti tahaks.

Pliiatsite ja pinalitega on aga selline asi et enamuses on sellised odavad pliiatsid ja väga kehva kvaliteediga. Greta sai ühelt sünnipäevalt kaasa printsesside pliiatsid. Näevad ilusad välja aga on odavast puust tehtud seega peaaegu võimatu teritada. Süsi läheb pidevalt katki ja kui joonistad nendega siis jääb vaevalt midagi paberile näha. Täiesti mõtetu värk. Mul tuli tahtmine need kohe prügikasti visata aga ma ei saa ju lapsele tähtsate asjadega nii julmalt ringikäia. Nii, et neid ma osta ei soovita. Üldse tundub mulle, et siin on pliiatsid halva kvaliteediga. Mina olen vaid Eestist Saksa firma omi ostnud ja siinse Taani ja Rootsi poe omi.
Riided last ei huvita. Ma arvan, et ta on veel liiga väike, et need talle mingi tähtsusega oleks. Printsessi piltidega riideesemed mulle isiklikult ei meeldi seega nii kaua kui ta ise neid nõudma ei hakka ma neid talle selga ei pane.  
Printsessi raamatuid on samuti juba terve hunnik (ta ostab neid tavaliselt ise oma taskuraha eest heategevuspoest- no need ju maksavad 20 penni või 50 penni) ja üks väike poisssõber kingib talle Lumivalgukese raamatu jõuludeks. Raamatuid on meil üldse kodus palju, kuna ma olen ju raamatu hull. Meil on ju veel selle võrra rohkem raamatuid, et ma ostan nii endale kui Gretale Eestist alati terve portsu raamatuid kaasa. Mul on tunne, et tal on rohkem eesti keelseid raamatuid kui mõnel Eestis elaval lapsel.

Täna pinnisin last uuesti. Vaatasime erinevaid internetilehti ja lõpuks õnnestus mul paar asja leida mida ta soovis oma jõulunimekirja panna. Ma testisin soovitud asjad paar korda läbi ja ta jäi iga kord oma vastuste juurde kindlaks. Ma ostsin talle juba kuu aega tagasi Lumivalgukese nuku. Kuna Lumivalguke on praegusel hetkel ainuke Disney printsessi film mida ta näinud on siis sellepärast just Lumivalguke. Tema seda nukut näinud ei ole ja ma nüüd südamest loodan, et selle nuku nägu Greta jaoks õige ilmega oleks :)
Ise valis ta välja Lumivalgukese printsi. 

Vibu ja nooled
Koletise ja Kaunitari multikat nägi ta natukene Disney poes ja loomulikult oli kohe lummatud. Valis internetist selle koletise nuku. Algul tahtis, siis vaatas natuke lähemalt ja ütles, et ta ei taha et sellel printsil sellised käed on. Kui ma talle aga ütlesin, et printsil on koletise jaki all peidus päris käed siis oli rahul ja soovis seda. No ma vähemalt loodan, et see nüüd nii ka on. Igal juhul maski all on küll printsi nägu peidus.

Veel meeldis talle selline pehme Tuhkatriinu. Seda imetles ta juba poes olles aga ma eriti ei ergutanud kuna ma kardan, et selliste pehmete mänguasjadea meie peres eriti ei mängita. Nendel teistel printsessidel ja printsidel liiguvad vähemalt jalad ja käed ning riideid saab ära võtta ja selga panna, aga selline pehme printsess on lihtsalt printsess. Loomulikult ei hakka ma oma tahet talle pähe määrima asjade puhul millega reaalselt mingit probleemi ei ole (et liiga suur või liiga kallis või hunnik plastmassi) seega kui ta tõesti seda soovib siis palun kellegil selle talle kinkida. 

Lion King muusikaga CD oli kohene hitt. Pakkusin ka ühte teist Disney lauludega CD aga eelistas kõikumatult Lion Kingi. Hakkas ise kohe Lion Kingi avamuusikat hümisema.
Veel hakkas ta ahhetama kui nägi sellist kaarikut aga no ma ei tea. Autode ja bussidega ta mängib iga päev seega olen kindel, et see seisma ei jääks, aga kuna ma seda ise käes ei ole hoidnud siis ma ei tea kui kvaliteetne selline asjandus on.
Nagu te ise näha võite siis on see laps sellises külluses et õudne lausa. Aga mida sa teed ku meil on nii palju toreidaid ja armsaid sõpru.
Mul on küll õnnestunud osa sõpru ja tuttavaid ära rääkida, et jõuludeks palun ärge kinki lapsele ostke aga ülejäänute puhul on see võimatu. 
Õnneks, et me lähme jõulude ajal Eestisse kuhu tuleb ka päris jõuluvana akna taha kõndima.  Tänu sellele saab laps vähemalt natukenegi jõulumaagiat tunda ja usku jõuluvanasse, mis minu arvates on väga tähtis. Tähtsam kui kogu see kingituste laviin kokku.