Thursday, 30 April 2015

TÄNA

Täna hommikul, kui ma juba korduvalt olin Gretal käskinud hambad ära pesta ja kingad jalga panna, aga teda ei olnud ikka veel alla korrusele ilmunud, läksin ma asja uurima. Leidsin lapse tema toast praokil akna ees püsti seismas ja kogu tänavale laulmas. Laulu sõnad olid 'Are you gonna stay the night' ehk siis kas sa jääd ööseks (mida võib mitmel moel tõlgendada)! Õnneks siiski ma loodan et need laulusõnad autosõidu müra tõttu eriti teisteni ei jõudnud ja meile võõraid ööseks külla ei tule.

Algpäraselt tegu siis selle lauluga mida Greta eelmisel aastal raadiost kuulis ja mis meile väga meeldis. 

Kui ma olin Greta lõpuks kooli ära viinud ja tagasi koju naasin leidsin ma suurest toast sellise vaatepildi

pealtvaatajad

Lava

Nagu näha oli kodus toimumas etendus nimega 'Imeline lugu kassist ja väikesest tüdrukust ja tema emast.'
Keegi oli isegi köögist tomateid pätsmas käinud.




PÄRASTLÕUNA LONDONIS

Kuna laupäeviti on Gretal näitering, mis pool päevast enda alla alati võtab siis laupäeviti me eriti midagi mõistliku ette ei saa võtta või kuskile eriti ei kipu. Laupäev on meil selline lõõgastumise päev. Teeme asju omas rütmis ja ei pea mingeid plaane või kella ajale jooksmisi.

Pühapäev on taas selline uue nädala eelne päev mis meenutab, et uus töönädal on kohe algamas ja enam ei ole sellist täiesti vaba tunnet. Kui mingeid suuri plaane juba nädalate jagu ette paika ei ole pandud, siis tavaliselt otsustame me pühapäeva hommikuti mida me selle päevaga peale hakkame. Plaane teeme ilma järgi, et kas kisub kuskile loodusesse või hoopis kuskile kus saab vihma ja külma eest varjus olla.

Sel pühapäeval ei plaaninud mina kuhugi minna, aga Pete ikka ütsitas tagant, et lähme. Ta on alati usin minema, aga päevalõpuks olen ikkagi mina see kes mingi koha, kuhu minna, välja peab otsima. Tegelikult Petel endal on ikka ka mingid ideed kuhu minna võiks, aga need on tavaliselt siis nii ebaloogilised, et nendega ei saa peaaegu kunagi arvestada. No näiteks ta võib täiesti vabalt ka välja pakkuda, et mis oleks kui veedaks päeva Prantsusmaa ja seda öeldes on tema valmis kohe autosse hüppama ja minema!! Saite ikka aru, et TEMA on valmis? See, et mina pean meile kõigile riided valmis valima ja söögikraami sõidu peale kaasa pakkima, see talle arvesse ei lähe :), kuigi ta alati aitab kui ma talle käsud kätte annan.

Igal juhul, sel laupäeval otsustasime, et sõidame Londonisse kuskile muuseumisse 1960 stiilis mööbli või tekstiiliga tutvuma. Nimelt õpib Greta praegu koolis kõike asju 60ndatega seotuvat ja ma arvasin, et tore oleks siis midagi sellega seoses teha. Juhtus veel ka nii, et sel nädalalõpul oli Gretal au klassi maskotti, jänes Arturi, eest hoolitseda, kuna ta oli eelmise nädala STAR of the WEEK koolis. Kui koolis-klassis keegi midagi väga hästi või midagi silmapaistvat teeb siis neid tunnustatakse Star of the Week diplomiga kogu kooli ees ja nad saavad koju kaasa võtta klassi maskoti. Greta oli mingi fantastilise kirjatöö teinud kus ta oli kasutanud suurepäraseid omadussõnu! Ma ei oska seda kommenteerida, sest mina seda kirjatööd veel näinud ei ole :)

Pühapäev on suurepärane päev autoga Londoni sõitmiseks, sest liiklus on pea olematu ja linnas saab üksikule kollasele või punasele joonele tasuta parkida. Nädala sees seda päeval teha ei saa ja nagu teada siis parkimine Londonis on väga kallis.
20 minutit sõitu ja olimegi Victoria ja Albert muuseumi ees. 
Võtame nüüd piltide näol teid ka endaga kaasa (klikkides fotole saate pilte näha galleriis suurematena)




 Selline näeb välja Victoria ja Albert muuseumi peauks

Siit pildilt on näha kuidas Greta autojuti peatamise eest tänab :)

Muuseumisse sisenedes tervitab kõiki kohe selline vägev klaasist lühter (õigemini vist küll vaid kaunistus).
Ja tekst mis teatab, et kõik muuseumis olevad asjad kuuluvad rahvale. Koju muidugi keegi midagi kaasa võtta ei saa :)
Victoria ja Albert muuseum on üks mu lemmikumaid muuseume Londonis. Seal tundub olevat kõiki asju just parajalt. Maja ise oma arhitektuuriga on juba vaatamist väärt. 
Muideks, ma just uurisin täpsemat infot selle muuseumi kohta Wikist ja tuleb välja, et tegu on MAAILMA suurima dekoratiivse kunsti ja disaini muuseumiga!!! Seal muuseumis on kokku üle 4.5 miljoni eseme!!!

Tõesti uskumatu, sest mulle isiklikult tundub, et kõik teised muuseumid on asju nii paksult täis, et peale paari ruumiga tuvumist tuleb juba tüdimus peale. Tegelikult sellistesse suurtesse muuseumitesse ei tasugi kunagi minna selle mõttega, et ma nüüd vaatan kogu muuseumi üle. Tavaliselt tasub ikka välja valida paar huvipakkuvat ruumi ja siis nende ruumidega lähemalt tutvust teha ning siis ülejäänud muuseumist ehk vaid läbi käia (või kui võimalus siis hoopis mõnel teisel korral tagasi tulla). 

Sel korral oli muuseumi esimesse ruumi välja pandud sellised lössutamisetoolid, kus külastajatel on võimalus enda mugavalt sisse seada ning kunsti nautida. 
 Greta suureks rõõmuks oli üks roosa kattega lebotool vaba. 

Muuseumis kahjuks palju 60nendate kraami ei olnud, aga paar toolikest ikka leidsime ja seda meil vaja oligi.







 Sisehoov nägi välja selline


 Teatriteemalisest ruumist leidis Greta Lion King-i kaks kujukest. Mingi aeg oli ju Lion King Greta suur lemmik
 Imetlesime paari maali
Tegelikult sa oled seal muuseumis tahes tahtmata sunnitud paljudest ruumidest läbi käima, sest see koht on nagu labürint. Otsid mingit kindlat ruumi ja selle käigus käid ka paljudest teistest huvitavatest ruumidest läbi. Sama asi juhtub ka siis kui soovid väljapääsu leida ;)
Greta on meil jätkuvalt väga huvitatud Jumalast ja Jeesusest. Ma arvan, et ega ta neil kahel vahet ei tee, kuigi me oleme mööda minnes talle maininud, et tegu kahe eraldi   'isiksusega'. Seal muuseumis, mingis religiooses ruumis, oli üks vitraaz ristis olevast Jeesusest. Noh selline kus naelaaugud ja verenired kohe korralikult näha. Näitasin seda Gretale, kes sellest muidugi väga huvitatud oli ja kellel siis asja kohta 100 küsimust oli. Ütlen ausalt, et mina ei osanud ühelegi ta küsimusele korralikult vastata ja saatsin ta Pete käest küsima. Õnneks me issi on religioose kasvatusega mees ja seega oskas palju paremini lapse küsimustele vastata. Huvitav oli vaadata kuidas Greta oli huvitatud just nii palju kui talle endale vajalik oli. Sama äkki kui huvi tekkis see ka lõppes ja kogu teema unustati...kuni järgmise korrani.
Muuseumis me kaua ei olnud. Vaatasime ära mida vaatama läksime ja siis oligi juba aeg kuskile kohvikusse võileiba sööma minna, sest lapsel kõht tühi (tal on see kõht küll koguaeg tühi :) ja Petel kohvi isu. 






SÖÖÖÖÖMMAAA

 Kõhud täis jalutasime tagasi autosse



Ja seda kõike vaid võileiva (ja salati) hinna eest :) 

Tuesday, 28 April 2015

MEIE KODUNE LASTERAAMATUTE KOGU

Kõigepealt tutvustan ma siin paari uut raamatut mis ma viimase Eesti reisi ajal Gretale ostsin (osa raamatutest ostis tegelikult lapsele vanaema :).

Muna raamatut teavad vist küll kõik. Mul oli nii hea meel, et lõpuks taipas keegi raamatu kordustrükki panna. Kahju, et seda ei juhtunud paar aastat varem, kui Greta noorem oli ja raamat talle natuke rohkem eakohane oleks olnud.

Frozen raamatu ostis lapsele vanaema. Mina keeldusin algul kategooriliselt, sest Lumekuninkannat on siin jubu mitu aastat nii ustest kui akendest sisse sadanud ja oleks nagu aeg lõpetada. Kui ma aga nägin, et tegu kahe uue jutuga siis muutusin natuke leebemaks ja vanaema siis lõpuks ostis lapsele. Raamatut ennast me veel lugenud ei ole jõudnud seega ei oska kommenteerida.
Ma praegu kirjutan siin vaid nendest raamatutest mida me juba lugeda oleme jõudnud. 

'Kui ma olin Õnnelik' on raamat millel on kaks eelnevat osa varem ilmunud ja mis meile väga meeldisid. Tegu selliste lastelähedaste raamatutega, mõnusad pildid, mõnus tekst ilma liigsete kirjeldusteta. Mitte, et kirjeldustel midagi viga oleks, aga meie lapsel on kerge sellistesse kirjeldustesse keeleliselt ära kaduda ja siis omakorda kaob tal ka ruttu huvi raamatu enda vastu. 
Ma olen tähelepannud, et Gretale sobivadki kõige rohkem just skandinaavia autorite raamatud oma teksti poolest. Ei ole liiga keerulised ega liiga titekad, aga alati kaasa haarvad või sellised millega Greta end samastada saab. 

Nendes raamatutest on juttu kahe tüdruku sõbrusest. Üks sõbrannadest kolid aga kahjuks teise linna ja raamat räägibki sellest kuidas maha jäänud sõbranna oma eluga peale seda kolimist toime tuleb. Enamus tegevusest toimub koolis, mis taas midagi sellist millega Greta ühiseid jooni saab tõmmata. Raamatutes kajastatakse ka kiusamist ja räägitakse surmast. Raamatus on väga mõnusad pildid. 
Paar päeva tagasi lõpetasime viimase raamatu lugemise. Õigemini kulus meil selle lugemiseks vaid kaks õhtut, sest me mõlemad olime raamatust nii haaratud et ei raatsinud enne ära panna kui raamat läbi.

Greta nägi eelnevalt pilte vaadates loomulikult kohe ära, et kolmandas raamatus juhtub midagi peategelase isaga. Seda suurem oli põnevus raamatut lugema hakata. Ka mina tahtsin teada saada mis juhtuma hakkab. 
Tunnistan ausalt, et selle koha juures tuli meil mõlemal nutt peale. Mul küll rohkem Greta pisaraid nähes, kui jutu enda peale. 

Samas mainin ära, et tegu siiki selliste rohkem tüdrukutele mõeldud raamatutega ja eks see olene palju ka lapsest endast kas sellised jutud neile meeldivad või ei. Meie lapse puhul aga kohe kindlasti 10 punkti 10st. Kahju kohe, et eesti keelde ei ole samade kirjanike teisi raamatuid tõlgitud. 

'Minu esimene mälumängu tegevusraamatu' ostsime sellepärast, et Gretale väga meeldisid  'Minu esimese mälumängu raamatud' millest ma kirjutasin siin

Samast sarjast on alles hiljuti ilmunud ka teisi raamatuid, millest üks on näiteks ristsõnaraamat. Greta jaoks on need aga liiga keerulised, sest Greta ei oska eesti keeles õigesti kirjutada ja seega ei tuleks ristsõnade lahendamistest sedasi midagi välja. 
'Suur jäljeaabitsa nuputamisraamatut' sirvisin poes samuti, aga ka see jääb Gretale natuke liiga võõraks, sest juttu Eesti metsades elavatest loomadest ja nende jälgedest. Loomulikult oleks tal kasulik ka Eesti loomi teada, aga seal on piir kui palju infot üks väike pea seedida suudab ja minu arvates täitsa piisab talle hetkel sellest mida kõike uut ja huvitavat neile koolis õpetatakse. Kui ta vanem on siis suudab ta kindlasti need Eesti metsloomad ühe hoobiga ära õppida. 
Tegelikult on see raamat (vihik) oma ülesannete poolest Gretale liiga titekas, aga ma ostsin selle just keelelist poolt silmas pidades. Ise ma ju ei kasuta igapäevaselt kõike selliseid termineid küllaldaselt, kui üldse ja seega on sellise raamatu abil just hea kontrollida kui palju Greta eesti keelest aru saab ja kui palju ei.

See tegelikult on lausa nuhtlus kui tihti Eesti uusi raamatuid ilmub. Hindade üle ma üldse ei hakka enam hädaldamagi. Ma küll proovisin sel korral olla üsna vaoshoitud, eriti enne kolimist, aga no ikka kuidagi ei saanud raamatutest ilma ostmata mööda minna.

Sonja ja Kass näiteks oli täielik rusikas silmaauku meie lapsele. Lugu tüdrukust kes endale kassi sai ja kuidas tal siis see elu kassiga kulges! Kuna meie laps saab endale ka kohe varsti väikese kiisu siis see raamat on natuke nagu tema unistus :)
Raamatus on mõnusalt lühikesed jutud, kõik lihtne ja eluline. Greta loeb pealkirjad ja mina jutud. Raamat maksis küll palju, aga meie jäime raamatuga rahule.

Kui siin postituses juba raamatutest juttu on siis ma lisan siia ka pildid kõikidest nendest eestikeelsetest lasteraamatutest mis meil kodus olemas on. Ma nimelt olin just meie raamatuid pakkimas ja poole pakkimise pealt tuli mõte olemas olevatest raamatutest pilti teha, et siis mul oleks pärast hea ülevaade mis raamatud meil olemas on. See mõte tuli mul kahjuks alles siis peale kui ma olin suurema osa raamatuid ära pakkinud, aga enamuses eestikeelsed lasteraamatud sain pildistatud. (Tegelikult mul on veel pööningul ka mõned eestikeelsed väikelasteraamatud ja ka vist mõned vanematele lastele mõeldud, aga neid on kokku vähe)

Need siis sellised väga väikestele mõeldud raamatud. Kuna Gretal on suur tahtmine mõnikord eesti keeles lugeda, siis need on raamatud mida ta praegu mulle loeb.
 Luuleraamatud
Kui Greta noorem oli siis need raamatud olid ühed ta lemmikud. Ka praegu proovib kas ise lugeda või siis palub mul neid talle lugeda.
 Väikestele mõeldud raamatud

Laura raamatud on-olid Greta lemmikud. Lotte raamatuid ei ole me ühtegi lugenud, aga need on nii ilusate piltidega, et ma ise vaatan neid hea meelega. Lotte jutud olid enne Greta jaoks ilmatu pikad ja venivad. Nüüd aga Lotte jutud juba liiga titekad talle, seda enam, et ta on Lotte filme nii mitu korda näinud ja tal on neist juba mõõt täis.  

Siit hunnikust ei ole Greta eriti kunagi vaimustuses olnud Muumi raamatutest. Mõned jutud olen ikka lugenud, aga tegelikult Gretale ei ole kunagi muumid eriti meeldinud. Filmi on vahel vaadanud, eriti uuesti ei küsi ka vaadata. 
Küll aga meeldis talle üks muumi teatrietendus mida meil siin Inglismaal lasteteatris mängiti ja otseloomulikult Soome Muumimaa reis. Raamatud ostsin pigem endale, sest nägid ilusad välja :)
Väikese muti raamatud on alati hästi peale läinud, samuti kõik mis seotud mingil määral kas arstide või inimeste kehadega.
Vesta-Linne raamatud on Greta praegused suured lemmikud. 
Mauri Kunnase raamatud, aga ei lähe millegipärast üldse Gretale peale. Mul endal on ka nende raamatute teksti millegipärast raske lugeda. Ma ei saa kunagi õiget rütmi sisse ja koperdan lugedes palju. 

 Siin on paar sellist raamatut mis minu lapsepõlvest pärit või siis minu lapsepõlve raamatud kordustrükina. 
 Akadeemilisemad raamatud


 Niisama juturaamatud
 Loomalood

 Astrid Lindgren ja Ilon Wiklandi raamatud

Nagu näha siis üsna suur kogu eestikeelseid raamatuid. Vähemalt mingitpidigi Eesti majandusse panustanud :)
Siia otsa siis veel ka need raamatud mis ma endale olen ostnud, aga nendest mul pilte praegu panna ei ole, sest kõik juba ära pakitud.
Tegelikult kõik need raamatud ei ole mu enda ostetud. Mõned on kingitud ja mõned on mu ema ostnud. 

Oma raamatuid sorteerides panin kõrvale nii mõnegi eestikeelse raamatu mida oli küll tore lugeda, aga mida ma ei soovi endale jätta. Ei midagi erilist. Nii kahju, et selliste raamatutega ei ole midagi peale hakata. Ma ühel suvel müüsin siin blogi kaudu paar raamatut, mis olid tegelikult väga head kaasaegsed raamatud ja ma teadsin, et on inimesi kes neid sooviks, aga kui ma neid algul antikvariaati pakkuma läksin siis mulle öeldi, et nende raamatutega ei ole neil midagi peale hakata!!?! 

Ma saan aru, et nad (vist oli Raamatukoi pood) ehk ostavad vaid hinnalist kraami kokku, et siis pärast kalli hinna eest edasi müüa, aga miks nad ei võiks ka tavalisi raamatuid odava raha eest rahvale lugemiseks müüa? Või kui siis mitte Raamtukoi pood siis mõni teine pood näiteks? 

Kui internetis kasutatud raamatuid vaadata siis hinnad on ikka ulmelised. Kui mul just mingi raamatu järgi suurt vajadust ei ole siis selliste hindade eest ma kasutatud raamatut niisama lugemiseks ei ostaks. Miks nad siis näiteks ei oleks võinud kas või 'Kas süda on ümmargune' või 'Kui tuvid kadusid' (Oksanen) minu käest 2 euro eest vastu võtta ja pärast 4 euro eest maja müüa. Mingi kasumi oleks ju ikkagi saanud. Kindlasti ostaks inimesi rohkem ka vähem populaarseid kasutatud raamatuid kui hinnad odavamad oleks. Nüüd aga seisavad lademetes seal Raamatukoi poes.

Tegelikult ma olen kindel, et kui ma raamatud kuskile heategevuspoodi viia siis nad võtaks seal hea meelega vastu, aga mulle meeldiks kui oleks kohe spetsiaalselt mingi selline pood kuhu saaks väikese raha eest MÜÜA oma kaasaegsemat kirjandust ja siis sealt uuesti väikese raha eest midagi uut asemele osta. Päris niisama on ka natuke kurb raamatuid poodi võõrastele anda kui ise oled enamuste eest vähemalt 12-15 eurot maksnud. Samas kui muud üle ei jää siis mis tahes pood on ikkagi parem kui ahi.
(Ma nüüd mainin ruttu ära, et sõpradele antud raamatute eest ma kohe kindlasti mingit raha ei soovi nii, et kui ma kellegile lasteraamatuid annan, siis ärge tundke, et peate nüüd mulle suure teene vastu tegema või raha maksma :).

Ma arvan, et rohkem kui enda raamatuid ära anda meeldiks mulle sealt odavast kasutatud raamatupoes ise eesti keelset kirjandust osta, sest poes kalli raha eest pean ma alati nii valikuline olema. Ostan vaid neid raamatuid mida ma kindalt tean, tundmatutega riskida ei julge. 

Aga tegelikult ma tean, et seda kõike on natuke liiga palju küsida, sest kes see ikka raatsib kalli raha eest poest raamatuid osta ja siis pärast vaid paari euro eest need poodi tagasi viida. Raamatuid on palju praktilisem raamatukogust laenutada.