Monday, 31 December 2012

HEAD UUT AASTAT 2013

Ma olen täna terve päeva pidzaamas maja koristanud ja ma olen endaga VÄGA rahul. Kogu maja sai korda. Isegi kõik meie 3 kohvrit ja 3 seljakotti sain tühendatud ja pööningule pandud. 3 pesumasina täit pesu samuti pestud ja nüüd hakkan triikima (triikimine mulle meeldib seega on meelega magustoiduks jäetud). Minu poolest võib uus aasta alata :)

Jõulud Eestis olid meil super mõnusad aga nendest teen postitused hiljem. Aasta kokkuvõtet ei tee kuna aastas toimub meil nii palju igasugu huvitavaid sündmusi millest ma olen siin blogis suuremalt osalt nagu nii kirjutanud seega pole vaja üle kirjutama hakata. 
Mingeid uus aasta lubadusi meil ei ole samuti kunagi olnud kombeks lubada seega ei luba ka sel aastal :)
Küll aga tahan ise järgmisel aastal proovida Gretale lugeda vähemalt ühe eesti keelse raamatu päevas (või ülepäeviti) ja temaga rääkides talle tihedamini otsa vaadata (ma nimelt sageli kas pesen nõusid või koristan või vaatan arvutit jne kui ta minuga räägib ja ma tihti vastan talle ennast või mu pead pööramata) Seega tahaks proovida rohke temaga samale kõrgusele laskuda ja temaga sedasi ära kuulata (eks ma teen seda aega ajalt ka nüüd aga ise tahaks edaspidi rohkem sellele rõhku panna).
Aasta 2012 oli pidude aasta meie jaoks siin Inglismaal. Kõige pealt Kuninganna pidustused ja siis loomulikult Olümpiamängud Londonis. Olümpiamängid jätsid küll meile unustamatud mälestused. See oli nii võimas.
Aasta loomulikult jäi meelde ka kõikide teiste meile tähtsate ja toredate sündmuste poolest.
Teile kallid lugejad soovime samuti võrratut Uut Aastat! Täitugu kõik te soovid ja olege terved!
Kohtumiseni aastal 2013!!!

Tuesday, 25 December 2012

Monday, 24 December 2012

KALLID MEIE BLOGI LUGEJAD

Soovime teile kõigile fantastilisi jõule!!!

Sunday, 23 December 2012

ESIMENE ÜLEKANNE EESTIST

Enne veel kui me Eestisse lendama hakkasime saime me nii armsa üllatuse osaliseks. Nimelt saatis meile üks tundmatu (noh ikka natuke teadaolev kuid siiski võõras) blogilugeja IMEILUSA jõulukaardi :) Ma alguses lugesin kaardil olevat teksti mitu korda enne kui kohale jõudis :) Suured, suured tänud sellise meeldiva üllatuse eest. 
Mul on nii hea meel, et ma pole kunagi otsustanud oma blogi lukku panna kuna kinnise blogiga poleks ma kohe kindlasti nii paljude toredate inimeste (peredega) tutvust teinud kui ma (me) üle aastate oleme. 
Reisiga aga alustasime täna hommikul kell 4.15. See tähendab siis, et ärkasime sel ajal, sest lend lahkus Londonist kell 8 ja kohal pidime ju kaks tundi varem olema.
 Lend läks väga ruttu. Gretaga on üldse super mõnus reisida.  Ta on kohe selline reisisell, kes naudib seda vaat veel rohkemgi kui meie. Kunagi ei ole mingit virinat ega muid probleeme.

 Tallinnas ootas meid eest külm ilm. Mitte nüüd nii külm kui ma alguses kartsin aga natuke ikka näpistas taguotsast küll. Lennujaamast vanaema juurde sõites tegime kohe peatuse söögipoodi, et pühadeks kõik toidud ära osta. 
Oeh, ma olin lummatud nendest jõulupaberites olevatest sokolaadidest ja kommikarpidest. No tõesti üks ilusam kui teine. Teile, kes te kahjuks sel jõuludel Eestisse ei pääsenud, on kindlasti neid pilte valus vaadata aga lohutage ennast vähemalt sellega, et kui teil on vähemalt võimalus neid sokolaade kunagi süüa siis minul ei ole. Ma vaatasin ja ilastasin seal lettide ääres ja mõtlesin, et kui ma vaid saaksin siis ma vist sööks ennast küll täiesti palli kujuliseks. No tõesti, mul ei ole Inglismaal ühegi keelatud söögiasja järgi nii suurt kiusatust kui Eesti poodides. Jumal tänatud, et ma siin ei ela kuna ma vist nutkas siis küll lausa iga päev. 


Greta istus poekäru lasteautos ja kui ta sealt mingi aeg välja tuli siis olid ta juuksed täiesti püsti. Kahjuks pildil ei ole seda nii hästi näha kui päriselus.

Lugesin paar päev tagasi Postimehest kuidas üks ema soovitas laste üleliigsed kommipakid toidupanka annetada. Ma loll muidugi lugesin artiklile lisaks ka siis artiklile laekunud kommentaare ning pööritasin silmi. Loomulikult on see iga pere asi palju nende peres komme süüakse aga samas siiski ma ei saa aru miks Eestis pidevalt öeldakse või mõeldakse, et laps PEAB ilmtingimatta kommi sööma ja ikka kohe palju korraga. Ma nüüd vaatasin neid pakke seal poes ja mõtlesin, et kui Gretale keegi 3 sellist kommipakki kingiks siis ta vist sööks ka neid terve aasta kuna korraga ta neid nagu nii ei jõuaks ega tahaks süüa ja iga päev me talle ka komme ei pakuks kuna siis väheneks märgatavalt tavalise toidu söömine mis lapsele ikka palju vajalikum ja kasulikum on kui annus suhkrut ja E numbreid igapäevaselt. Tal on juba praegu kodus ootamas 3 sellist väikest, ehk Lotte väikese sokolaadi tahvli suurust, sokolaadi mis külmutuskapis istuvad ja ootavad, et keegi neid ära sööks. Vahel Greta märkab neid seal kui käib külmutuskapist midagi võtmas ja nagu tahaks neid süüa aga kui me ütleme, et enne õhtusööki ei saa siis ta paneb südamerahuga külmutuskapi ukse kinni ja pärast sööki on juba ära unustanud. 
Aga need pakid on ikka ilusad küll :)


 Sellest pakist ei saanud ma kuidagi ostmata mööda minna kuna mulle nii meeldisid need pildid seal paki peal. Õnneks oli poes üks pakk lahti ja ma sain sisu ülekontrollida ning ma jäin sellega väga rahule. Pakis olid eraldi väikesed kommipakid seega kogu kohver ei olnud äärest ääreni komme täis. Pilt siin ei ole väga selge kuna pildi tegin juba kodus pimedas toas.
Veel meeldisid mulle hullult need Fazeri kommikarbid. Nii ilusad.
Eriti see päkapikkudega mille ma ka ostsin. Arvasin, et küll ma välja mõtlen kellele see kingituseks viia aga siis tulin heale ideele, et kui mulle sünnipäevaks külalised tulevad siis hea neile sealt kommi pakkuda ja mis veelgi parem, karp jääb mulle :) (ega ma küll ei tea mida ma selle karbiga pärast peale hakkan aga eks ma siis vaata teda vahetevahel nii kaua kui isu täis)
 Mune ostsime ka ja kui ma poes karbi lahti tegin, et kontrollida kas kõik munad ikka terved siis tegin korraks suured silmad. Ikkagi VALGED munad! Silmad on pruunide munadega nii ära harjunud.
Pete oli vaimustuses toidupoodides olevatest Õllekraanidest. Ta küll ise õlut ei joo aga sellegi poolest midagi erilist. Valid koha peal kui suurde pudelisse sa missugust õlut soovid ja kõnnid oma pudeliga koju (vahepeal ikka maksad ka).

 Vanaema juures võttis meid vastu kuusepuu toas ja lumehanged akna taga. Jõulud on alanud :)




Thursday, 20 December 2012

EELMISE NÄDALA UPDATE

Siit väikene ülevaade meie eelmse nädala tegemistest. Neljapäeval oli Greta lasteaias jõulukontsert. Nagu te juba teate siis tema tahtis olla kaamel. Kostüümi sain 10 naela eest toidupoest. Ise tegemine oleks kohe kindlasti palju kallimaks läinud. Kui Greta sellest välja kasvab siis müün ebay-s maha või annan kellegile teisele 'kaamlile' :)
Greta istus ja laulis terve kontserdi aja väga tõsise näoga ja peaaegu üldse ei liigutanud ennast. Pärast tuli välja, et ta muretses, et ta kaamlipea kapuuts peast ära kukub.

Eile nägi Greta oma parimat sõbrannat viimast korda enne kui nad Lõuna Aafrikasse paariks kuuks kolivad. Nad käisid meie juures mängimas ja kui oli lahkumise aeg siis Greta nuttis nii südantlõhestavalt, et isegi meil, emadel, tulid pisarad silma. Õnneks rahunes ta pärast ruttu maha ja täna läks hea meelega lasteaeda kuigi teadis, et ta sõbrannat seal enam ei ole.
Lasteaia rühma jooksmas peale kontserdi
Kui me kontserdilt koju jõudsime ootas meid ees kiri jõuluvanalt. Kirja postitas ta siin ja nüüd siis tuli vastus. Minu arvates väga armas kiri.
Laupäeval oli meie juures suur jõulupidu. 15 inimest kokku. Kalkun oli suurem kui imik ja küpsetasime seda üle 5 tunni. Oli teine nii raske, et kui ma palusin seda Petel pildile jäädvustamiseks õhus hoida siis ta ähkis ja puhkis ja käskis mul kiirustada kuna ta ei suutnud seda pikalt hoida (kus juures ta on meil üsna suurte musklitega mees, kes käib regulaarselt jõusaalis)

See alumine pilt on spetsiaalselt Mäemammale mõeldud :) Pete nägu ei käi tegelikult kuidagi põllega kokku vaid see ütleb, et kas tõesti pean ma siin nüüd sajas positsioonis poseerima kui mul on nii palju toimetamist enne kui külalised tulevad. 
Peost endast tuleb eraldi postitus. Mul ei ole olnud aega neid pilte veel töödelda. 
Pühapäeval tulid meile hommikul korraks külalised ja peale lõunat pidime minema iga aastasele traditsioonilisele jõulupeole minu kunagise kliendi juurde aga kuna Gretal oli öösel taas kõrge palavik siis olin mina ainus kes peol käis. Greta palavik loomulikult möödus taas ühe päevaga. Aru ma ei saa mis palavikud need sellised on, ei mingit nohu ega köha ega midagi. Peolt tõin lapsele sellise vägeva kingituse koju. 
Greta oli kingiga VÄGA rahul. Talle hirmsasti meeldivad igasugu luuad ja harjad ja põrandapesulapid. Komplektiga koos oli ka koristamise graafik iga päeva ja iga toa kohta ja Greta ruttas kohe koristama ning pärast siis kirjutas tabelisse linnukesi.
Selle nädala teisipäeval oli lasteaias pidu. Esmaspäeva öösel vorpisin ma siis lumememmi ja piparkoogi mehikesi ja piparkoogimaja. Piparkoogi mehikesi ma küll ise ei küpsetanud vaid tegin neile suud ja silmad pähe.
Vahukommi lumememmed on saanud lasteaias juba osaks jõulupeoks. Neid vorpisin sel korral üle 50ne. Ma olen sellel alal juba nii osav, et töötan nagu mingi väike masin.
Piparkoogimaja ostsin IKEA-st. See tuli ise kokku panna. Polnudgi tegelikul nii raske kui ma kartsin ainult nagu alati kui glasuuritamiseks läheb siis ma unustan enne poest sidrunit osta ja seega ei saa kunagi seda glasuuri selliseks mõnusaks hapukaks. Ma õnneks ise seda maja maitsta ei saanud aga ma ei kujuta küll ette kuidas keegi suudab midagi nii magusat süüa.

Majal oli korsten ka kaasas aga ma mõtlesin, et ma ei hakka oma õnnega mängima. Kartsin, et kui ma seda katusele kinnitama hakkan siis kindlasti kukub kogu maja kokku ja seega jätsin ära. 
Lasteaias olid kõik majast väga vaimustatud. Siin ju tegelikult ei ole jõulud piparkookide seotud. Peol seda ära ei söödud aga järgmisel päeval anti lastele magustoiduks. Õnneks oli Greta eile lasteaias seega sai ta selle uhkuse osaliseks, et maja on tema emme tehtud. Ma arvan, et mõnikord on lapsel sellist uhkust vaja, et tema vanemad midagi lasteaia heaks teevad. See seob kodu ja lasteaia suhet ja annab lapsele ühtekuuluvuse tunnet. Ma nüüd ei proovi siin üldsegi öelda, et need emad kes lasteaia tegemistest osa ei võta on hooletud ja pahad vanemad. Ma lihtsalt ise mäletan oma lapspõlvest kui hea tunne see oli kui vanemad lasteaias midagi teha aitasid või organiseerisid. Noh selline tunne umbes kui sa näed oma ema ja isa musitamas ja sa tead ja tunned, et kõik on hästi. Selline ühtekuulumise turvatunne :)


LAPSTÖÖJÕUD

Selle aasta jõulude eelsel ajal olen ma ikka kohe korralikult oma last orjastanud. Panin ta üle 60 jõulukaardile allakirjutama ja pooltele nendest veel ka mingi pildi joonistama. Joonistamisega oli tegelikult nii, et tema oleks tahtnud iga kaardi peale ikka kohe korraliku pildi teha (printsessid, printsid ja lumememmed jne) ja mitte vaid ühe väikese päkapiku aga kuri ema ei lubanud. Sellele lisaks valmistas ta oma lemmikumatele lasteaialastele ja lemmikumatele kasvatajatele ning kokatädile kaardid ise. Osa olid küll sellised kuhu ta kleepis mingi pildi ja siis joonistas ja kirjutas juurde aga asi seegi. 

Kui me esimese 10 kaardiga ühele poole saime siis ma hirmuga mõtlesin, et kuidas ma küll julgen temalt veel 50 allkirja välja nõuda, teine ju ikkagi veel vaid 3ne. Täpsustan siin, et me kirjutasime neid kaarde üle kahe nädalal mitte ühe päevaga. Ma vahepeal tegin talle sellise süsteemi, et peale igale kolmele kaardile allakirjutamist saab ta väikese hernetera suuruse kommikese. Süsteem toimis väga hästi. Ja üldse võin ma tagant järgi öelda, et lapsele meeldis see tegevus palju rohkem kui mulle. Ei olnud mingit virinat või vingumist kuigi päkapikkude asemel tahtis tihti printsesse joonistada :)
Siit mõned tulemused







Lasteaia lastele






Tuesday, 18 December 2012

TÄNA

Täna oli ütlemata kordaläinud päev. Sain eile öösel (õigemini siis täna hommikul) kõikide mu meisterdamistega ilusti kella 1.30 valmis. Lasteaia pidu oli lõbus (no meil on alati teatud vanematega väga lõbus olgu siis sündmus milline tahes :)





Peale pidu kihutasime linna mulle lumesaapaid otsima. Võtsin käru kaasa, et saaksin Gretat ühest poest teise kiiresti kärutada kuna kuidagi ei tundunud aus last taas poodide vahet jooksutada (eriti kui tal oli laupäeval JÄLLE see ühepäevane kõrge palavik).
SAIN SAAPAD! Uskumatu! Valik oli väga niru ja see üks paar mis soliidsed välja nägid ja mulle meeldisid maksid 155 naela!!! Nii kalleid saapaid ei ostaks ma vist ka siis kui ma peaks neid kogu talve kandma, veel vähem vaid nädala aastas. 
Pärast sattusin InterSport poodi kus ma olen vist üldse ainult 2 korda käinud aga kus on ALATI kogu kaup väga odava hinnaga. Ega seal ka mingit suurt valikud lumesaapaid ei olnud aga nägin neid samu saapaid seal 90 naelaga. Poest aga lahkusin saapastega mille originaal hind oli 120 aga mina ostsin 49. Pilti kahjuks ei ole aga saapad olid palju mugavamad ja soojemad kui need pildil olevad. 

Samuti õnnestus mul Fat Faceist saada kaks paari ideaalselt istuvaid teksaseid. Taas uskumatu, et astusin vaid sisse ja kohe sain need õiged. Teksad ju peavad need õige olema :) Mul on tegelikult teksad täitsa olemas aga sellised milledele kohe kas põlve peale või taguotsale auk tulemas ja kui ma sellistega saaks siin Inglismaal vabalt veel mitu nädalat või kuud käia, ka siis kui auk juba sees, siis Eestisse selliste augulistega sõita ei tihanud. 
Õhtul küsis laps ise kella 7 ajal magama. Jõulukaardite kirjutamisega sain samuti peaaegu ühele poole ja nüüd õnnestub mul esimest korda kahe nädalal jooksul enne kella 2 öösel magama saada. HURRAAA ma ütlen :) HURRAA!