Tuesday, 30 September 2014

KAS SELLINE KOHT TÕESTI EKSISTEERIB EESTIS?!

Suvel Eestis olles nägin lehes ühte artiklit ja ühte videot Rummu karjäärist. Olin päev enne seda just Rummust läbi sõitnud ja ma ei teadnudki, et selle õudsa Rummu vangla jäänuste juures midagi nii imelist peidus võiks olla. 
Kui ma teistelt selle karjääri kohta küsisin, siis sain enamalt vastuseks, et oeh see nii jube koht mina küll sinna minna ei taha.
Kuna Rummu asub Sauele nii lähedal siis ma ei tahtnud kuidagi alla anda ja nii me siis sinna lõpuks ühel hommikupoolikul siiski läksime.

Algus oli just selline nagu ettekujutada võis. Mahajäetud vanglamüür ja eemalt mingi ei midagi ütlev mäeke paistmas.
Taevas ähvardas iga minut oma luugid valla lüüa ja meid vihmaga üle kallata

Kui me esimesest ilmetust mäeahelikust mööda kõndisime avanes vaade karjäärile, kus mitmed inimesed just veest välja olid tulemas. 
Vesi nägi välja troopiliselt ilus ja ahvatlev. Läks kohe sügavaks ja väga selge, aga üsna külm. 

Ma algul lihtsalt vaatasin ja ei osanudki mingit seisukohta võtta. Nii palju kontraste. Nii ilus, aga samas nii õudsa taustaga. Nii värviline, samas nii hall. No ja siis veel see maagiline pilvedemäng sinna juurde. Nagu oleks tegu mingi nõiutud kohaga. 
Me olime seal võib olla kõige rohkem 40 minutit, sest me jooksime võidu äikesepilvega. Lahkudes saimegi paar vihmapiiska krae vahele.  
See kuidas pilved oma nägu selle lühikese ajaga nii drastiliselt muutsid oli vaatemäng omaette.


Kui me olime karjääri mõnda aega imetlenud ja siis lõpuks ringi pöörasime ja selja taha vaatasime, avanes meile järjekordne uskumatu vaade.

No tõesti, nagu oleks uue lehekülje keeranud ja ootamatult täiesti teisele mandrile sattunud. Isegi taeval oli täiesti teine nägu. 
Ja muidugi need mäed. Et kas päriselt ka? Täitsa meie oma Eestimaal sellised mäed? Sellist nägu ja tegu! Kuidas on see võimalik? Kuidas? 



Mulle tundub siiamaani, et see kõik oli vaid unenägu.




Monday, 29 September 2014

JÄRJEKORDNE RAAMATUSAAK

Vanalinna juttude vahepalaks natuke raamatutest. 

Tõin suvel taas endaga suure portsu raamatuid kaasa. Endale mitte nii palju, aga lapsele küll. Mul on tunne, et nüüd pikalt enam ei osta lapsele eesti keelseid raamatuid juurde, kui just ei ilmu midagi jalustrabavat. Lihtsalt Greta on praegu sellises eas kus pikemate juttudega raamatutest ta ei saaks korralikult aru ja ta ei naudiks neid. Mõned Eesti klassikalised lasteraamatud on ka üsna igavad või selliste ülirohkete kirjeldustega, et need ei kutsu Gretat, või tal kaob poole jutu peal huvi ära. Tema eesti keele elus hoidmise eesmärgil pean ma valima selliseid raamatuid millest ta naudingut saab ja mul on tunne, et neid raamatuid ei ole enam palju järgi.

Siit siis seekordne saak:

'Hüvasti, härra Muffin' raamatu haarasin ma riiulilt ilma kordagi kaalutlemata  kaasa. Korra ikka vaatasin sisse, et kui tihe tekst, aga otsus oli tegelikult juba langetatud.
Ei pidanud pettuma. Teemaks siis surm ja seda merisea näol. 
Sel korral olin ma kavalam ja ei näidanud Gretale seda raamatut kordagi enne ettelugemist. 'Kullakese' raamatuga oli ju see lugu, et Greta nägi pildid ette ära ja teadis juba poole jutu peal, et tüdruk saab endale uue kassi. Seega ei olnud tal esimese kassi surmast kuuldes väga kurb meel.
Sel korral aga olid tal raamatu lõpus pisarad silmas ja ma võisin raamatu kordaläinuks lugeda. Andis ilusti emotsioonid edasi.
'Lumemees ja Lumekoer' on Inglismaal väga populaarne lugu, eelkõige joonisfilmi näol. Väga ilus film, kus ei ole kõnet vaid ainult ilus muusika. Kui veel täpne olla siis esimene osa on 'Lumemees' ja see koera lugu on jutu järg. Oleme Lumemehe etendus ka teatris vaatamas käinud. 
Kui ma nägin, et see raamat ilmus eesti keeles siis tahtsin kohe näha mida see endast kujutab. Ma ei olnud seda raamatut kunagi inglise keeles näinud, kuigi see kindlasti on ka inglise keeles olemas.
Väga mõnus lihtsa teksti ja ilusate piltidega raamat.

'Minu Esimene Mälumäng'. Kahtlesin algul, et kas osta või mitte, sest tundus natuke titekas. Lõpuks ostsin sellepärast, et kuigi küsimused olid titekad siis Greta ei ole kindlasti harjunud selliste eesti keelsete küsimustega just keeleliselt. Seega ostsin, et harjutada tema keelelist arusaamist.



'Pildiraamat Inimese Kehast'. Mulle meeldivad kõik selle sarja raamatud. Meil kodus on juba loomade oma ja printsesside oma, aga ma hea meelega ostaks nad kõik endale koju (kui vaid oleks ruumi ja aega neid ka lugeda)
Kõik asjad väga lihtsalt ja lapsele arusaadavalt ära seletatud. Lühike tekst ja palju pilte. 
No ja otseloomulikult kõik Greta lemmikud teemad, veri, beebid, arstid, operatsioonid jne.
Seda raamatut ma peaaegu ei ostnud, aga Greta ikka tahtis hobuse jutte ja kuna sama jutt on ka raamatus inglise keeles siis mõtlesin, et võiks täitsa huvitav olla, et me Petega mõlemad seda lugeda saame.

Boonuseks siis veel ka see, et raamatuga oli kaasas CD
Pole olnud veel aega lugeda nii, et sisu kohta ei oska midagi öelda.

Greta tahtis hirmsasti igast raamatupoest ühte beebidele mõeldud koeraraamatut osta. Kassi oma vanaema talle juba ostis ja samas sarjas oli ka üks koera oma. Raamat ise maksis mingi 3 eurot, aga kuna raamat oli väikelastele mõeldud siis lugeda sealt eriti midagi ei olnud ja ma teadsin, et siin Inglismaa kodus unustab ta selle raamatu kohe ära, seega ma ei lubanud. Järgmine kord teises poes olles suutis ta jälle selle raamatu ülesse leida ja kui ma ütlesin 'ei' siis hakkas teisi beebidele mõeldud raamatuid valima. Ma siis andsin talle valiku, et kui ta tahab loomaraamatuid siis võib valida suurematele lastele mõeldud raamatute seast ühe. Lõpuks siis õnneks valis selle raamatu:
Ilusate piltidega raamat. Ma tean, et valikusse jäi just see raamat kuna siin oli üks lugu kassidest. Ta on meil ju kassihull :)

Reisu lõpus õnnestus Gretal ikkagi endale see titade koeraraamat saada. Ma enam ei suutnud seda juttu kuulata ja ütlesin talle, et kui talle tõesti on see raamat nii tähtis siis võib ta selle oma raha eest osta. Ostiski. Noh, paar korda on seda ka kodus vaadanud ja proovinud ise lugeda, nii et päris mõtetu ost siiski ei olnud, aga ikkagi.

'Nii tulin Mina' raamatu ostsin, aga Greta eest peitsin ära :) Hea kohe võtta kui vastavad küsimused tulema hakkavad. Mitte, et Greta ei teaks kust beebid tulevad, aga sellest kuidas neid tehakse tal siiski veel aimu ei ole. Tema on hetkel selle teadmisega rahul, et tüdrukute sees on väikesed beebimunad mis tüdrukute kasvades beebideks kasvavad. 
Ma aga juba tean, et Gretale see raamat meeldiks väga. 


'Mu Süda Hõiskab ja Naerab' on järg raamatule 'Minu Õnnelik Elu' mille me eelmisel korral ostsime ja mis meile väga meeldis.
Ma tegelikult kõige pealt kaalutlesin selle raamatu laenutamist raamatukogust meie seal oleku ajal, aga siis mõtlesin, et kuna meil esimene osa juba kodus olemas ja meile väga meeldis, siis oleks tore omada ka teist osa. 
Lugenud veel ei ole, aga olen kindel, et on sama hea kui esimenegi raamat.
'Mikside Raamatu' esimese osa ostsime juba eelmisel korral ('Ütle mulle Kuidas') Sel suvel nägin ma oma üllatuseks, et raamatul on ka teine osa. Ma salamisi loodan, et neid osasid enam rohkem juurde ei tule, sest ma lihtsalt ei või enam rohkem raamatuid siia koju osta. 


Internetist tellisin (mu ema siis tellis) juba eelnevalt meile ühe IMEILUSA aabitsa. Seda tänu ühele toredale inimesele, kes mulle just seda aabitsat soovitas.
Enne veel kui Greta kooliga alustanud oli, plaanisin ma talle 7 aastaselt eesti keelt lugema ja kirjutama õpetada. Alustades siis ühe korraliku aabitsaga, nagu Eestis traditsiooniks. Olen selle pilguga ka mõnikord Eestis käies aabitsaid vaadanud, aga kui aus olla siis ükski ei ole selline olnud, et oleks kohe ostma meelitanud.
Nüüd kui Greta on siin maal juba kooliga alustanud ja teist aastat lugema õppinud siis on mulle sellised Eesti aabitsad üha enam küsimärgi alla jäänud. Seda eelkõige aabitsas olevate tekstide pärast. 
Inglismaal ei ole lastel aabitsat. Neile antakse lugeda kohe alguses erinevaid raamatuid vastavalt nende tasemele. Ühte raamatut loetakse korra ja erinevaid raamatuid said nad esimesel aastal kolm korda nädalas, ning sel aastal on neil juba iga päev uus raamat lugemiseks. Ma juba alguses imestasin, et kuidas on võimalik nii väheste sõnadega nii mõnusaid lugusid kokku panna. Esimene asi mis ma teen kui Greta koolist koju jõuab on vaadata ta kotti, et mis toreda raamatu ta sel korral on lugemiseks valinud (lapsed saavad ise endale raamatuid valida. Raamatud on jaotadud ära erinevate värvikoodidega ja iga laps teab mis värvirühmas ta parasjagu on.) 
No ja siis ma lehitsen neid aabitsaid ja loen seal olevaid tekste ja mõtlen, et kord kui Greta 7 aastaseks on saanud siis sellised tekstid on talle kohe kindlasti nii titekad ja igavad, et need teda küll eesti keeles lugema ei meelitaks.
Kui ma aga nägin seda aabitsat siis ma olin otsekoheselt armunud. Juba need pildid on nii ilusad ja Bullerby-sed. Mul ei ole olnud aega siin hullumajas väga lähedalt kõikide aabitsas olevate tekstidega tutvuda, aga nii palju kui vaatasin, siis olid väga mõnusad tekstid.



Tegelikult ma arvan, et ega Gretal ei olegi vaja just aabitsat, et eesti keeles lugeda. Eesti keeles ei ole ju midagi muud lugemiseks vaja kui vaid tähed kokku veerida ja ongi lugemine käes. Ma eeldan, et 7 aastaselt oskab Greta juba inglise keeles soravalt lugeda seega tal on vaja vaid meeles pidada, et Eesti E ja A ja U ja topelt tähed hääldatakse teistmoodi kui inglise keeles ja täpitähed sinna otsa ja siis peakski asi selge olema. Lugeda võib siis juba mis tahes raamatuid. Trükitähtedega lugemine oleks samuti natuke harjumatu kuna siin õpitakse kohe kirjatähtedega kirjutama ja lugema.
Aga jah, see aabits on vaieldamatult minu lemmik.

'Head Eesti Muinasjutud' kaardid olid just siis ilmunud kui me Eestis olime. Tundusid mõnusa formaadiga võrreldes raamatuga. Head lühikesed, jagatud vastavalt kas vanemale või nooremale kuulajale, ning jutu lõpuks küsimus loetu kohta. Toredad illustratsioonid ka.
Oleme paar juttu juba lugenud. Mul oli küll natuke raskusi Gretale seletada kes see vanapagan on. 

Endale ostsin sellised raamatud.
 Ilvese raamatut plaanisin nagunii osta. Suur oli mu rõõm kui ma selle siis veel soodusmüügist leidsin. Loodan, et tegu on hea raamatuga.