Tuesday, 31 December 2013

VANAST SAAB UUS

Ja ongi jälle üks aasta endale tiiru peale teinud. Need tiirud mööduvad viimasel ajal ikka küll imelise kiirusega. 
Nii hea, et ma blogi pean ja enamus meie tegemisi siia kirja panen. Muidu jääks tunne, et aeg lendab käest ära, aga me ei ole midagi selle ajaga teinud. Blogi postitusi sirvides aga avaneb päris värviline pilt meie tegemistest. 

2013 aasta oli meie jaoks üks suur reisu ja sõpradega kohtumise aasta.
Jaanuaris käisime Prantsusmaal Dineyland-is
Märtsis isa juubelil Eestis
Aprilli lõpus Sveitsis Mäeperel külas
Mais nädalalõpul Belgias (läbi Prantsusmaa)
Juunis Sardinias
Juulis, Augustis Eestis

Välismaa reisidele lisaks sõitsime ka mitmel korral Inglismaa piires ringi ja külastasime erinevaid ning imelisi paiku.

Sel aastal veetsime üsna palju aega oma kalliste sõpradega koos. Samas tõi 2013 aasta meie ellu ka paar uut tutvust. Loodetavasti arenevad need tutvused järgmisel aastal veelgi sügavamaks ja soojemaks :)

Kõige tähtsam ja suurem muutus meie perele sel aastal oli aga lapse kooliminek. Kes oleks uskunud, et see nii valutult läheb ja et laps kooliks nii valmis on. Uskumatu oli ka see, et Greta nii heasse kooli pääses. 

Tavaliselt ma ei ole uueks aastaks mingeid lubadusi teinud. Pole nagu olnud midagi spetsiaalselt lubada. Olen  otsuseid aastaringselt vastu võtnud ja korda viinud (või mitte viinud :).
Sel korral on mul aga üsna pikk nimekiri mida ma kõike tahaks uuel aastal teha või mida mitte teha.

Üheks plaaniks on vähemalt kord nädalas ujumas käima hakata. Ma olen seda juba nii pikalt oodanud ning nüüd lõpuks on laps koolis ja mul selleks vaba aega. Hurraa. Unistan siin iga päev hotelli ujulast ja seal olevast saunast.

Eile, kui Pete töölt koju tuli, hüppas ta hotellist läbi, et mulle salaja kingiks ujumis liikmekaart osta. Hotellis öeldi, et sorry, meil läheb ujula kolmeks kuuks remonti!!!

Nii palju siis nende uue aasta lubadustega. Esimene läks juba aia taha :( 
Õnneks on aastas rohkem kui kolm kuud seega lootust veel on. 

Vähe sellest, et me siin Petega lubame uuel aastal igasugu asju teha, me oleme ka Gretale tema uus aasta nimekirja kätte andnud. Ta on meie arvates nüüd juba nii vana, et on õige aeg mingeid kohustusi ja vastutust omada.
Kohustusteks on oma nõude kööki viimine (ta küll juba ammu teeb seda, aga panime selle ikka ta nimekirja), oma musta pesu pesukorvi panemine, WC käies vee peale tõmbamine, nõudepesumasinast nugade ja kahvlite korvi tühjendamine (meie eemaldame eelnevalt need kõige teravamad noad sealt)
Enda järgi asjade ära koristamist nõuame ka, aga kuna see on selline jooksev nõue siis seda me ta nimekirja eraldi ei pane. 
Taskuraha on ta juba mõnda aega saanud, nüüd siis otsa ka mõned kohustused-vastutused. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et aasta 2013 oli hea aasta. Olen kindel, et 2014 tuleb sama hea kui mitte parem nii meile kui ka KÕIGILE TEILE!!!  HEAD UUT AASTA!!!

KOHTUMISENI UUEL AASTAL!!!

Monday, 30 December 2013

BOXING DAY 2013

Boxing Day  (26 detsember) veetsime sel korral Pete venna juures. Tavaliselt koguneb kogu pere Pete vanemate juurde, aga kuna see on üsna suur ettevalmistamine neile siis sel aastal otsustasime vanad inimesed sellest tööst ja stressist säästa. 
Leppisime kokku, et igaüks toob endaga mingi söögi kaasa.
Kokku  oli meid 24 inimest
Mina, Pete ja Greta (3)
Pete noorem õde, tema mees ja 3 last (5)
Pete vanem õde, tema mees ja 4 tütart (6) Ühel tütrel on ka juba mees ja kaks last (3)
Pete vanem vend, tema naine ja 3 poega (5)
Pete ema ja isa (2)




Greta Grandad-iga

Pete-i vennanaine Sally on äärmiselt tore naine. Alati nii lahke, rõõmus ja naljakas. Pete vend on samuti väga muhe mees. Nende kolm poega on nüüdseks juba kõik vanemad kui 16 aastased ja neist on kasvanud väga meeldivad noormehed. Sellised, kes alati sulavad seltskonda ja kellega on tore vestelda. Selliseid poegi tahaks hea meelega endalegi :)
Paar pilti köögi poole pealt


Sellel pildil on Pete vanema õe vanem tütar ja tema kaks last (need kes Greta kõrval istuvad). Neiu jäi kogematta lapseootele väga noorelt (20 aastaselt). Juhtus nii, et vastavad kaitsevahendid vedasid alt. See tuli suure shokina kogu suguvõsale, aga mida sa ikka teed. Suguvõsa küll algul natuke muigas nende üle, kuna tüdruku vanemad (Pete õde) on usklikud ja nende lastelt oleks seda kõige vähem oodanud, et keegi enne abielu lapsi saaks, aga kui juhtus siis juhtus ja keegi kedagi sellepärast hukka ei mõista. See lihtsalt ei oleks Pete suguvõsas kombeks, kedagi pahasti taga rääkida või hukkamõista. Kogu suguvõsa hoiab väga kokku.
Kui väike poiss oli sündinud siis mõned kuud hiljem otsustas noorpaar abielluda. 18 kuud hiljem sündis perre ka väikene tütar. Seekord siis plaanitud. Neile oli kasulikum kahe lapse kasvatamisega korraga ühelepoole saada, et siis oma karjääriga jätkata. 

Tegelikult on neil väga raske. Nad on küll väga toredad ja hakkajad inimesed, aga elu väikeste lastega nii noorelt on siin riigis ikka ääretult raske. 
Laste ema läks ruttu õpetaja ametit õppima, et saaks teenima hakata. Praegu töötabki õpetajana, aga see on väga stressirohke töö ja hetkel on ta sunnitud suure pinge tõttu üldse haiguslehele minema (pigem bürokraatlikel põhjustel kui õpilaste pärast). Nad otsustasid kohe alguses, et isa jääb lastega koju et ema saaks õpinguid jätkata. Kuna lasteaiamaksud on siin nii meeletud suured siis laste lasteaeda panek ei oleks kõneallagi tulnud.  

Pete ema vanema ja noorema tütre meestega

Pete noorema õemees ja lapsed. Kolmandat last nendel piltidel hetkel ei ole.

Pete noorem õde ja vend

Pete ema ja isa nooremad lapselapsed ja kaks lapselapselast. Kokku on Pete vanematel 11 lapselast.
Sellel pildil on näha ühte Pete vanema õe tütart ja Pete venna vanemat poega (no ja siis need väikesed lapsed põrandal).




Add caption

Pete vanem õde, vend, isa ja üks vanema õe tütardest

Kui laulud olid lauldud algas kingituste jagamine. Kinke tehakse suguvõsas vaid alla 18 aastastele lastele. Tõmmatakse loosi kes kelle lastele kingid teeb. Tavaliselt teeb üks pere kahele lapsele kingituse. Kinkide eest õnneks laulma või tantsima ei pea…küll aga aitäh ütlema :)

Ja hiljem kallistusega kõiki tänama :)

KINGITUSTE PÄEV

Paar aastat tagasi, kui me jõulude ajal Inglismaal olime, korraldasime jõulutseremoonia nii, et jõuluõhtul tuli Eesti kommete kohaselt jõuluvana osade kingitustega ja samal ööl käis kohalik jõuluvana (uuesti) ning jättis ülejäänud kingid kuuse alla. Greta oli siis veel nii väike, et talle piisas sellest, et jõuluvana nägi ning kingitusi sai, ega hakanud uurima või analüüsima kuidas see jõuluvana siis ikkagi nii mitu korda ühte pere külastab. Jõuluvanaks oli meie tuttav, kes maja ümber väikese tiiru tegi ja siis kingikoti ukse taha jättis. Sisse me jõuluvana lasta ei saanud (ega saa), kuna Greta on meil erakordselt hea nägude ja ilmete lugeja seega tunneks kohe kõik tuttavad inimesed ära.

Sel aastal otsustasime, et jätame jõuluvana 'mängimise' mängust välja. Jäägu jõuluvanale lehvitamine Eestis veedetud jõulude juurde. Jõuluõhtul panime siiski kuuse alla need kingitused mis meie sõbrad Gretale mujalt maailmast saatnud olid, kingitus Greta sõbrannalt Lõuna Afrikast ja üks pakike Itaaliast (Suured tänud kingi saatjatele :) Lisasin sinna veel paar raamatut mis ma ise ostnud olin, et Gretal oleks aega enne õiget 'kingituste' päeva neid rahus nautida.

Saatsin Pete Gretaga ülemisele korrusele mängima, ise panin kingid kuuse alla, jätsin veranda ukse praokile ning läksin ka ise ülemisele korrusele lottot mängima. 10 minuti pärast tulime alla ja hakkasime kurtma, et toas on kuidagi jahe. Ega palju aega ei läinudki kui Greta avastas kuuse all olevad kingid. Ülejäänu võite ise ettekujutada...
Kui esimeste kingituste tuhinast oli üle saadud siis oligi aeg juba magama minna. Enne pidi Greta veel jõuluvanale piima ja mince pie jätma ning Rudolfile porgandi.

Kui laps lõpuks voodi sai siis läks mul üks suuremat sorti kingituste pakkimine lahti. Enne ei olnud võimalust, sest Pete ju kõik päevad tööl ja laps koolivaheaja tõttu iga päev minuga kodus. 
Õnneks oli mul meeles kuuse alla sokutada päkapikkude poolt lubatud sussikommid. Otsustasin ka issile komme täis kinga puu alla sokutada. Ta meil ju samuti suur sokolaadi sõber :)
Jõulupäeva hommikul läks trall juba kella 7 ajal lahti. Esimeseks äratajaks ei olnudki Greta vaid hoopis meie naabrimees, kes kõva häälega juba peale kella 6-t hommikul Ho Ho HO- Merry Christmas oma majas hõikama hakkas. Pete, unesegasena, mõtleski korraks, et punakuuemees on saabunud :) Varsti tegi ka Greta oma silmad lahti ja trall võis alata. 
Sel aastal tundus see jõuluhommik kuidagi eriti pime. Ma ei tea, kas me siis eelmistel aastatel tõesti ärkasime mitu tundi hilje ülesse või kuidas, aga no sel korral oli ikka kohe tunne nagu oleks tegu ööga. Isegi kui olime kõik kingid juba lahti teinud ja hommikusööki sõime, isegi siis oli õues veel hämar.
Kingituste avamine oli lapsele täielik 'pidu'. Laps oli nii rõõmus ja elevil ja nii 'sweet'. Me Petega vaid vaatasime pealt ja pigistasime rahulolevalt üksteise kätt (seda kätt siis kus videokaamera või fotokas ei olenud :).



Seda 50 naelast pulmakleiti me Gretale siiski Disney poest ei ostnud. Ostsime ühe odavama Rapunzeli kleidi. Greta oli väga rahul ja ei maininud sellest pulmakleidist midagi. Ma arvan, et ta ei mäletagi enam, et mingi pulmakleit kuskil eksisteerib, kuna ega me teda sinna Disney poodi nii tihedalt ju ei 'vea'.  
Ning nagu te juba ka vist fotodelt märkasite siis sai meie laps ikkagi jõuluvanalt ka selle IGATSETUD koerakese. Küll see jõuluvana on ikka hea mees! 

Juhtus see nii, et kuigi ma olin juba alla andnud, et jõuludeks jääb see saamata, kuna ma ei olnud nõus selle koera eest mitte mingil juhul 70 naela maksma, siis üks päev Amazon lehelt igaksjuhuks vaadates oli koer äkki oma tavahinnaga. Ma ei uskunud algul omi silmi, kuna no tõesti seda koera ei olnud suure populaarsuse tõttu MITTE KUSKILT SAADA (väljaarvatud mitmekordse hinnaga ebayst või Amazon lehelt). Otse loomulikult ostsin ma siis selle ruttu ära ja olin omadega väga rahul. Kuigi me pidevalt korrutasime lapsele, et jõuluvana seda talle ei too siis ma teadsin, et kuigi Greta sellega nõus oli siis salamisi ta ikka uskus 'jõuluvana maagiasse' ja lootis et jõuluvana selle talle toob. No ja see tema lootmine ja koera saamine oli talle vist kinnitus, et jõuluvana ikka tõesti eksisteerib (mitte, et ta jõulumehe eksisteerimises hetkel kahtleks).
Oma suureks üllatuseks või öelda, et Lucy koerake ületas mu ootused. Ma olin enne igalt poolt lugenud nii paljusid negatiivseid kommentaare, et ma tõesti ootasin, et saabub mingi odav, viletsa kvaliteediga koera 'junnike'. Kui pakk koju saabus siis olin juba üllatunud, et tegu täiesti korraliku suuruse ja vägagi armsa välimusega loomakesega. Lohutus seegi. Usku, et koerake ka igat meie käsku nii hästi täitma hakkab mul sellegi poolest ei olnud. Enamus Lucy koera omanike olid väitnud, et kutsut on pea võimatu treenida. 
No ma ei tea, meie saime oma kutsule küll kõik trikid ilusti selgeks, kuigi mõnikord peab teda alguses mitu korda nimepidi kutsuma (noh, aga see on meie majas üsna tüüpiline nähtus :)
Siit teile väike näide
Ma juba mainisin ühes eelmises postituses, et sel korral oli meie lapse kingihunnik väga normaalne. 
Meie kinkisime talle printsessikleidi ja Lucyle lisaks veel gloobuse ja Playmobil hobuse pesula ning pop muusika CD (Greta on meil metsikult pop laulude fänniks saanud :).
Mina sain lõhnaõli, toormahla tegemise masina, kampsuni, mini lugemislambi (see oli Greta kingitus mulle) ja National Geographic aastatellimuse. Pete sai meist kõigist kõige rohkem kingitusi. Ta on neid ka igati ära teeninud :)

Kui olime kinkidega ühele poole saanud ja Greta suutnud, ennast sokolaadi täis süüa tulid Pete vanemad meie juurde jõululõunale. 
See on omamoodi traditsiooniks saanud, et nad jõulude ajal meie juurde 'peitu' tulevad. Peitu selles mõttes, et nad tegelevad pidevalt Pete õelastega ja ka jõulupäev nendega koos veeta oleks neile üsna väsitav, seda enam, et tavaliselt tuleb kogu suguvõsa järgmisel päeval nende juurde jõululõunale. Me siis alati kutsume nad esimesena enda juurde, et nad saaksid meie, vaid ühe lapselise pere, juures rahus jõullõunat nautida. 

Noh ütleme nii, et kuna Greta oli massiivse suhkrulaksu all siis oli meie jõululõuna ja ülejäänud õhtu küll kõike muud kui rahulik ja harmooniline. Rahu algas alles siis kui vanavanemad olid koju läinud ja laps magama sai saadetud ning meie Petega sohvale potsatasime ja Downton Abbey vaatasime. Nüüd, tagantjärgi vaadates, oli meil ikka väga tore päev, ärge valesti aru saage, aga jõulupäeval oleks ma tahtnud küll Greta kuskile puuri panna.





Iga korraliku jõulupüha juurde kuulub ka üks korralik jõulukontsert. Kahjuks saan ma siia postitada vaid ühe laulu, kuna Greta jooksis teiste videode peal ringi kui hull ja    laulmist nagu eriti ei olnud kuuldagi. 
Meie väike suhkrusõge lapsuke :)

IMEAED

Kohas kus me elame, meil küll siin sellist külale omast kodust kommuuni ei ole, aga oma mõlema poolsete naabritega saame väga hästi läbi. Väga hästi tähendab seda, et suhtleme just parajal määral. Kui õues kohtume siis räägime alati terele lisaks ka natuke juttu ja kui keegi puhkusele pikemaks ajaks läheb siis naabrid hoiavad majal silma peal ja hoolitsevad posti eest. 

Jõulude ajal peame samuti üksteist meeles ja vahetame väikeseid kingitusi. Ma ei mäletagi enam kust see traditsioon alguse sai. Vist siis kui Greta sündis ja naabrid talle esimesteks jõuludeks väikese kingi tõid. Järgmisel aastal siis viisime ka nende väikestele tüdrukutele kingitused ja nii see asi lahti läkski. Tänaseks on naabri lapsed juba sedavõrd suured, et eraldi neile me kingitusi ei oska osta. Selle eest viime kogu perele väikese 'toidu' pakikese. Pudeli veini, natuke erilisemat sokolaadi ja küpsiseid või midagi muud sellist mida igapäevaselt ei raatsiks osta. Teistele naabritele (vanemas eas vallalised vennad) viime alati jõuludeks tumedat õlut ja sokolaadi. Neil on sellise kingi üle alati hea meel :) 
Õnneks need vanad mehed Gretale jõuludeks kingitusi ei tee. Õnneks sellepärast, et me ju proovime igati vähendada lapse kingituste arvu ja kuna nad on vanemas eas mehed siis kui nad ka midagi kingivad siis tavaliselt karvaseid karusid mida meil siin juba terve hunnik ja millega Greta kunagi ei mängi.
Teistelt naabritelt sai Greta sel aastal aga sellise huvitava kingituse, 'Magic Garden'.
Karbis oli papist mägi, puu ja põõsad mille pidi kokku voltima ja plastmassist alusele asetama vastavalt juhendile. Siis lisama vee ja nii umbes 2-3 tundi ootama. Paari tunni pärast oli tulemus selline

Järgmisel hommikul aga oli kogu aed lillemeres ja mägi lumega kaetud.
Mul oli endal ka põnev seda 'kasvamist' jälgida. Lillemeri kestab päris mitu päeva ja kui vahepeal vett lisada siis pikendab see eluiga veelgi. 
No ja mis veel kõige parem siis see kink ei jää pärast kuskile riiulile vedelema ja ei kasvata Greta niigi suurt mänguasjade laviini vaid läheb närtsides otse taaskasutuskasti. 

Sunday, 29 December 2013

JÕULUJÄRELKAJA

Tavaliselt on mul jõuludega seoses selline tunne...
Pilt Facebookist
Sel aasta aga on kuidagi väga mõnus tunne peale jõule hinge jäänud. Polegi sellist tühjust ja nukrust mis tavaliselt peale suure sündmuse lõppu valdab. On hoopis kuidagi väga hubane ja relax olemine. Ei pea kuskile minema, midagi tegema, ega kedagi nägema. 
Meie jõulud olid sel aastal, lihtsalt öeldes, suurepärased. Ma arvan, et osalt ka sellepärast, et sel aastal ei matnud me sõbrad ja tuttavad Gretat suure kingihunniku alla ja seega oli kõike just parajal määral. Parajalt sõpru, parajalt sööki, parajalt kinke, parajalt tegemisi ja parajalt lihtsalt perega koosolemist.

Jõulud saabusid ja möödusid ilma, et mulle oleks kallale tulnud süümepiinad ülemäärase kulutamise ja looduse raiskamise pärast.  

Aga räägime parem nüüd hoopis piparkoogimajast. Piparkoogi tainast ei õnnestunud mul sel aastal kuskilt saada, küll aga ostsime piparkoogimaja komplekti IKEA-st. Sel korral ma vaatasin paar youtube videot kuidas oleks kõige parem sellist maja kokku panna. Eelmisel aastal oli veidike pusimist. Tuli välja, et kui panna piparkoogimaja seinte ALLA glasuuri siis püsib maja palju paremini alusel püsti ja hoiab seinu ilusti kinni. Eelmisel korral oli häda, et seinad tahtsid pidevalt küljeli kukkuda, sel korral aga püsis kogu ehitis ilusti paigal.
Korstnaga ei viitsinud jamama hakata seega lubasin selle Gretal kohe ära süüa
Tulemus oli selline
ning hävitustöö nägi välja selline
Kingitustest ja jõuludest proovin eraldi postituse kirjutada homme. 
Olen paar viimast päeva igal vaba hetkel tegelenud 26 detsembril tehtud piltide töötlemisega. Veetsime selle päeva Pete venna juures kus kõik sugulased koos olid. Kuna mina tegin seal pilte siis kõik juba küsivad millal pilte saab näha. Et asja mitte uude aastasse jätta siis töötlesin need pildid esmajärjekorras ära. Teile näitan ka, aga teie peate nende piltide ja jutuga veel natuke ootama.