Monday, 31 March 2014

CHARLES DARWINIL KÜLAS

Üle pika aja oli üks selline nädalalõpp kus me oleme iseenda päralt. Ei pidanud kedagi võõrustama, või kellegile külla minema. Mitte, et meile ei meeldiks külalisi vastuvõtta või ise külla minna, aga lihtsalt vahel on hea ka niisama oma pere kesksel nädalalõppu mööda saata. Seda enam kui õues paistab päike ja on 20 kraadi sooja :)

Niisama kodus istuda meile aga ei meeldi. Siis kaoks nädalalõpp liiga kiirelt käest ja ongi taas aeg tagasi igapäeva rutiini juurde naasta. Mõtlesime siis, et mida teha või kuhu minna. Londoni poole minnes leiaks alati mingit tegevust, AGA London on nii väsitav ja seal kulub alati palju raha. Meie hing ihkam rohkem loodust ja rohelust ning vanu maju (mõisaid, losse, kindluseid). Ma olengi juba pikka aega oodanud kevade tulekut, et saaks taas nädalalõppudel siin Inglismaal ringi sõita ning uute ja huvitavate kohtadega tuvust teha. Ainuke  probleem selle asja juures on see, et me oleme juba pea igal pool käinud mis me kodust nii umbes tunni, kahe kaugusel. Raske töö see kohtade välja valimine.

Sel korral jäi kaalukausile Charles Darwini maja. Ma olen sinna juba ammu tahtnud minna. Eriti peale seda kui ma nägin filmi 'Creation' mis rääkis Darwini elust ja tema suhtest oma vanema tütrega. See oli väga liigutav ja kurb film. 

Darwini maja asub meist 50 min autosõidu kaugusel. Tegu sellise 100 aastat vana majaga seega ei midagi väga antiikset. Ütleks lausa, et väga tavaline maja.


Majas sees kahjuks pilte teha ei tohtinud, aga kui aus olla siis ega seal ei olnudki suurt midagi millest pilti teha. Mulle oli see koht suureks pettumuseks. Kuna see maja ei kuulunud National Trust organisatsiooni alla, mille liikmed me oleme, siis pidime kõigele lisaks veel piletite eest maksma. Meie piletid Petega olid 10 naela ühele ja Greta pilet 6 naela. Täitsa häda kohe kui laps nüüd 5 aastane, igal pool peab ta eest maksma hakkama. Enamus kohtades saavad kuni 4 aastased tasuta sisse. Selle raha eest ei olnud seal küll mulle eritit midagi põnevat, aga vähemalt oleme me seal nüüd käinud.

Meiega samal ajal oli seal bussitäis turiste Belgiast. Ma loodan, et nad jäid oma külastusega rahule. Võib olla kui sa oled suur Darwini fän ja oled tema töö ja teooriatega rohkem kokkupuutunud siis ehk pakkub sulle seal majas välja pandud eksponaadid rohkem huvi, aga minule isiklikult meeldiks näha maja sellisena nagu ta siis oli kui Darwin seal oma lapstega elas (lapsi oli tal kokku 10 kellest 3 surid üsna noorelt).

Lastele pakuti majas töölehte teha. Selle eest pidi maksma £1 ja kui vastasid töölehel olevatele küsimustele õigesti siis sai laps auhinnaks põrkepalli. Võtsime ka Gretale selle töölehe. Ütleme nii, et see oli pikem kui kodutöö oleks olnud. Viis lehekülge küsimusi ja mõistatusi. Pidime toast tuppa kõndima ja paberil olevatele küsimustele vastama. Mõned olid üsna keerulised. Viienda lehekülje lõpuks olin nii mina kui Greta juba tüdinenud nii kirjutamisest kui ka lihtsalt ringivaatamisest, seda enam, et enamuste asjade jaoks oli Greta liiga lühike ja ta ei näinudki näiteks ilma teda sülle võtmata mis kuskil laua või raamaturiiuli peal oli. Ma täitsin viimased küsimused Petega koos ära ja Greta sai oma põrkepalli kätte. 
Noh, see selleks, ega sel töölehel midagi viga ei olnud lihtsalt oleks vabalt võinud natuke lühem ja nauditavam olla.


Kuna majas pilte teha ei saanud siis ma tegin pilte hoopis lilledest. Kevadel on Inglismaal nii ilus igal pool.










Seda filmi aga soovitan teil kõigil vaadata



Sunday, 30 March 2014

Friday, 28 March 2014

PÄIKE, MERI, RANNALIIV...

Olen siin nüüd paar päeva väga vana blogipostituse võlga kokku 'klopsinud'. Lausa kahe aasta tagust :)
Jutt nimelt meie Sardiinia puhkusest mis toimus 10-16 juuni 2012.
Nüüdseks on meil neild puhkusi juba lausa kaks olnud, aga alustagem siiski sellest esimesest.
Esimest osa saate lugeda SIIT

Monday, 24 March 2014

ÕHUPALLIDE LUGU

Keegi siin vahepeal imestas, et Gretal on palju kannatust, et 7 minutit laua taga istuda ja joonistada. Ma ise küll ei leia, et see mingi pikk aeg oleks. Joonistada võib ta ka 40 minutit järjest, või mõnda muud talle huvitavat tegevust teha. Kinos ja teatris istub samuti hea meelega tunde nii, et mina arvan, et see kõik oleneb lapsest ja tema huvidest kui kaua keegi kuskil paigal püsib.

Ma ise pigem imestan selle üle kuidas Gretal jätkus kannatust selle pildi tegemiseks. Räägin teile kohe täpsemalt.
Selle pildiga oli üldse üks naljakas lugu. Idee leidsin kunagi ammu internetist. Nagu alati selliste asjadega siis, kui ma näen kuskil mingeid huvitavaid pilte või ideid siis ma lihtsalt tõmban need pildid endale i-photosse. Kui on vaja mingit ideed kas sünnipäeva või kunstiprojekti jaoks siis vaatan kõigepealt oma fotokogumiku üle ja kasutan tallele pandud ideid. Kuna väga tülikas oleks kuhugi märkmeid tegema hakata kust internetilehelt ma parasjagu neid pilte tõmmanud olen siis loomulikult hiljem ei ole mul õrna aimugi kust või kelle omad originaal ideed on. Mainin siin siiski, et osa ideid on ikka vaid ainult minu omad ka mitte kõik kuskilt tõmmatud :)
Sama lugu siis selle patside ja õhupallidega pildiga, et idee sain kuskilt, aga kust ei tea.  

Mul oli plaan juba ammu Gretale sellised sünnipäevakutsed teha. Kui sünnipäev lähenema hakkas hakkasin oma plaani teostama.
Mul ei olnud õrna aimugi kui mitu heeliumõhupalli hoiaks Greta patse õhus. Kõige pealt pidin üldse leidma party poe kus ka tavalistele õhupallidele heeliumit sisse pannakse (tavaliselt täidetakse meil vaid suuri õhupalle). Poe leidsin oma üllatuseks põhimõtteliselt meie kodust ümber nurga. Õhupallide valik oli neil ka meeletu suur. Hakkasin siis värve kokku sobitama. Roheline, kaks kollast, punane, helesinine, loomulikult roosa (Greta oli minuga kaasas :) jne. Kui olin oma väikese hunniku lauale ladunud, et tädike heeliumiga täitmist alustada saaks märkasin, et neil on ka mummulisi õhupalle. Üks ilusam kui teine. Sain küll aru, et ega mul neid õhupalle nüüd nii palju ka vaja ei lähe, aga kuna õhupallid ise maksid vaid 25p ja nägid nii nunnud välja siis mõtlesin, et parem ostan rohkem ning siis pärast kodus sobitan õiged värvid kokku.
Tädike täidabki palle juba liimiga (kõige pealt pannakse liim sisse, et heelium pallides pikemat aega püsiks) ja on esimesed juba heeliumit täis laskunud. Ise veel mõtlen, et peaks vist mõned tagasi panema, aga kuna need pallid mis ma oleks tagasi pannud olid juba heeliumit täis siis lõin käega ja lasin naisel edasi toimetada. Kui naine oli 13 (vist oli) palli täis saanud ja hakkas kassas hinda kokku lööma mõtlesin korraks veel, et arvatavasti tuleb summaks mingi £6 või ehk kõige rohkem £8. Küsisin veel igaks juhuks, et kas neil kaardiga saab maksta, kuna mul ei olnud rohkem kui £5 sularaha kaasas. Hea, et mul süda seisma ei jäänud kui naine teatas, et summaks oli natuke üle £23!!!! 

Ma muidugi loll ei küsinud enne, et palju siis see heelium ka maksab. Mõtlesin, et no mis ta ikka maksta võib, aga tuli välja, et lausa kulla hinda. Tagasi ma ju ka ei saanud neid täispuhutud õhupalle enam anda, seega ei jäänudki mida üle kui hambad kokku suruda, raha ära maksta ja suure õhupallikimbuga poest lahkuda. Ise tänasin vaikselt jumalat, et hinnaks £50 ei tulnud. Kõige hullem oli ju veel ka see, et Greta õige sünnipäevani oli veel mitu nädalat aega, seega ei olnud meil mingit võimalust neid palle isegi mitte Greta peol ära kasutada. 
Ostsin lihtsalt £23 eest õhupalle lapsele koju mängimiseks!!!

Ma sellele naisele loomulikult ei näidanud eriti välja, et ma nii loll olin. Ma arvan, et ta juba siis, kui ma talle algul seletasin mis mu plaaniks nende õhupallidega teha on, vaatas mind kuidagi kahtlustavalt. Lahkudes ta küll palus mul talle valmis photot vaadata tuua nii, et ma pean nüüd minema ja talle tõestama, et ma ikka ajasin asjalikku juttu.
Greta loomulikult oli omadega sillas. Seda enam, et ma ütlesin, et kui pilt on tehtud siis on kõik pallid tema omad ja ta võib nendega teha mis ta tahab. Pilti me küll samal päeval veel tegema ei hakanud kuna oli juba õhtu. Järgmisel päeval läks aga juba vara hommikul lapse piinamiseks lahti.
Tuli välja, et kolm palli hoidisid patsid ilusti õhus. Algul tegime peaproovi toas ja siis läksime õue.

Ütleme nii, et esimene ports pilte läks kõik aia taha. Pilte tegin terve hunniku, vahepeal vahetasime isegi riideid. Õues oli tugev tuul ja päiksele vaatamata mitte just eriti soe. Tuuleiilide ajal pidin ma pallidest kinni hoidma, et need sõlme ei läheks. Greta pidi pea pidevalt ühe koha peal hoidma, kuna iga väiksemagi liigutuse peale läksid pallid segamini. Lõpuks sain asjadega ühelepoole, läksime tuppa ja kui ma pilte vaatama hakkasin tuli välja, et ma olin kõik pildid vale settinguga teinud!!!!! Number üks asi mida sa pildistamise juures pead tegema on kontrollima, et su settingud on õiged kohe alguses mitte lõpus! Iso oli kõikide piltide peal päiksepaistelise ilmaga 800!

Loomulikult ei olnud mul selliste piltidega midagi peale hakkata ja last uuesti riidesse panna ja õue viia ka ei olnud südant. Lükkasin asja järgmise päeva peale. 
Järgmisel päeval läks sama trall uuesti lahti ainult selle vahega, et nüüd kontrollisin kõik asjad enne üle. Õnneks paistis taas päike. Kahjuks oli tuul endiselt kõiva.

Siit mõned kaadritagused pildid.


Vahepeal kutsusime issi appi palle hoidma

Issi ei pidanud kaua vastu



Seda võin ma lapse puhul püsivuseks lugeda, kui ta minu väntsutustele nii reipalt vastu peab…ja seda veel kaks päeva järjest :) :)

PS. Osa õhupalle on veel pea kuu hiljem ikka veel elus. Osa olen ma tahtlikult salaja surma saatnud ;)


VANAVANEMATEGA

 Ajaloo tarbeks panen siia mõned pildid Gretast koos vanavanematega (Pete vanematega).