Saturday, 30 November 2013

VEEL ÜKS JÕULUVIDEO

Me ei ole KFC kliendid, aga nende selle aasta jõulu reklaamil on üsna vinged ( eriti sõnad) :) :) 

Friday, 29 November 2013

EELMISE NÄDALA UPDATE

Pühapäeval on juba esimene detsember, aga mul ei ole mingit jõulutunnet veel. Tavaliselt on mul suurem osa kingitusi juba Novembris ostetud, aga sel aastal on kõik kuidagi soiku jäänud. 
Käisime eelmisel nädalalõpul poes kingitustejahil ja koju tulime täiesti tühjade kätega. Mitte midagi ei leidnud peale inimassi ja pikkade järjekordade. Mingit tahtmist ei ole uuesti poodidesse minna. 
Selleks nädalalõpuks on siiski seis natuke parem, kuna olen suutnud soetada interneti teel üsna mitme inimese kingitused. 
Kõige raskem lugu on aga oma lapse kingitusega. Raske on seda ühte ja õiget asja välja valida. Kui talt küsida mida ta jõuludeks soovib siis ta küll ütleb paar asja, aga ma näen, et ega need teda eriti ei eruta.

Siiski tal on kaks asja mida Greta on juba pikka aega küsinud. Üheks nendest on üks väikene koerake kes sinu käsu peale paari triki teeb ja haugub, AGA see koerake on loomulikult selle jõulu kõige populaarsem asi üldse ja seda ei ole enam kuskilt saada. Ok, ebays neid leidub kahekordse hinna eest, aga kuidagi ei tahaks väikese koera eest 60 naela maksta. 
Kui ma nägin, et Amazonis selle koera hing lausa üle 70 naela oli siis ma ütlesin Gretale, et see on liiga kallis ja et jõuluvana seda tuua ei saa. Greta ei saanud aru milles probleem, sest ega jõuluvana ju asju ei osat. Tema ju teeb need ise. Mul oli raske selle peale midagi kokku jahuma hakata. 
Nüüd ma siis kardan, et ta salamisi siiski loodab jõuluvanale. Oh, mina aga ei nõustu selle kutsu eest küll kohe kuidagi sellist soolast hinda maksma. Lubasin, et saab selle sünnipäevaks. Olen kindel, et selleks ajaks on koera buum vaibunud ja koer ka normaalse hinnaga saadaval.

Teiseks suureks sooviks on tal valge Rapunzli pruutkleit Disney poest. Lastele mõeldud kostüüm. Selliste kostüümidega mängib Greta tihti, eriti kui sõbrannad-sõbrad külas, aga ka siis kui ta siin üksi toimetab. Siin maal on kostüümid ka suur osa laste sünnipäevapidudest. Tihti on sünnipäevapeol mingi teema ja siis külalised tulevad vastavalt riietatult.
Pete ütles, et iga kord kui nad Disney poes on käinud on Greta seda kleiti imetlenud ja endale soovinud. 
Kõik oleks OK, AGA see kleit maksab 50 NAELA!!!! 50!!! 
Mina paha ema ei nõustu selle raha eest lapsele kostüümi ostma! Issi isegi ostaks, aga mina ei luba. No ei tundu mulle õige, et laste kostüüm nii palju maksma peaks. 

Ja nii siis ongi, et ma proovin leida mingeid asju, mis lapsele võiks sama palju meeldida, aga ei maksaks nii palju ning proovin siis neid Gretale alternatiiviks pakkuda. Ega see kerge ei ole, kuna ma tõesti ei soovi siia majja mingit kola, samas ma ei taha ka lapse jõuluvana võlu ära 'tappa'. Jõuluvana peakski ju tooma midagi sellist mida ema-isa muidu ei ostaks… No ma ei tea, võib olla mõne aja pärast see 50 naela pulmakleidi eest ei tundugi enam nii kallis. Odavam kui päris pulmakleit ikkagi…

Nii, aga eelmisel nädalal toimus koolis 'Love of Learning' workshop vanematele ja lastele. Mul ei olnud õrna aimugi mida see endast kujutab, aga kuna oli tegu kunsti workshopiga siis panin meie nimed kohe kirja. Meil õnnestuski workshopile koht saada (kohti oli piiratud number). Kogu üritus oli väga lahe. Organiseerijad olid tegelikult terapeudid, kes töötasid nii perede kui lastega ja neil lihtsalt sündis mõte üks selline vanema ja lapse kunstitund läbi viia erinevates koolides. Peaorganiseerija oli super lahe tädike ja ta ütles mulle, et ta ise naudib täiega seda workshopi. Kuna tema igapäevane terapeudi töö on üsna emotsionaalne ja kurnav siis lastega koos kunsti teha on nii lõdvestav ja lõbus. 
Meile anti ülessandeks teha savist elevant ja see ära kaunistada. Tähtis oli selle tegemist lapsega koos nautida. 



Greta läks organisaatorilt lisa savi küsima, et ka beebi elevant teha
Workshopile oli kohale tulnud ka linnapea. Tegelikult linnapea on natuke vale eesti keelne väljend, kuna tegu ei ole linnaga vaid pigem selle rajooni peaga :) Tema ja ta naine olid selle ürituse sponsorid. Ma algul ei olnud kindel kas on üldse kohane neist pilti teha, aga mingil hetkel tuli 'rajoonipea' ise meie juurde ja küsis kas me tahaksime temaga koos pilti teha!!! Ma ei usu, et tal midagi selle vastu oleks kui ma ta pildi nüüd siia ülesse panen :)


Üritus oli väga lahe ja osutus nii populaarseks, et nad korraldavad järgmisel nädala ühe veel nendele vanematele kel sel korral ei õnnestunud kohta saada. Need lapsed kes workshopil ei osalenud tegid elevante klassiruumis. Nad tegid neid plastmass piimapudelitest ja need olid SUPER armsad. 

Samal päeval oli Greta klassi kord olla müüjad cake sale-is. See tähendab siis, et igal reedel valmistab ja müüb üks klass koolis peale tundide lõppu koogimüügi. Kõik saadud tulud lähevad koolile. 
Sel korral siis Greta klassi kord ja mina otsustasin cup cake-ide ja muffinite asemel hoopis kaneelirulle teha. Ma ei tea, aga mul on alati tahtmine midagi natuke erilisemat teha, et ei läheks igavaks. Kuna mul nüüd kodus värsket pärmi ka siis on saiakeste küpsetamine vaid lust ja lillepidu. 

Koogid müüdi kõik ära ja ma sain pärast paar positiivset kommentaari minu kaneelirullide kohta. Arvan, et järgmisel korral teen uuesti.
Peale kookide pidime Gretaga valmistama mõned moosipurgid. Laupäeval (homme) toimub koolis suur jõululaat ja kõik vanemad ja lapsed võtavad selle korraldamisest osa. Lapsed  valmistavad moosipurke, kaunistavad need ära ja topivad täis kommide ja mõne väikese, aga kvaliteetse vidinaga.
Greta omad olid sellised
Veel küpsetab või ostab iga vanem paberitaldriku täie kooke, mis siis laadal müüki lähevad. Igale lapsele anti eelmine nädal taldrik koju kaasa ja ma siis täna täitsin seda :) Otsustasin, et teen vahukommi cup cakes. Ilusad ja värvilised ja lapse silmi kindlasti haaravad. Greta sünnipäevalt kadusid need laualt nii ruttu, et mõned isegi ei jõudnud neid üldse näha.

Veel sai kooli viia heas korras kvaliteetseid raamatuid ja mänguasju mis samuti müüki pannakse. 
Täna oli koolis Mufti päev mis tähendab, et lapsed ei pea koolivormi kandma. Vastutasuks pidi iga laps kooli mingi pudeli tooma. Kui meie hommikul oma pudelit ära andma läksime siis oli üks selline suur roheline prügikast juba pudeleid täis. Ma ei teagi mida nendega seal laadal tehakse. Kas pakutakse juua, või pannakse müüki või mida? Eks me homme näe.

Kõik saadud rahad läheb kooli tarvis ja näiteks eelmisel aastal koguti ainuüksi jõululaadaga kokku üle 7000 naela. Minu arvates üllatavalt suur summa. Ma olen täiesti põnevil, et mida see laat endast siis üldse ettekujutab ja ma ei jõua homset ära oodata.
Näiteks remonditi selle raha eest ära kooli bassein ja alles paar nädalat tagasi ehitati Reception klassidele (siis nende kõige väiksemate, Greta vanustetle) uus mänguväljak. See oli midagi nii imelikku, kuna kui me hommikul kooli tulime oli mänguväljak veel selline nagu enne, aga kui me lastele järgi läksime siis nägi mänguväljak välja selline
Järgmisel nädalal ehitatakse lastele ka suur mänguköök õue ja vanematelt palutigi juba kooli annetada mitte vajalikke potte ja panne ning müüd köögi kraami. Ma usun, et see köök saab vägev olema.

Järgmisel teisipäeval toimub koolis väikeste jõuluetendus. Greta on ingel. Ma sain algul aru, et kostüüm peab valmis olema selleks esmaspäevaks ja nii ma siis õmblesin kui segane seda pühapäeva öösel. Kuna see kard oli nii sakiline siis jäi niit sinna taha pidevalt kinni ja kogu õmblemine võttis nii palju aega. Pete aitas mind helo tegemisega. Igavene jamamine käis sellega. Traat oli nii kõva, et Pete väänas seda tangidega, küll me siis disainisime ja väänasime seda. Kuna laps magas siis ei saanud seda talle öösel pähe proovida ja hommikul tuli välja, et ei sobigi pähe. Ma siis igaks juhuks kontrollisin üle, et millal see kostüüm üldse koolis peab olema ja tuli välja, et veel tervelt nädala jagu aega oli. Küll ma siis kirusin ennast. Mul oli nii palju muid asju mida tegemist vajasid eelmine õhtu selle asemel, et selle kostüümiga jännata. Noh, vähemalt olin rahul, et Petele jäi aega Gretale uus helo (ma ei teagi mis see eesti keeles on) disainida.
Paar päeva tagasi läksin toidupoodi ja avastasin, et seal müüakse imeilusaid helosid vaid 3 naelaga. Mure murtud ja kostüüm koos. 
Kontserdi ootan ka põnevusega. Greta on mul siin kodus juba osasid asju näitlenud ja beebi Jeesuse laule laulnud, nii, et ma olen igati ärevi. Kuigi me usklikud ei ole siis Jeesukese laulud mulle väga meeldivad :)
Järgmisel nädalal siis annan teada kuidas meie lapse jõulud algasid :)

NO COMMENTS

Emme mulle maitseb nüüd pizza

Thursday, 28 November 2013

KIUSAMISEST

Lugesin Mallu blogis kiusamise postitust ja selle postituse kommentaare ja ma tunnistan, et olen lausa shokis. 

Kus on nende kiusatavate laste vanemad? 
Kuidas on võimalik, et su last kiusatakse mitu aastat järjest ja sina kui vanem, kas siis ei märka seda või ei võta oma lapse kaitseks midagi ette? 

Kus on õpetajate silmad? Selge see, et ega siis keegi õpetaja ees kedagi ei kiusa, aga ega see kiusamine siis nii nähtamatu ka olla ei saa, et kiusatava lapse käitumisest seda juba näha ei oleks.
Kuidas on see võimalik, et kui keegi võtabki julguse kokku ja läheb koolijuhtkonnalt abi paluma siis jääb ta tihti abita? Ainult ÜKS kommentaar Mallu blogis näitas, et kool võtab kiusamist tõsiselt ja reageerib sellele õigete meetoditega ja mis peamine paneb sellele STOPI.

Laps tuleb koju ja proovib ennast sukkapükstega üles puua kuna ta lihtsalt ei saa aru MIKS just teda kiusatakse! Mul oli nii raske neid kommentaare lugeda, kuna need tegid mind nii kurvaks ja samas nii vihaseks just eelkõige vanemate ja õpetajate-koolijuhtkonna suhtes.

Ma üldse ei räägigi nendest juhtumitest kus kiusajaks on hoopis õpetaja! Kuidas saab selline õpetaja üldse oma töökohta säilitada??? 
Mõni aeg tagasi juhtusin lugema ühe teise eesti naise blogi, kes Inglismaalt tagasi Eestisse kolis. Ka tema kirjeldus kuidas õpetajad ja koolijuhtkond tema lapse kiusamisse suhtuvad jättis mul täitsa suu lahti. Kuidas on see üldse võimalik JA KUST SELLINE SUHTUMINE ÜLDSE TULEB? MIKS?  

Kiusajatel peab KOHE kratist kinni võtma. Tihti ei saa kiusajad ise arugi, et nad kedagi kiusavad, kas siis oma nooruse või oma empaatia võime puudulikuse tõttu. On vaja  autoriteeti, täiskasvanud inimest, kellele sellest KOHE teada anda ja kes peab sellele KOHE reageerima. Olgu siis tegu kas või mingi solvava märkusega või niisama tögamisega. Kui selline käitumine kellegile haiget teeb siis ei ole vahet, kas kedagi aetakse noaga taga või vaid sõnadega, see lihtsalt ei ole aktsepteeritud ja see tuleb lõpetada.
See ei ole normaalne, et väike (või suur) laps peab AASTAID kiusamise all kannatama. See ei ole normaalne kui kedagi kas või kuid kiusatakse. Ma saan aru, et ütlemisi ja muid lahkhelisid  tuleb ikka ette ja see on normaalne, AGA teiste JUUKSEID PÕLEMA panna või pidevalt emotsionaalselt ja füüsiliselt terroriseerida, no see on küll täiesti lubamatu.

Mis veel kõige kurvem selle juures on on see, et need kiusamis armid ju jäävad kogu eluks ühel või teisel moel. Mõni tunnistab, et kiusamine tegi neid tugevamaks ja nad on nüüd ise julgemad ning otsekohesemad teistele otse näkku ütlema mida arvavad. 
 Minu arvates on see vale. Minule meeldiks tugev ja otsekohene olla sellepärast, et minu ümber on olnud hoolitsevad ja mõistvad inimesed. Minu arvates on see õige, et just seda me ka oma lastele õpetame, OLLA SALLIV ja HOOLITSEV teiste vastu. Kõik inimesed ei peagi meeldima. Kõik ei saagi meeldida, samas aga ei ole kellegil mingit õigust sellepärast kedagi kiusata (veel vähem aastaid).

Keegi kommenteerijatest ütles, et 'Lihtsalt tuleb see aeg üle elada'! 
No minu arvates EI TULE!!!!!

Ma ei tea, võib olla olen ma naiivne, kuna mul ei ole otsest kogemust kiusamisega olnud. Olen kindel, et Greta kooliajal   tuleb seda varem või hiljem ette. Loomulikult loodan ma südamest, et ei tuleks. Ma ei tea, võib olla hakkab Greta kedagi kiusama AGA ma tean, et kui ta seda tegema peaks siis MA TAHAN sellest teada ja ma tean, et mu laps on küllalt tark, et arusaada miks nii ei tohi teha kui me talle seda seletame. LOOMULIKULT räägime me talle juba sünnist peale, et teiste vastu peab olema lahke ja hoolitsev (mida ta ka on), aga see arusaamine erinevate situatsiooniedega tuleb ju erinevas eas ja sellest peab pidevalt rääkima.

Samuti tunnen ma (vähemalt praegu), et kui keegi minu last kiusaks siis mul on kelle poole pöörduda. Ma tean, et Inglismaal on koolikiusamise suhtes 0 tolerantsust ja seda võetakse väga tõsiselt. Jah, eks ole ka erandeid AGA need on sel juhul ERANDID.

Ma imestan, et kui Eestis koolikiusamine nii levinud on (mitte ainut Mallu blogi põhjal tehtud järeldus) siis kas Eestis ei ole mingeid kiusamisega seoses toimuvaid koolitusi nii lastele kui lastevanematele ja õpetajatele? Kui ei ole siis MIKS ei ole? 

Minu arvates peaks juba lasteaias alustama rääkimist kiusamisest ja miks see ei ole aksepteeritud. Mida varem, seda parem. Greta koolis ja lasteaias rõhutati ja rõhutatakse pidevalt, et kõiki peab võrdselt kohtlema ja kõigi vastu peab lahke ja viisakas olema.
Ma ei ta kas seda ka Eesti lasteaedades tehaks? Tore kui tehakse.

Lapsi peab ka õpetama, et kiusamisest PEAB täiskasvanutele rääkima. Neid koolitama ja julgustama.
Kõige parem oleks muidugi kui iga vanemal oleks oma lapsega selline suhe, et ta saab oma muredest vabalt vanematele rääkida ja kui sellist suhet ei ole, siis peaks ju iga vanem vähemalt olema võimeline märkama kui lapsega ei ole kõik korras. VANEMAID peab selles suhtes koolitama.

AGA KÕIGE TÄHTSAM, et eelkõige meie, täiskasvanud (emad, isad, õpetajad jne), peame olema valmis oma lapsi kaitsma ja abistama kui lapsed meie poole oma murega tulevad. Ka need kelle lapsi ei kiusata.

Samas aga kui lugeda neid lugusid ja kommentaare siis kahjuks kuidas sa saadki lastelt oodata paremat käitumist, kui paljud koolid ja õpetajad, ning tihti ka vanemad ise kiusamist pooldavad ja seda tõsiselt ei võta. 

Nii kurb.
Nii USKUMATU...

Friday, 22 November 2013

VÄIKE KAEBUPUNN

Kolmapäeval oli mul terve päev selline tunne nagu oleks juba neljapäev. Saatsin emaile, rääkisin inimestega organiseerisin ja plaanisin kõike neljapäeva nime all. Alles õhtul sain pihta, et tegelikult alles kolmapäev.

Koolist tuleb nii palju kuupäevi ja tegemisi mida ma proovin pingsalt järgida ja meelespidada, et ei ole siis ka ime, et kolmapäev juba neljapäevana tundub.

Selle nädala tegemiste list on järgmine:
1.Ankeedi täitmine, millega annan loa koolil Gretat mõõta ja kaaluda.

2. Otsida kodust mõned heas korras kasutatud raamatud ja mänguasjad kooli jõululaada tarvis ja need kooli toimetada.

3.Reedel on Greta klassi kord koolis kooke müüa seega alustan kohe hommikul vara küpsetamisega.

4. Kooli jooksen tagasi kella 1.30 (siis juba koos kookidega) kuna siis algab vanemate ja laste kunsti workshop. Sellest saab osavõtta vaid teatud number lapsi koos vanemaga ja kuigi ma panin meie nimed kohe esimeste seas kirja siis esimese hooga jäime kohast ilma. Küll aga loobus keegi oma kohast ja kuna olime Gretaga ootejärjekorras esimesed siis saime koha endale. 

5. Vaja on kaunistada paar moosipurki ja sinna sisse panna mingi väikene mänguasi (kasutatud) ja natuke kommi. Seda teevad lapsed terves koolis ja siis korjatakse need moosipurgid kokku ning müüakse kooli jõululaadal ära. Ostjateks on loomulikult lapsed ise. 
Minu arvates hästi tore viis kooli jaoks raha koguda. Lastel on lõbus purke kaunistada ja veel lõbusam pärast laadalt endale mõni selline kaunistatud purk soetada. Tundub, et see on üks jõululaada tipp hetki.
Klass kes kõige rohkem purke kogub saab veel eraldi auhinna, samuti kõige põnevama moosipurgi autor.

6. Gretale inglikostüümi kokkupanemine.
Kui tavaliselt saab seda probleemi lahendada sõiduga kuskile toidupoodi ja sealt odava raha eest üks kostüüm soetada, siis sel korral on ettekirjutatud milline peab ingli kostüüm välja nägema. 
Lihtsast valgest materjaalist tuunik kunistatud hõbedase karra ja haloga.
Õnneks mul on selline lihtne linane tuunik täitsa olemas (tänu Lagritsale, kes Gretale rahvariide kleidi õmbles :). Hõbedast karda saab 99 penni poest.

7. Pean meelespidama, et järgmine reede võivad lapsed kes mingi pudeli kooli toovad vastutasuks ilma koolivormita tulla. Pudeli all mõeldakse mis tahes täis pudelit mida pärast saab jälle jõululaadal müüa või mis läheb loteriisse. Ma ei ole kindel kas ka veini- või õlupudeleid tuua tohib, aga kuna mina nagunii ei saadaks last õllepudeliga kooli siis vahet ei ole :)


Täna 'viskasin' ühe koti kasutatud asjadega heategevuspoodi. Kord kui me poes juba sees olime jäin ma raamaturiiuli juurde seisma ja Greta suundus mänguasjade osakonda.
Natukese aja pärast tuleb Greta mu juurde ja näitab mulle kahte imepisikest plastmassist haldjat. Sellist koledat! Ütleb, et tema väga tahab ühte nendest endale. Vaatasin neid jubedusi ja ütlesin, et 'ei mingil juhul, kuna need on täielik 'rubbish' ja meil kodus juba niigi palju igasugu rämpsu.
Greta oli löödud. Ütles mulle, et kui ma seda ei osta siis ta läheb ja ütleb poemüüjale, et ma ütlesin selle asja kohta rämps. Ma ütlesin vastu, et vahet ei ole kuna me kohe kindlasti neid täna ei osta ja uurisin raamaturiiulit edasi.

Sekund hiljem kuulen ma kuidas Greta poemüüjat kõnetab:
'Excuse me, my mum said that this toy is rubbish!'
Ma ei uskunud oma kõrvu! Minu tagasihoidlik lapsuke läheb poemüüjale kaebama :) :)


Thursday, 21 November 2013

KUHU ON KADUNUD KÕIK KOHALIKUD

Viimasel ajal väljas käies on kuidagi eriti silma hakanud, et igal pool poodides ja restoranides-kohvikutes on töötajad enamuses välismaalased. No tõesti, ma ei mäleta millal mind viimati keegi kohalik teenindanud oleks!

Eelmine nädal käisime Petele triiksärke otsimas ja ühes poes jäi kõrvu järgmine vestlus.
Poodi tuli mees väikese lapsega. Teenindaja neiu jooksis juurde ja küsis kas saab kuidagi aidata. Mees vastas, et saab küll. Oli kuulda, et mõlemad rääkisid aksendiga inglise keelt. Mees küsis müüjalt, et kus ta pärist on. Müüja vastas, et Poolast. Mees küsis, et kas neiu vene keelt ka räägib. Neiu vastu, et jah räägin küll. Selle peale vastas mees vene keeles, et räägime siis hoopis vene keeles. Ja nii ma siis jätsingi nad sinna vene keelt rääkima.
Igati luks värk küll ju kui poe müüja oma kliente nende emakeeles teenindada saab :)

Kovikutes ja restoranides ei ole meid, minu mäletamist mööda, viimase aasta jooksul kordagi keegi kohalik teenindanud. Ega me otseselt ei kurda, kuna teenindus on pea alati väga hea olnud. Mõnikord lihtsalt on üsna väsitav ja ebamugav väga tugeva aksendiga kõnest aru saada ja neid pidevalt oma juttu korrata lasta. 

Sama muutus tundub olevat ka IT alal. Pete alustas just tööd uues firmas. Tema jutu järgi on nende team-is vaid kaks valget meest temale lisaks. Kõik teised on mujalt. Üks naine on ka grupis ja tema on näiteks Türgist. Eile käis kogu team restoranis õhtust söömas ja jutu käigus tuli välja, et kõikide meeste (väljaarvatud Pete ja ta ülemuse) naised oli nende vanemate poolt välja valitud. 
Pete tuli koju ja ütles, et kuula kes me team-is on ja luges siis mulle terve rivi nimesid ette. Ma tõesti olin vaimustuses, et ta oli suutnud need nimed nii ruttu selgeks õppida. Minu kõrvale oli see kui mingi võõrkeel.

Pete imestab ka, et kus kõik kohalikud on. Et kas siis kohalikud noored ei tahagi IT õppida või milles asi on? Kõik need inimesed on väga toredad inimesed (mõningate eranditega loomulikult) kuid kohati tunneb Pete nagu ta ei olekski oma kodumaal…

Aga küsimus jääb, et kus siis kõik kohalikud on jäänud???

Monday, 18 November 2013

HÄDA EESTI KEELEGA JA NÄDALALÕPU ÜLEVAADE

Greta laulab hommikul köögis ühte koolis õpitud mulle tundmatut jõululaulu. Minu käest küsib, et kas ma tean, et ….. on alati kõver ja mitte kunagi sirge. Ma küsin uuesti, et mis asi? Greta ütleb, et ….. aga mina ei saa pihta, mis sõna see selline on. Küsin uuesti ja proovin kuulata kas ta proovib ütelda inglise või eesti keeles, aga tulemuseta. Greta seletab midagi jääga seotud, aga ka siis ei suuda ma välja nuputada mis asi see selline olla võiks. Lõpuks ütlen, et vabandust aga ma tõesti ei tea mis asi see selline on.
Greta ütleb mulle selle peale:'Sa pead minema kooli siis kui sa ei tea!':)

Tegelikult ma käisin juba ta koolis. Pakkusin ennast eelmiseks reedeks neile abiks. Neil oli vaja appi vanemaid, kes saaks lastega hommikul postkastini jalutada ja tagasi, et postitada laste pool kirjutatud postkaardid.
Mõtlesin, et see on hea lihtne asi ja ei võta kaua aega ning panin oma nime kirja. Kokku oli vaja 6 ema, iga nelja lapse kohta üks (mõnel oli vaid 3 last).

Reedel kooli jõudes, anti mulle kätte pakk nelja postkaardiga, laste nimekiri ja clipboard väljatrükitud tabeliga. Tuli välja, et lihtsalt jalutamisest oli asi kaugel. Pidime lausa mini õpetajad olema ja jalutades laste tähelepanu pöörame ümbruskonnale. Vaatama mis kujundeid me enda ümber näeme, sügismärke, silte ja majanumbreid jne. Pärast klassi tagasi jõudes, kogusime oma väikese grupi kokku ja lapsed pidid siis meile kordamööda nimetama asju mida nad nägid. 

Minu grupis oli Greta, ta sõbranna ja kaks hästi mõnusat poissi. Need poisid küll tahtsid suurema osa ajast omavahel vaid mingeid superman jutte rääkida, aga samas olid just nemad need kes enda ümber väga huvitavaid asju märkasid ja hiljem neid ka mäletasid.
Greta ja ta sõbranna samas, aga ütlesid, et nemad ei mäleta midagi :)

Ma siin ütlen, et õpetajad on ikka küll imeinimesed. Kuidas nad suudavad ja oskavad lapsi ennast nii hästi kuulama panna ja neile üldse midagi õpetada. 
Mina küll ei suudaks, tervele klassile kohe kindlasti. Õpetaja  töös on nii palju asju mis mulle teha meeldiks AGA õpetaja ma ise küll olla ei tahaks. Hoopis keegi teine aga see on jälle omaette jutt :)

See kooliskäik, aga tõi mulle esile ühe väikese probleemi. Nimelt räägib ja mõtleb Greta minuga vaid eesti keeles. Ühtpidi ma olen loooooomulikult väga uhke selle üle, aga see tähendab seda, et kui ma tahan teine kord veel neile niimoodi kooli appi minna siis Gretast pean ma eemale hoidma. 
Nimelt kui ma oma 4 lapselise grupiga töötasin siis rääkisin ma ainult inglise keeles, ka Gretaga. Greta aga rääkis mulle vastu vaid eesti keelt. Teised lapsed loomulikult ei saanud midagi aru ja noh tühja sellest, aga samas ei olnud ka Greta võimeline grupitööst 100% osavõtma tänu sellele. 

Näiteks olen ma kindel, et ta ei osanud mulle nimetada asju mida ta jalutuskäigul nägi, kuna ta ei teadnud osade asjade nimesid eesti keeles. Näiteks nagu aiakäru, labidas, sügavkülmik, number 98 jne. 
Ma oleks täitsa huvi pärast tahtnud teada, et kas kellegi teise küsides ja inglise keeles vastates oleks ta nähtud asjade nimekiri pikem olnud või ei.  

Nii, et järgmine kord pean ma seda arvesse võtma ja õpetajaga eelnevalt plaanima kui neile klassi appi tõttan. Vale oleks Gretat sundida minuga inglise keeles rääkima.

Sama probleem hakkab kindlasti olema tulevikus kodutöid tehes. Kogesin seda juba mingil määral eile. Nimelt lugesime eile Gretaga kooliraamatut ja kirjutasime Greta c tähte ning ma palusin tal nimetada paar asja mis algavad c tähega. Teatud jutu rääkisin eesti keeles, kooliraamatust loetus tekstid inglise keeles. Greta esimene vastus oli 'kiisu'. Ütlesin talle, et sõnad peavad inglise keeles olema aga üsna varsti sain aru, et vist oleks parem kui Pete selle küsimuse esitab. Petega rääkides ladus Greta kohe terve rivi c tähega algavaid sõnu ette. 

Nüüd ma siis mõtlengi siin, et huvitav kuidas meil see õppimine tulevikus väljakujunema hakkab? Palju ma üldse talle abiks saan olla?
Kuidas teie (kes te siin Inglismaal elate) oma kahekeelse lapsega koolitöid teete? Äkki oskate midagi soovitada?



Nädalalõpust nii palju, et reedel tuli meile Jakar külla ja jäi meie juurde kuni pühapäevani. 
Tema on see mees kellega me väga põnevalt tuttavaks ja headeks sõpradeks saime. Nimelt mingi 7 aastat tagasi tellisime me Eestist endale terve hunniku neid puidust lamba kiigutoole ja toole mida Tallinnas pea igas suveniiripoes müüakse. Jakar sõidab suure veoautoga Inglismaa ja Eesti vahet ja tema oligi see mees, kes selle lambakoorma meieni tõi. Juhtus aga nii, et kui ta meieni jõudis oli tal hirmus kõhuvalu ja palavik ja palus kas meil ei oleks võimalik teda kuskile haiglasse toimetada (suure rekkaga juba haiglaukse ette ei sõida :).

Lugu lõppes sellega, et tal lõigati pimesool välja ja sellest ajast alates oleme head sõbrad. Kui Jakar meie kanti satub ja tal tööde vahelt aega on siis tuleb ta meile külla. Tihti aga, kuigi ta sõidab Inglismaa ja Eesti vahet pea üle nädala, sõidab ta põhja Inglismaa kanti ja meile juurde ei satu. Sel korral aga oli tal lausa kolm vaba päeva ja võimalus need meiega veeta. Tuli välja, et viimane kord oli ta meil 3 aastat tagasi. Näinud olime me teda küll Skype vahendusel, ja mina Eestis käies, aga siiski viimati kui ta meil käis oli Greta mingi aastane.
Greta ja Jakar olid suured sõbrad. Onu mängis Gretaga, näitas talle 'Masa ja Karu' multikaid ja koos vestlesid nad Skype-s Jakari perega.
Juhtus ka nii, et just sel laupäeval kui Jakar meil oli tulid meile me teised sõbrad külla. Seltsis ikka segasem :), seda enam, et Jakaril oli sel laupäeval veel ka sünnipäev.
Pildistamise ajaks oli toit juba söödud.
Laupäeva hommikul, kui mina Jakariga poodides käisin (pole vist kedagi kes Inglismaale tulles poodides ei tahaks minna :), käis Pete Gretaga Londonis loomaias. Ma küll ei tea kust mu mehele tuli pähe selline 'outing' ettevõtta päeval kui me veel õhtuks külalisi ootasime, aga ära nad seal käisid ja ellu jäime kõik. 
Nii, et hirmus kiire ja väsitav nädalalõpp oli, AGA selle eest super lõbus :)

Thursday, 14 November 2013

ESIMENE VEERAND ON LÄBI

Oeh, kohe üldse pole blogimise tuhinat peal. Mul on nii suur tahtmine maja ära 'sorteerida', aga seda teha just enne jõule on natuke hullumeelne. No ma pean silmas siis sellist PÕHJALIKU sorteerimist, pööning kaasaarvatud. Teen seda praegu jupp, jupi haaval ja juba olen 5 kilekotitäit asju heategevuspoodi viinud, aga see on väid väike osa sellest mis veel ees ootab. Paremad asjad on ikka plaan kevadel müüki panna, aga seniks need eraldi kastitesse kokku korjata ja siis üldse maksulisse panipaikka paigutada. Mul on nii vaja, et majas valitsek 'õhuline' tunne ja, et kõik oleks korras ning kola vaba ning NAUTITAV!

Tegelikult tahtsin hoopis koolijuttu taas rääkida. Greta on tänaseks terve veerandi juba koolis käinud ja eile õhtul oli esimene lastevanemate koosolek. 
Koolieluga on üldse sellised lood, et mul on tunne nagu ma oleks tööle läinud. See on uskumatu kui palju informatsiooni, üritusi, tegemisi, suhtlust koolieluga kaasneb. Mu lootus, et kui Greta lõpuks kooli läheb saan natuke rahus hingata on tänaseks küll vaid hea nali. Ma saan päevas juba nii palju kooliga seoses olevaid emaile, et ma tõsiselt kaalutlen endale kooli jaoks eraldi emaili aadressi tegemist. 
Ok, iga jumala päev nüüd õnneks mitte, aga näiteks eelmine nädal sain ühel päeval 11 emaili. Viis nendest olid küll tänu avaldavad emailid ühele emale, kes väikese lõunasöögi kõigile teistele vanematele korraldas, aga siiski email mida ma lugesin ja mis kooliga seoses olid. 

Sellele lisaks siis terve rida emaile koolilt erinevate kuupäevadega, mis millalgi toimub ja mida mingi ürituse tarvis oleks vaja teha. Näiteks:
1. Meeldetuletus, et jõulukaardide viimane tellimis kuupäev on see reede.
2. Jõululaada jaoks vajaminevad asjad.
3. Kuidas registeerida aega lastevanemate koosolekule internetis (6 nov õhtul kell 6 avati internetis registreerimis leht kuhu pidi teatud andmetega sisse registreerima ja siis endale sobiva aja valima, nende hulgast mis veel vabad olid, et õpetajaga jutule saada).
4. Email neile kellel see registreerimine ei õnnestunud ja kes uut päeva ja aega vajasid.
5.Koolinädala uudisteleht.
6. Greta klasside (ehk siis kõige väiksemate) newsletter. Neile on see eraldi, et vanematel oleks parem ülevaade mida nende lapsed nädala jooksul koolis on teinud.

No ja enam vähem samasugused emailid igal teisel päeval. 

Eile aga käisime siis Greta õpetajaga rääkimas. Me proovisime ühe hilisema aja saada, kuna Pete tahtis ka hirmsasti kaasa tulla, aga kuna Pete alustas just uue töölepinguga siis kohe esimesel nädalal ei olnud tal võimalust veel oma kella järgi tööle minna ja jõuda kella 18.00 kooli õpetajaga rääkima. Lapsehoidjat mul ka polnud kuskilt võtta seega tuli Greta minuga kaasa (see oli lubatud ja koolis oli teisigi lapsi kes vanematega kaasas olid).
Koer tuli ka otseloomulikult meiega kaasa
Kooli uksest sisse astudes avaneb selline vaade. Paremat kätt puidust uste taga on kooli aula-saal-söögisaal. Kohe vasakul on teine koridor mille lõpus on Greta klass.
Nagu ma juba maininud olen siis Greta koolis on igal klassis mingi puu nimi ja Greta on Willow klassis (Paju). Ukse peal on seega vastava puu pilt, kuigi hetkel on see lastevanemate nimekirjaga kaetud. Koridoris tavaliselt laudu ja toole ei ole, aga koosolekute ajaks olid need sinna pandud, et oleks kuhu välja panna laste vihikud ja kaustad vanematele vaatamiseks.
Vestluse pikkus okõigile ettenähtud 10 minutit. Mõnel läks ka natuke kauem, aga enamustele täiesti piisav aeg, mulle ka :) Eks need kellel suuremad mured või probleemid, need saavad õpetajaga mingil teisel ajal pikemalt vestelda, või emaili teel suhelda kui vaja.
Kuna Gretal tuli pissihäda peale siis ma läksin meelega temaga WC kaasa, et näha milline see välja näeb. Kujutate ette ma isegi tegin pilti :) Nägi väga puhas välja, vähemalt tüdrukute oma küll.

Greta õpetaja lubas mul lahkelt klassis pilte teha. Ma tegelikult olin just enne tõmmanud ka internetist paar pilti, et siia blogisse panna, aga kuna ma nii kaua jokutasin selle postitusega siis nüüd sain kohe ise koha peal ka pildistada :) Need internetist võetud postitan siia allapoole. Seal on koolielu paremini näha kuna tehtud kooliajal.

Greta on oma näo eriti massivsena jäädvustanud :)

Õpetaja ütles, et Gretale meeldib koolis kõige rohkem sõpradega mängida 'ehitus' nurgas Lego duplode ja loomadega. Sel ajal kui me seal õpetajaga rääkisime hakkas Greta ka kohe nendega mängima. Ma ei teadnudki, et ta nii suur duplo fän on, kuigi kodus ta ikka mängib ka nendega vahetavahel. Peamiselt siiski puidust klotside ja playmobil asjadega, aga sellest juba eraldi postituses.
Klassis on alati üks nurk tehtud selle teemaline, millest parasjagu koolis õpitakse. Näiteks selle nädala teema on POST(-eljon, kontor, kirjade saatmine jne) ja seega on klassi ühte nurka tehtud postkontor.
Sel nädalal kirjutab kogu klass ise postkaardi, mille nad siis kooli lähedal olevasse postkasti postitavad ja endale koju saadavad. Ma lähen ise ka reedel neile appi seda tegema. Iga klassi peale peab olema õpetajale lisaks 6 lapsevanemat, et lastega välja minna (umbes 4 last ühe täiskasvanu kohta)
Nagu näha käib väikeste laste koolis õppimine läbi mängu. Otse loomulikult on kirjutama õppimist palju põnevam teha postkaardile kirjutades kui lihtsalt vihikusse rida rea järel iga päev.
Neil on küll ka eraldi käekirja harjutamise vihik, aga sinna olid nad teinud vaid kaks lehekülge tähti ja numbreid. Enamuses harjutavad nad kirjutamist vildikaga sellise väikese valge tahvlikese peale mida pärast saab puhtaks pühkida. 
Või siis joonistades. See allolev pilt on tehtud Greta esimesel koolipäeval. Greta rääkis mulle jah, et ta oli õpetetanud õpetajale kuidas on eesti keeles mummy ja daddy, aga kuna ma ise kohal ei olnud siis ma ei teadnud kuidas ta seda tegi. Nüüd siis sain aru millest jutt käis. 


Mingi nädal oli neil koolis teemaks 'superheroes'. Õpetaja rääkis mulle, et lapsed, kes alles hakkavad lugema ja kirjutama, tihti jätavad kirjutades sõna keskel olevad tähed ära. Et kui nad kirjutavad siis nad kuulevad ja panevad kirja alguse ja lõpu tähe, aga keskmised tähed jätavad välja. Näiteks kui nad tahavad kirjutada DOG siis nad panevad tähele, et sõnas on D ja G aga o kaob nende teiste häälikute sekka ära. 
Seda on ka näha Greta 'The Very Hungry Caterpillar' pildilt kus Greta on tahtnud kirjutada 'I ate flowers' sõna flowers-iga. Ta on paberile kirjutanud FL ja siis RS jättes keskmised tähed OWE ära. No ja tõesti kui lugeda sellist tähtede kombinatsiooni kui FLRS siis tuleb täitsa flowers moodi sõna välja :)
Sõna ATE (hääldus eit) on Greta kirjutanud ET kuna E hääldatakse 'ei' ja sinna lisades T tulebgi ju sõnaks eit, mis lugedes annaks õige häälduse (mis sest, et kirjapilt on vale).

Tuletõrje auto pildile on Greta kirjutanud sõna LADDER asemel LADR ja lugedes tulebgi ju õige sõna hääldus kokku.

Oeh, õudne ikka see inglise keel küll. Tegelikult mulle nii meeldib kui lapsed sedasi oma häälduse järgi sõnu nii inglise kui eesti keeles 'valesti' kirjutavad. Samas ma tahan näha mitu aastat see aega võtab enne kui Greta lõpuks vigateta kirjutama hakkab. 100% arvatavasti mitte kunagi, kuna isegi Pete, kes on inglane, ei oska peast KÕIKI sõnu korrekselt kirjutada (mitte, et Pete nüüd mingi näitaja otseselt oleks :)
Add caption

No näiteks kord on 'E' 'e' kord 'i' (net, sea, see). 
'C' hääldatakse  nii C kui ka K (cat, cup, chocolate, circle). 
'i' hääldadakse nii ai kui i (ice, ink).
'O' on o, aga kui on 'OO' siis hääldatakse 'üü' moodi.
'A' hääldatakse nii 'ä' kui 'e' (apple, said).
Sellele lisaks siis veel igasugu muud tähekombinatsioonid ja need tähed mida üldse ei hääldata. 
Nii paljusid sõnu ei saagi üldse välja hääldada, peab lihtsalt kirjapildi järgi pähe õppima.
Mõtlen siin, et eesti keelt on ikka nii kerge lugema ja kirjutama õppida (kuigi mul on ka eesti keelega probleeme :)
Greta kirjutas GRAPES (hääldus greips) GREPS
Esimene korralik kodutöö anti ka kõigile lastele. Ma koolis ei vaadanud millega tegu ja ma nüüd ei teagi, et kas see hunnik lehti on midagi sellist mille peab pärast kooli tagasi viima või on lihtsalt kodus harjutamiseks.
Ja need on sõnad mida nad mingi aja pärast teadma peaksid. Võimalik, et selle kooliaasta lõpuks. 
Greta klass hakkab nüüd tasapisi liitmist ja lahutamist õppima. Liitmisega on Greta juba eelnevalt natukene kursis olnud ja seda tänu mingitele I Pad appidele mida ta vahetevahel mängib (Greta kasutab I Pad-i väga harva)

Õpetaja ütles, et ta on Gretaga väga rahul. Ta on elav ja jutukas sõprade seltsis. Ta saab kõigiga hästi läbi ja mängib nii poiste kui tüdrukutega. Õpetajatega räägib ka, aga siis on ta palju tagasihoidlikum. Kui grupis käe püsti paneb siis vastab pigem vaikse häälega. Noh, ühesõnaga just selline meie Greta, kes võib olla ühtlasi väga tagasihoidlik ja häbelik, ning samas väga elav ja jutukas.

Ta loeb ja kirjutab just nii nagu tema eale ettenähtud ja midagi temaga ekstra õppima ei pea. Istub sirgelt, kuulab mida õpetajad räägivad, paneb hästi tähele ning on võimeline juhendeid järgima.
Õpetaja sõnul täielik muster õpilane :)

No mida sa sellise jutu peale ikka kostad. Meie oleme kooliga endiselt väga rahul ja nagu näha siis kool Gretaga ka. Kõige tähtsam on loomulikult aga see, et lapsel koolis meeldiks ja Greta jutu järgi meeldib talle seal väga. 

Nii palju siis lastevanemate koosolekust.

Nüüd aga panen siia need fotod mis ma internetist alla tõmbasin.
Greta klass 'phonics' tunnis, ehk siis häälikuid ja tähti õppimas. Nagu näha siis sellist Eestis klassikalist laudade taga istumist siinsetes koolides ei toimu (vanemates klassides on küll ka lauad igal ühel olemas, aga ka siis ei toimu kogu koolitöö vaid ühe laua taga istudes).

Greta istub all paremas nurgas

Greta õpetaja. Hästi energiline ja tore tädi :9
Nagu ma pildilt eeldada võin siis nii loetakse õpetajale oma kooliraamatut. Iga laps loeb õpetajale vähemalt korra nädalas ja raamatuks on selline raamat mida laps enne lugenud ei ole. Sedasi saab õpetaja kontrollida palju laps tegelikult oskab, kuna need raamatud mida eelnevalt on kodus loetud on tavaliselt lastel juba peale korra lugemist peas. 
Greta õpetajale lugemas


Õues mängimas. Greta näeb sellel pildil kuidagi eriti kribu välja. tegelikult ta meil ikka nii tilluke ei ole :) Tema kõrval on tema klassikaaslane, kellega nad on ühel päeval sündinud. Pilt on tehtud esimesel koolinädalal. Praeguseks on Gretal juba uued sõbrannad.
Pilt paralleelklassist
See on see klassiruum mis suvel hoovi peale ehitati, kuna sel aastal avati kahe klassi asemel kolm 'esimest' klassi.
Igal klassil on kaks õpetajat (kellest üks on siiski 'pealik') ja üks abiõpetaja. Siin pildil on Greta teine õpetaja kunstitundi juhendamas.
Kunstitunde viiakse läbi eraldi ruumis mis on Greta klassi ja ühe paralleelklassiga ühenduses. Nad kasutavad seda ruumi vaheldumisi. Lapsed käivad seal maalimas või kleepimas (või mida iganes tegemas) jao kaupa. Sedasi saab õpetaja nendega individuaalselt suhelda.
Üldse on kogu klass väikesteks gruppideks jaotatud ja siis iga grupp tegeleb eri asjadega. Tähtede ja numbrite õpetus käib vaid suures grupis kõigil korraga.
Lõunat süüakse suures saalis. Hommikul söövad lapsed mingil ajal puuvilja (mis kodust on kaasa pandud) siis lõunasööki ja kuskil kella 2 ajal veel kord puuvilja või porgandit mida pakutakse kooli poolt tasuta. Järgmisel aastal saavad kõik 5-7 aastased lapsed (ehk siis kolm esimest klassi) tasuta koolilõunat.
Menüü on minu arvates väga mitmekesine. Kevadel ja suvel on üks menüü, sügisel ning talvel teine. Menüüs on alati ka taimetoidu valik. Ma ei viitsi hakata neid toite siia eesti keeles lahti kirjutama vaid panen lihtsalt pildid nendest. Kel huvi ja inglise keelest aru saavad need saavad siis lugeda.
Greta lemmik magustoit suve menüüst oli juust, viinamarjade ja crackers-itega (ma ei teagi mis need eesti keeles oleks) :)
Ma algul arvasin, et kõik koolid saavad sama toitu, aga kui ma Greta lasteaiast tuttavate laste emadega koolist rääkisime siis tuli välja, et sööki pakuvad eri firmad. Näiteks Greta sõbra ema ei maksa koolilõuna eest vaid paneb kodust ise söögid lapsele kaasa, kuna neil on koolimenüüs ka võileivad. Ta teab, et poiss valiks siis koolis vaid võileiba ja mis mõtet on siis selle leiva eest eraldi maksma hakata kui ta võib selle ka ise kodust kaasa panna.  Samas tal on sellest kahju,et koolis leiba pakutakse, kuna ta tahaks, et laps koolis sooja toitu sööks.
Gretaga õnneks probleemi ei ole. 
Ma küll ei tea palju ta koolis sööb, aga ta alati räägib mulle mida anti ja kas talle maitses või ei. Neid mitte maitsemisi tuleb ikka väga harva ette. 

Muna pärast ta enam ei muretse ja kui magustoiduks on mõni kook või mingi muu muna sisadav asi siis Greta saab küpsist või jogurtit. Tema kutsub neid küpsiseid soolaga küpsisteks, kuna küpsise peal pidavat sool olema?! Ma küll ei tea mis küpsisest jutt käib ja ma unustasin õpetaja käest küsida. Igal juhul Gretale need väga maitsevad. 
Pete praegu just ütles, et arvatavasti on need crackers. 

Muideks, lastevanemate koosolekul tuli välja, et Greta õpetaja on vegan ja ta ei söö samuti muna. Seega kui neil on klassis kellegi sünnipäev siis on õpetajal eraldi kook kaasas mida nad siis Gretaga koos söövad :). Minu arvates nii armas. Õpetaja ütles mulle nii innukalt seda, et ta teab täpselt kust mida hankida neile kahele sünnipäevade puhuks:)
 Siit ka üks pilt nende kooli maalapilt saadud viljadest.
Inglismaal ja Iirimal on väga populaarne selline lastemäng nagu 'conkers'. Ma tegelikult ei tea kui paljud tänapäeva  lapsed seda enam mängivad, kuna paljudes koolides on see mäng ohutus- ja tervisenõuete tõttu keelatud. 
Mäng kujutab endast kastanitega 'koksimist', seega mängida saab seda vaid sügisel. Ma arvan, et allolev pilt seletab hästi millega tegu. Võitjaks tuleb see kes on esimesena vastase kastani sodiks koksinud.
Miks ma sellest siin üldse kirjutan on sellepärast, et ma lugesin Greta kooli uudistelehest sellise direktori poolt kirjutatud lõigu:
If there are still decent conkers around then children are more than welcome to bring them in to school to play with, but we would ask that all preparation is done at home and conkers come in all ‘strung up’.
Ma olin üsna imestunud seda lugedes, kuna ma arvasin, et see mäng on kõikides koolides keelatud. Tuleb välja, et Greta koolis lausa kutsutakse lapsi seda mängima. Loodetavasti on selliseid koole rohkemgi.

Lapse kooli viimine ja sealt toomine on omamoodi sund suhtlemine. Selles mõttes, et ikka peab ju teiste vanematega möödaminnes paar sõna juttu rääkima. Ega mul otseselt ei ole midagi selle vastu, seda enam, et suurem osa emasid on väga toredad, aga vahel tahaks lihtsalt minna ja tulla ning vaid omas maailmas olla :)

Kuigi kõik vanemad saavad omavahel hästi läbi on siiski nüüdseks kujunenud omad väikesed grupid kes paremini klapivad. Täiesti loogiline ju ka, kuna need kellel on pojad, need on rohkem ühes grupis ja need kellel tüdrukud, need teises. 

Tegelikult on koolis asjad väga hästi ja järelemõeldult organiseeritud et laste vahel ei tekiks gruppe. Suurt rõhku pannakse sellele, et kõik on kõigiga sõbrad ja kõik hoolitsevad kõigi eest. Seda tundsin ma kohe kui ma seda kooli esimest korda vaatama läksin, et kõik on omavahel nagu suur pere.
Näiteks on Greta klassis igal tüdrukul poisist partner. Üks veerand on üks poiss ja siis järgmisel veerandil teine jne. Nagu ma tasapisi aru hakkan saama siis on sellisel süsteemil  mitu head omadust. 
Esiteks hoiab see ära, et kui paarides tööd teha, et siis keegi jääks 'välja' või tõrjutuks. Väikestele lastele on ju sõprus ja 'best friendiks' olemine nii tähtis, et siis oleks paarilist otsides kindlasti alati mingid konfliktid, kes kelle sõber on või ei ole. Nüüd aga teab igaüks kohe kes ta paariline on ja jutul lõpp.

2. Hoiab aega kokku, et paarilist otsida või sellega tulenevaid konflikte lahendada.

3. Aitab head suhet luua poiste ja tüdrukute vahel. Et ei oleks vaid nii, et tüdrukud on omas grupis ja poisid omas.

4. Õpetaja ütles, et kui lapsed paaris töötavad siis neil on palju vabam ja julgem oma paarilisega mingi teema üle arutada, kui seda teha õpetajaga. Teema on õpetaja antud. Õpetajaga nagunii, ei saaks kõik lapsed korraga rääkida, seega ilma paariliseta ei saaks nii mõnigi laps aja puuduse tõttu siis üldse rääkida. 
Näiteks mainis õpetaja mulle, et Greta vestleb palju vabamalt oma partneriga kui ta teeb seda temaga. Greta rääkis mulle üks päev, et nad pidi oma partneriga oma lemmik kangelastest rääkima ja et neile mõlemale oli meeldinud 'spiderman' :)

Klassis on 'Pilve, Päikese, Vikerkaare' süsteem. Need lapsed kes midagi silmapaistvat teevad nende nimed pannakse vikerkaare peale. Need kes muidu hästi töötavad või midagi hästi teevad nende nimed pannakse päikese peale. Need kes lollustega hakkama saavad nende nimed lähevad pilve peale. 
Kooli alguse poole pandi Greta nimi üks päev vikerkaarele, kuna Greta oli mänguväljakul oma nutva klassikaaslase juurde läinud ja küsinud, et kas ta tahab temaga mängima tulla ja teda muidu lohutanud. Õpetaja oli seda näinud ja selle käitumise kohe teistele eeskujuks toonud ja Greta nime vikerkaarele pannud. Samalaadse käitumise eest on ka teised lapsed vikerkaarele pääsenud ja sedasi õpetatakse lastele teiste tunnete eest hoolitsemist ja olema teiste vastu tähelepanelik.
Ma enam ei mäleta mis on need teised juhtumid olnud kui Greta nimi vikerkaarele on pandud. 

Vikerkaarele või päikesele pääseb ka lihtsalt midagi muud hästi tehes nii, et seda meetodit ei kasutata VAID empaatia õpetamiseks. 
Näiteks kui nende esimese kehalisekasvatuse tunniks kõik lapsed ülima kiirusega riided said vahetatud siis pandi terve klassi laste nimed vikerkaarele. Õpetaja oli lihtsalt nii vaimustatud sellest. Mõnikord on vikerkaarel ka õpetajate nimed olnud.
Minu arvates selline nii lihtne ja lõbus süsteem laste motiveerimiseks ja õpetamiseks :)

Gretal on tegelikult koolis ka väikene probleem sõbrannadega olnud. Nimelt on tal seal üks tüdruk kellega ta väga tihti koos mängib ja temaga üldjuhul hästi läbi saab. See tüdruk on Gretast väga vaimustatud ja tahab temaga alati mängida. Probleem on aga selles, et Greta sobib oma iseloomu poolest palju paremini ühe teise tüdrukuga, kes omakorda on ka hea sõber selle esimese tüdrukuga. Kuna see esimene tüdruk on väga enesekindel ja domineeriv siis hoiab Greta ja see teine tüdruk natuke temast eemale ja pigem eelistavad mängida omavahel. Sellele domineerivale tüdrukule aga see ei meeldi üldse, et Greta teise tüdrukuga omavahel mängib ja tihti isegi lausa läheb ja kisub nende käed lahti ning võtab Greta sõbranna Gretalt ära. Mõnikord lausa ütleb, et kuna tunneb tüdrukut juba beebist peale siis temal on õigus tüdrukuga rohkem mängida kui Gretal. Gretat muidugi ajab selline käitumine segadusse ja eelkõige muudab teda kurvaks.

Noh ütleme, et üks täielik 'kolmnurga' suhe :) 
Ma olen selle tüdruku emaga ka seda asja arutanud kellega Greta rohkem läbi saab ja tal on ka kurb meel, et neil kolmel selline 'võitlus' sõprade üle käib. 
Õnneks praeguseks on vist asjad natuke maha rahunenud, kuna Greta ei ole midagi kurtnud. Õpetajale mainisin ka seda ja ta oli selle üle tänulik kuna ta ütles, et siis ta teab, et kui grupitööd tehakse siis oskab tüdrukud lahutada nii, et nad kolmekesi alati koos ei oleks. 
Selle probleemiga seoses olen ma nii tänulik, et neil seal koolis selline partnerite süsteem on, kuna ilma selleta oleks vist iga päev Gretal oma sõbrannadega võitlus, kes kellega paaris oleks. 

Sõprannadest veel nii palju, et tegelikult elab meie lähedal üks tore tüdruk Greta klassist, kelle vanematega me Petega suurepäraselt klapime. Tüdruku nimi on Elloura ja ta ema on ameeriklane. Elloura on meie juures mitmel korral mängimas käinud ja tema emaga on väga mõnus lobiseda. Eelmine nädal kui Elloura emal oli vaja haiglasse minna tuli tüdruk juba hommikul vara meie juurde, sõi siin hommikusööki ja ma viisin siis mõlemad lapsed kooli ning seda kahel hommikul järjest. (Homme, teel kooli, võtan Greta hea sõbranna (üks sellest kahest :) auto peale ja viin kooli nii, et hakkan vaikselt taksot vist mängima).
Pete saab ka Elloura isaga suurepäraselt läbi nii, et laupäeva õhtul käisid isad lastega rakette vaatamas ja karusellidega sõitmas ning pühapäeval ühe klassiõe sünnipäeval.

Oh, neid sünnipäevapidusid on ka nüüd vaat, et igal nädalalõpul. Pete on paaril viimasel peol ise Gretaga käinud ja ta on saanud paari toreda isaga tuttavaks. Pühapäeval peolt tulles ta isegi ütles mulle, et millal klassiesindajad seda isade õhtut korraldama hakavad, et tema täitsa tahaks sinna minna ja nende isadega pikemalt jutustada :)

Greta klassi vanemad on enamuses kõik 33-40+ aastased. Osadel on paar vanemat last, aga enamustel Greta vanused lapsed väiksema õe-vennaga. Ma arvan, et nooremaid vanemaid on vaid paar tükki. Vähemalt nad paistavad välja, et nad võiksid olla nooremad. Nemad on ka need, kes pole kordagi kuhugi 'tutvumis' üritusele tulnud ja seega ei tunne ma neid eriti. Ühega ma olen kooliõuel paaril korral rääkinud ja jutu algatajaks olin mina, aga sellega on asi ka piirdunud.
Samas ma arvan, et tänu sellele, et me kõik oleme enam vähem sama ealised sobimegi me omavahel hästi kokku. Seda ma märkasin juba ka Greta lasteaias olles, et nooremad emadega oli teistel alati raske klappi saada. Mitte, et neil midagi viga oleks olnud vaid lihtsalt üle 30sed olid palju aktiivsemad ja vabamad ning suhtlemine nendega tuli palju kergemalt. 
Siit pole vaja nüüd välja lugeda seda, et noortel emadel midagi viga oleks või, et nad suhelda ei oskaks. Lihtsalt see on meie (ka teiste vanemate, kellega ma rääkinud olen) tähelepanek. 
Ah jah, Greta klassis on üks poiss kelle ema on Ukrainlane. Väga mõnus naine. Selline väga sotsiaalne ja sõbralik ja alati on tal midagi kellegagi rääkida. Noh selline tüüpiline tore venelane :)
Rohkem 'välismaalasi' peale minu ja selle ukrainlase Greta klassis ei ole. 

Oeh, nüüd sai siia vist viie erineva postituse jagu juttu kokku :) Ei viitsi eraldi kirjutama hakata, kuna siis läheks veel kauem aega ja pärast ma ei mäletaks ka enam kõike. Nüüd vähemalt kõik ühe pealkirja all koos ja see kel huvi see loeb ja kel pole jätab vahele :)

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik kolm Greta 4 aastast sõpra-sõbrannat, kes sel sügisel kooliteed alustasid kolmes erinevas koolis, armastavad koolis käia. Nendega vesteldes on märgata, et nad on palju enesekindlamaks muutunud ja hea meele ja õhinaga valmis oma koolist rääkima. Täiesti kooliküpsed :)
Ma vahel ikka küsin Gretalt ka, et kas ta oma lasteaed tagasi ei tahaks minna? Tema vastus on, et talle meeldis lasteaias aga koolis meeldib rohkem. Lasteaed on väikestele, aga tema on nüüd suur tüdruk.