Friday, 26 June 2015

JA ONGI KÄES PÄEV...

..MIL ME JÄTAME HÜVASTI OMA ARMSA KODUGA


Wednesday, 24 June 2015

POSTITUS NEILE KELLEL LAPS ÖÖSEL VOODI PISSIB

Ma olen juba mõnda aega tahtnud seda postitust siia kirjutada, aga pidevalt tuleb midagi ette, või pole lihtsalt aega olnud. Praegu muidugi on veel eriti kiire, aga tahan siiski selle jutu siia enne kolimist ruttu kirja panna. 

Seda enam, et kuna teema on natuge tabu ja inimesed sellisest asjast tavaliselt kõva häälega ei räägi, siis paljud ei olegi teadlikud, et me kõrval on üsna palju peresid kel probleeme voodisse pissivate lastega. 

Meie jaoks ei ole see mingi häbi asi ja just sellepärast tahangi ma siin teistega meie pere kogemusi jagada, et ehk on sellest ka kellegile teisele kasu. Eriti veel kuna meie oleme oma probleemile imelise lahenduse leidnud mis kohe kindlasti jagamist nõuab.
Muideks see oli Pete, kes ütles, et sa pead kindlasti sellest ka oma blogis kirjutama ja meie leidu teistega jagama :)

Aga alustame ikka kõige algusest.

Hoiatan ette ära, et  kui teile on pissijutud vastumeelsed ning ajavad nägu kripsutama siis on parem kui te edasi ei loe :)

Greta on meil juba väiksest peale öösiti alla pissinud. Beebieas ei olnud kordagi kui ta hommikul oleks kuiva mähkmega ülesse ärganud. Beebide puhul ei ole see midagi erakordset ja ma ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Kuiva öömähkme peale hakkasin ma alles siis mõtlema, kui laps oli juba pikka aega olnud päeval mähkmevaba, aga ööd olid ikka veel märjad. Mõtlesin, et võib olla saab ööd kuivaks kui ööseks mähe ära võtta, aga sellest ei olnud mingit kasu. 
Siis mingi aeg oli hommikuid kui Greta kuivalt ärkas. Ma nüüd enam ei mäleta, võimalik, et tegu oli kuuma suvega ja laps lihtsalt vedeliku puuduses, või siis lihtsalt selles, et ma läksin tihti ise väga hilja magama ja enne voodi minekut viisin Greta pissile. Nendel öödel ta siis püsis kuni hommikuni kuivana. Siis aga sai laps 4 aastaseks ja läks kooli ja üsna varsti peale kooli minekut toimus kella keeramine ja kogu meie süsteem läks sassi. Mina ei saanud enam poole ööni üleval olla, sest pidin hommikuti vara ärkama ja seega jäid öised pissitamised ära. 

Samas kuna neid kuivasid hommikuid oli enne ikka üsna vähe, siis ega suurt vahet ei olnud. Ma vahepeal jätsin ta ilma mähkmepüksteta ja pesin pidevalt linu ja siis kui ma olin tüdinud sellest pidevast pesemisest ja voodi tegemisest siis panime mähkmepüksid taas jalga. 
Mingi aeg panin ma endale äratuse öösel kella üheks või kaheks tirisema, et teda siis pissile viia, aga see oli mulle nii piinarikas, et rohkem kui kolm ööd polnudki võimalik vastu pidada. Nii vastik oli keset magusat ööund alarmi peale üles hüppata ning kuna see ärkamine oli selline shoki lähedane, siis pärast oli mul väga raske uuesti magama jääda.

Selleks ajaks olime me juba teadlikud, et see öine pissimine on Gretal päritud ja me lihtsalt ootasime millal ta sellest välja kasvab.

Kui Great 4 aastaselt kooli läks anti tuvustuspäeval meile posu pabereid lugeda ja paar ankeeti täita. Üheks selliseks paberiks oli küsitelu, et kas vanemad sooviksid lisainformatsiooni mõne probleemi või mure lahendamiseks ja üheks näiteks oli ka öine alla pissimine. Ma mõtlesin, et kuigi me ise ei muretse selle öise pissimise pärast, siis ega see ka midagi paha ei tee kui ma lisa infot asja kohta küsin. 

Sinna see asi jäigi kui mingi aeg hiljem sain telefonikõne ühelt naiselt. Ma enam ei mäletagi kas see oli mingi arst või arstiõde või kes täpselt, aga kõne oli seoses selle ankeediga mille ma täitsin. Tegelikult ma vist enne selle naise kõnet sain posti teel ka mingi infopaki kätte kus oli erinevaid nõuandeid ja paar asjaga seotud veebilehe aadressi. Ma natuke sirvisin neid pabereid, aga väga põhjalikult ei uurinud kohe, sest meile ei olnud see alla pissimise probleem nii suur, et hirmus kiire oleks taga olnud. 

Ma lugesin juba esimest korda ankeeti täites, et öine alla pissimine on 4 aastaste laste puhul nii tavaline, et alla 5 aastaste lastega ei võetagi sel teemal midagi ette. Alles siis kui laps on vanem ja probleem endiselt alles hakatakse probleemiga tegelema.

Seda sama juttu rääkis mulle ka see naine kes helistas. Ta küsis palju erinevaid küsimusi Greta kohta ja palus mul hakata pidama päevikut, et kõigepealt välja selgitada kas Greta probleem on hormooniline või mitte. Ta ütles, et enne kui üldse keegi Gretat 'pissi' kliinikusse arvele võtab on eelnevalt vaja välja selgitada mõned asjad. Et kuna kliiniku järjekorrad on nii pikad, siis tasub mõne asjaga juba praegu pihta hakata.

Ma pidin kirja panema mis ajal Greta öösel pissib, kas kohe üsna varsti peale magama minekut, või hommikul enne ärkamist. Samuti mis koguses ja mis värvuses. Näiteks, et kas piss on hommikul vetsu minnes tume või hele. Nende küsimuste ja vastuste põhjal proovis naine kindlaks teha kas Gretal on ühest hormoonist puudus millest sõltuvalt ta siis öösel ei ole suuteline pissihäda korral ärkama, või hommikuni välja kannatama. 

Ma kahjuks enam kõike detaile ei mäleta mida see naine mulle telefoni teel rääkis. Kui meil see asi käsil oli siis ma lubasin endale, et kord kui see pissimise probleem lahendatud saab siis kirjutan sellest ka kindlasti oma blogis, et siis teistel, kel peres sama probleem, oleks huvitav lugeda. Ma nüüd mõtlen, et miks ma küll mingeid märkmeid siis ei teinud, või mustandeid blogisse ei kirjutanud, sest praegu ei mäleta ma enam suurt midagi mida mulle öeldi või mida teha käsiti. 
See pissimise asi pole meil kunagi mingi otsene saladus olnud. Ma olen sellest ka varem blogis maininud, aga otseselt eraldi postitust pole olnud, sest pole nagu midagi sellel teemal öelda olnud. Imelik ka lihtsalt niisama 'kogu' maailmale kuulutada, et me laps öösel voodi pissib :)

Igal juhul naine andis mulle juhtnöörid kätte ja lubas mõne aja pärast tagasi helistada. Seda ta ka tegi.

Kui probleem oleks olnud hormoonides, siis oleks saanud probleemist lahti mingite tabletide näol. Ma natuke uurisin internetist nende tabletide kohta ja jõudsin järeldusele, et Gretale me neid andma ei hakkaks, ka siis kui tal pole mingi hormoon veel täielikult välja kujunenud. Seda enam, et me ju teadsime, et Gretal on see probleem päritud ja seega ta lihtsalt kasvab sellest üks päev välja.

Sain ka käsu Gretale päeval hästi palju vett sisse joota, et ta põit treenida ning õhtul enne magama minekut vedeliku tarbimist vähendada. No seda, et enne magama minekut ei tasu juua ja eriti veel mahla või mullijooke (mida Greta nagunii ei joo) me teadsime nagunii. 
Proovisin siis selle vee joomisega katsetada. Oma jagu töö oli Gretale seda vett päeval sisse joota, kuna ta on ju terve päeva koolis. Ma joonistasin talle pudeli peale kriipsud, kui palju ta jooma peab ja ta siis andis endast parima. Mõnda aega jamasime selle sundjoomisega, aga lõpuks jäi see soiku. Mul lihtsalt oli nii raske teda kuidagi koolis jooma sundida, kui ma ise seal ju pole, pluss me ei näinud, et sellest oleks mingit kasu olnud.

Siinjuures ma mainin ära, et meil ei tulnud mõttesegi hakata Gretaga kasutama mingit auhinna süsteemi nagu ühes 'Pere ja Kodu' ajakirja artiklis soovitati. Minu arvates on see täiesti mõtetu panna lapsele sedasi ekstra pinget peale. Tal ju puudub täielik kontroll selle üle mida ta öösel magades teeb. Iseasi kui oleks tegemist päevase püksi pissimisega. 

Kolme või nelja aastase lapsega ei tulnud ka kõne alla teda ise oma märja voodi koristamisega karistada, sest mis kasu ta sellest oleks saanud. Ega ta ju meelega alla ei pissi. Hiljem, kui Greta juba palju vanem oli, siis me tegime küll sellise reegli, et ta ise oma märjad riided ja voodilina pessu paneks, kui ta peaks ilma mähkmepüksteta magama, aga ka see ei kestnud kaua, sest kui tema lina ära võtma läks, siis võttis ta korraga ka all oleva lina ära. Ma nimelt panin voodisse korraga topelt lina ja lina kaitsva aluse, et oma tööd kergendada. Sedasi oli mul vaja vaid pealmine märg väike lina ja linaalus ära võtta. All oli juba uus kuiv olemas. Eriti mugav on sedasi, kui õnnetus peaks öösiti juhtuma :) Mul oli päeva lõpuks kergem neid linu ise vahetada ja pesta, kui tal seda teha lasta.

Naine, kes minuga telefoni teel neid asju arutas ütles, et voodi pissimise probleemi lahendamiseks kasutatakse spetsiaalset alarmi. Ainuke asi sellega on see, et kui sa soovid seda alarmi läbi kohaliku raviameti tasuta saada, siis järjekorrad on väga pikad ja sa pead kaua ootama. Kuna aga seda masinat alla 5 aastaste lastega nagunii ei kasutada ja Greta oli sel ajal veel 4 aastane, siis ma mõtlesin, et kõige targem on lihtsalt lasta ajal minna ja näha mis juhtuma hakkab.

Sellest viimasest telefonikõnes on nüüd väga pikk aeg edasi läinud, aga naisest ei kippu ega kõppu. Ma tegelikult kartsingi ta uut kõnet, sest ma kaotasin ära selle tema poolt saadetud paberi, kus oli kirjas juhtnööride ja soovitustega internetilehtede aadressid ja eeldasin, et ta just eriti soosivalt mu peale ei vaata kui kuuleb, et me siin niisama istume ja ise lapse heaks midagi ei tee. Tegelikult me lihtsalt leidsime, et iga asi omal ajal.

Kui Greta 6 aastaseks sai siis ma hakkasin mõtlema, et nüüd on aeg asja uuesti uurima hakata. Lapsed on juba selles eas kui tahavad üksteise juurde ööseks külla jääda ja kuidas meie Greta siis oma mähkmepükstega sellisest üritusest osa võtab. 

Otsustasin, et aeg on hakata katsetada seda spetsiaalset alarmi. Teadsin, et riikliku meditsiiniabi peale ei tasu suurt loota ja nendelt seda alarmi ootama hakata, sest see võtaks nagunii palju aega. Otsustasime et ostame selle imemasina parem ise ja loovutame oma oote koha kellegile teisele kellel materiaalsed võimalused väiksemad. Olin kuulnud, et alarm maksab umbes 100 naela. Mitte just palju, aga samas ikkagi nii palju, et ma ei raatsinud seda kohe ostma tormata, vaid lükkasin ostmist aina edasi. 
Lõpuks siis otsustasin, et kaua me ikka selle asjaga venitame ja hakkasin internetist asja lähemalt uurima. Tuli välja, et alarme on ka palju odavama hinnaga. Lõpuks valisime siis ühe sellise vidina arvustuste ja hinna põhjal ära. Välja nägi see selline
Ja nüüd tuleb selle postituse kõige tähtsam osa!
Teate see väike masinake on ÜKS TÄIELIK IMEVIDIN!! 
Me siiamaani ei suuda Petega uskuda kui ruttu see väike piiksur Greta voodisse pissimise probleemi ära lahendas. Põhimõtteliselt üleöö!

Ma tean, et esmapilgul ei näe see vidinake just eriti ahvatlev välja. Kindlasti mõtlete, nagu minagi alguses, et kuidas ma oma lapse sellise juhtme külge 'ühendan' ja ta sellise aparaadiga magama saadan. Ma ütlen teile, et nii kaua kui te ise sellest suurt numbrit ei tee, ei ole ka lapsel sellega magada mingi probleem. 
Siit pildilt ei ole just eriti hästi näha, aga selle aparaadi tagumisel küljel on magnetiga klipp mis lapse ööpluusi kaeluse külge ilusti kinni jääb. Juhe jookseb pluusi alt (ma jätsin Gretale ööseks alussärgi selga, et juhe otse vastu nahka ei oleks) aluspükste külge. Juhtme alumises otsas on väikene näpits mis kinnitatakse aluspükste külge selle koha pealt, mis pissides kõige esimesena märjaks saab (poistel ja tüdrukutel siis natuke erinev koht :). Kui laps öösel magades pissima hakkab, siis juba esimese tilga peale alarm reageerib ja hakkab lärmama ning äratab lapse ülesse.
Esimestel öödel on tähtis, et üks vanematest siis lapsega WC läheks ja et laps ALLES SEAL ise alarmi välja lülitaks. Kui ta seda voodis teeb, siis on suur tõenäosus, et ta võib WC minemata uuesti magama jääda ja noh siis ei ole sellest alarmist suurt kasu.

Greta oli masinast väga vaimustuses ja tahtis seda kohe proovida kui selle kätte saime. Muideks alarmi värvi saab ise valida, ei pea roosa olema :) Alarmiga tulevad kaasa ka täpsed juhised ja kleepekatega kalender. Hõbedased tähekesed tähendavad, et laps ärkas alarmi peale ülesse ja kuldsed, et laps oli öösel kuiv.
Siit fotolt saate ise näha, et kaks esimest ööd ärkas Greta ühe korra alarmi peale ülesse ja läks Wc pissile. Kolmandal ööl ta aga oli juba kuiv!!!! Ei ärganud, ei pissinud ja hommikul oli täiesti kuiv!? 
Me ei suutnud seda uskuda, sest teate mõnel ööl võib ta ka kaks korda alla pissida, või siis ma võin teda kolm korda öö jooksul pissitada ilma et vedelik otsa saaks. 
Neljandal ööl ärkas ta taas alarmi peale ja järgmisel öö taas täiesti kuiv. Nagu te näha võite siis 6 aastat järjest igal ööl püksi pissiv laps sai tänu sellele väikesele alarmile alla kahe nädala kuivaks!!!   
Alarmi kasutamise lõpetasime peale kahte nädalat, aga Greta tahtis kleepekaid edasi kalendrisse kleepida, et kuu täis saaks.
Nüüd on sellest juba paar kuud möödas ja Greta on igal ööl täiesti kuiv olnud. Ma algul kartsin, et võib olla Shveitsi minnes kaob imejõud ära ja tal juhtub võõras kohas väga väsinud olles õnnetus, aga ei juhtunud. 

Milline vabadus. Ma ei pea enam enne magama minekut last pissitama ja hommikul voodilinu vahetama, või nende spetsiaalsete mähkmepükste peale raha raiskama :)

Nii, et kõik kellel teil on lastel sama probleem soovitan soojalt seda Wet Stop alarmi. Meie ostsime selle Amazonist vist mingi 40 naela eest nii, et ei olnud üldse nii kallis kui mõned teised alarmid. Loomulikult ei pruugi see kõikide laste peal sama kiiresti ja sama hästi toimida, aga kohe kindlasti katsetamist väärt. 
Me ei ole siiani aru saanud, või oska seletada mida see alarm lapsega tegi, või kuidas suutis nii ruttu sellise suure pissija kuivaks treenida, aga mis tähtsus sel enam on. 

Tuletan vaid meelde, et tavaliselt ei soovitata seda alarmi alla 5 aastaste lastega kasutada nii, et kes mõtleb, et mida varem kasutama hakata seda parem võib asja hoopis tuksi keerata. 

PS. Olen kindel, et peale selle teksti kirjutamist on Greta nüüd kindlasti hommikul märg :)


EDIT Teen selle lisa siia aasta hiljem. Tahtsin öelda, et kolm meie tuttavat on sama alarmi kasutades oma lapsed kuivaks saanud, nii et tegu ei ole vaid meie lapsega, vaid see alarm on tõesti mingi imealarm mis aastate pikkustele öistele alla pissimistele lõpu teeb :) :)

Monday, 22 June 2015

SUVEPIDU KOOLIS

Laupäeval oli Greta koolis Summer Fete, ehk siis suve pidu. Üritus on korraldatud selleks, et koolile raha koguda ja see toimub igal suvel. Meie jaoks oli see esimest korda sellest üritusest osavõtta, sest eelmisel aastal olime me sel ajal Sardiinias. 
Tüüpiline oli see, et kui meil on olnud terve nädal suurepärane ilm siis just laupäevaks lubati vihma. Õnneks siiski hakkas kogu ürituse ajal tibutama vaid paaril korral ja see otseselt kedagi ei häirinud, kõik olid ennatlikult vihmamantlid kaasa võtnud. 

Kuna üritus on vanemate poolt organiseeritud siis jaotatakse ka tööd iga klassi vanemate vahel ära. Otse loomulikult ei ole osavõtt sundlik seega kes ei taha, või ei saa üritusele tulla või oma abi pakkuda siis see on OK. Greta klassi ülesandeks oli hoolitseda tõukerataste raja eest. Mina ja Pete olime tunnikese abiks kohe kui pidu lahti läks. 
Sõita said rajal 7 aastased ja nooremad (kuigi lõpu poole lasti ka vanemad lapsed rajale). Sõit maksis 50p viis minutit. 
Ürituse alguses tantsisid Year 1, ehk siis Greta vanused, 60ndates Twister tantsu. Lastel paluti eelnevalt Flower Power stiilis riided selga panna (nendel siis kellel mingid sellised riided olemas olid. Kedagi kuskile ostma või õmblema ei saadetud :)
Siit saate seda tantsu näha. Algusmuusika on lihtsalt soenduseks. Tantsitakse koos õpetajatega.
Esindatud olid taas ka hampers (korvid). Iga klass paneb alati oksioni jaoks kokku ühe korvi millele valitakse mingi teema. Sel korral olid esindatud näiteks sellised teemad: Laisk pühapäev, Fiesta, Happy Hour, Head reisi, Pikk autosõit, Head puhkust jne. Ühesõnaga kõik suvega seotud. 
Kooli jõululaadale tehakse samasugused korvikesed. Nendest kirjutasin ma kunagi siin, siis kui meie ühe nendest korvidest oksionil võitsime.
Sel korral me ei teinud ühtegi pakkumist, sest võites ei oleks meil praegu sellist korvi kuskile panna. 

Kogu ürituse ajal pakuti lastele erinevaid tegevusi mis maksid enamalt kas siis 50p või £1. Näomaalingute tegemine oli ainult natuke kallim, olenevalt kas laps soovis näole väikest või kogu näo suurust maalingut. 
Jalgpalli huvilised said näiteks väravaid lüüa
Siin sai £1 eest kolm parti veest välja urgitseda. Iga pardi all oli number ja kui see oli paaris siis sul oli võimalik laualt endale üks kingitus valida. Enamus peol välja pandud auhindadest olid raamatud, mängud või mänguasjad mida lapsed ja vanemad olid eelnevalt kooli taaskasutuseks toonud. Meie viisime samuti paar mängu ja mänguasja ning mõne raamatu millest Greta oli välja kasvanud või mida ta enam ei tahtnud. 
Ma ei teagi kas kõik kolm numbrit pidi paaris olema või aitas sellest ka kui oli vaid üks. Kui Greta seda mängis siis ta sai kõik kolm parti paarisarvuga. Võimalik ka, et enamustel partidel oligi paarisarv ja siis vaid mõni üksik paaritu numbriga. 
Siin täispuhutavas 'lossis' sai £1 eest kolm korda ronimas käia. See ei olnud vaid liugmägi, vaid lossi juurde kuulus ka üks koridori moodi asi kust lapsed pidid läbi ronima, mul lihtsalt ei jäänud see pildile.
Ühes telgis sai kohtuda Annaga ja Ämblikmehega. Tüdrukud loomulikult ronisid Anna telki ja poisid Ämblikmehe juurde. Kui mõlemaga tahtsid rääkida ning pilti teha siis pidid mõlema eest maksma. 

Vahepeal esinesid lapsed kohalikust näitegrupist ja Martial Arts grupist. Kõik need esinejad ei olnud Greta koolist, aga mõned lapsed Greta koolist käivad nendest gruppides ja seega võtsid sellest demostratsioonesinemisest osa. 

Me vaatasime seda Martial Arts grupi esinemist üsna tükk aega kui äkki ma märkan tuttavat nägu ja peaaegu, et karjatan. 
See noormees all oleval pildil vasakul pool on keegi kelle lapsehoidja ma olen olnud tema sünnist peale. Loomulikult mitte siis enam nüüd, kui ta juba ülikoolis käib, vaid ikka siis kui ta ja ta õed veel väikesed olid. Ta õde oli muideks meie pulmas üheks lilleneiuks. 
Tegu siis meie väga heade tuttavatega kellest ma olen pikemalt kirjutanud siin. Pere poeg on selles trennis üle 7 aasta osavõtnud ning ka igal aastal Greta kooli suvepeol esinemas käinud. Meie saime sellest alles nüüd teada.
Eriti armsad olid kõige nooremad trennis käiad. Eriti nunnu oli see kõige väiksem poiss, kes sügisel Greta kooli läheb. Siin grupis on nii mõnigi Greta endise ja praeguse klassi sõbrad ja sõbrannad. 

Kooli direktor teeb alati igal üritusel pilte, et siis neid hiljem kas kooli veebilehel või twitteris jagada. Sellel fotol teeb ta mingit pilti telefoniga, aga tegelikult käib ta ringi ikka korraliku Nikon peegelkaameraga mis hetkel pildil tal kaenlas peidus. 
Klõpsisin paar pilti ka kooli aiamaalt.
Ma ei tea mis reeglite järgi neid maasikaid seal korjatakse, või kes neid süüa võib. Ma tean, et osadest maasikatest on nad eelmistel aastatel moosi teinud, aga iga kord kui mina olen nende aiamaale sattunud, siis on seal alati punaseid maasikaid või valmis herneid. Ma kujutaks ette, et vähemalt sellise suure ürituse ajal, kus lapsed vabalt ringi jooksevad, keegi ikka tuleks ja pistaks marjad nahka, aga tundus, et keegi peale minu ei tundnud marjade vastu huvi. Väga võimalik, et võib olla kuna aiamaa kuulub lastele siis neil on oma aiamaa vastu nii suur austus, et neil ei tule pähegi sealt endale vilju näpata. 
Maasikaid jäid mul maitsmata, aga selle eest ostsime kooli kanade mune.

Väga populaarsed jam jars, ehk siis komme täis moosipurgid. Neid moosipurke teevad koolilapsed ise ja klass kes kõige rohkem purke valmistab saab eraldi auhinna. See on ikka meeletu kogus purke mis alati valmis meisterdatakse. Need kes purgiomanikuks saada soovivad peavad maksma £1 ja siis kaardihunnikust kolm kaardi valima. Kui saad kuninga, emanda, poisi või ässa siis saad endale ühe purgi valida. 

Meil on alati moosipurkide kaunistamisega kodus see probleem, et meil pole kodus moosipurke, või mingeid muid purke, sest meie peres ei sööda klassikalist moosi. See moos mida mina vahel pannkookide peale panen on ühes peenikeses ja pikas purgis seega seda me kasutada ei saa. Eelmisel korral mul vist õnnestus kellegi tuttava käest paar purki laenata, aga sel korral mul polnud kahjuks aega ja tahtmist nende purkidega jännata. Õigemini siis lasta Gretal jännata, sest ega mina neid purke ei kaunista. Olin nagunii juba kõik Greta kunstiasjad ära pakkinud. No pole hullu, me saame neid purkide siin veel 5 aastat valmistada :)


Suvepeo juurde kuulub alati ka mõnede õpetajate, õppealajuhataja ja kooli direktori märja svammiga viskamine. Kõige pealt seotakse nad toolide külge kinni ja siis lapsed saavad raha eest neid seal piinata :) 
See pilt on kooli twitteri kontolt võetud
Tavaliselt ongi jõululaat ja suvepidu need üritused mis koolile kõige rohkem raha sisse toovad. Praeguse seisuga on selle õppeaasta jooksul kogutud napilt alla £13 000. Sinna otsa siis veel suvepeolt saadud summa, mis tavaliselt on kuskil £6000 ringis, aga see muidugi oleneb aastast ja ilmas. Loodetavasti selle aasta suvepidu ei jää eelmistele oma summa poolest alla. 

Ja need kaks pilti on tehtud Greta klaasi ukse juures. Iga klass on valmistanud endale mingi lillepotti või lillepeenra ja sellised näevad välja Greta klassi omad.
Greta klassi akna peal on aga sellised laste kirjutatud südamekesed.

Eelmine nädal kuulsin õpetaja käest, et Greta pääses oma hääliku testist läbi. Sain seda teada, kuna läksin ise küsima. Õpetaja ütles mulle, et sel aastal tegi kool väga hästi ja ka enamus Greta klassi lastest olid testi edukalt sooritanud. Õpetaja aga palus mul seda uudist mitte suurele ringile teatama minna. Ütles vist, et lapsevanemad saavad  mingi eraldi kirja selle kohta, aga võimalik ka, et kuna tavaliselt meile ja lastele sellistest testidest ei räägita siis see ongi rohkem kooli sisene asi.

Homme on koolis spordipäev. Vanemate laste spordipäev jäi täna väikese vihma tõttu ära ja ma vaikselt loodan, et äkki jääb homne spordipäev ka ära. Ma tean, et see on üks isekas soov, aga sel ajal kui ma seal koolis 2,3 tundi sportivaid lapsi ergutan oleks mul kodus vaja hoopis pakkida.
Just kuulsin, et reedeks lubatakse 26 kraadi sooja :( :( :( Oh, õudust. Nagu kolimine ise veel liiga kerge oleks, ilmataat nüüd saadab veel ka kuumust juurde.


Thursday, 18 June 2015

KOHTUMINE MAJAOMANIKUGA

Läksimegi siis täna pudeli punase veiniga oma uue maja omanikule külla. Ma praegu ei jaksa siin pikalt kirjutada, aga ütlen lühidalt, et mees oli super ja näitas meile majas iga nurga ära ja seletas aias iga taime kohta mis see on ja kuidas selle eest hoolitsema peab :)

Ja kuulake nüüd mis mind aias ees ootab:
kaks mustsõstrapõõsast,
kaks õunapuud,
üks kirsipuu (hapud kirsid),
üks suur kreegipuu,
kolm viinamarja istikut (hapud viinamarjad, aga söödavad)

pluss veel valmis kaevatud maalapike kuhu ma võin vajaduse veel sel aastal midagi maha istutada.

Sellele lisaks on meil aias nüüd ka olemas oma kompostitünn ja vihmaveekogumistünn!! 
Mida üks hing veel tahta võib :) :)

Ning kuna meil õnnestus sel korral maja vaatama minna päeval mil päike paistis ning õhtul kella 4 ajal, siis nägime ka ära, et päike paistab ilusti meie aia peale ka veel sel kellaajal. Meil oli enne mure, et võib olla saab me uue maja aed olema palju päiksevaesem kui meie praegune. 

Ütleme nii, et kui me enne natuke muretsesime, et mis meid seal majas eest ootab ja et kas me ikka tegime õige valiku, siis nüüd ei jõua me enam kolimispäeva ära oodata. Tunne majas oli taaskord super.

Vanaemale teadmiseks, et sa kohe kindlasti hakkad nautima siin meie lähedal olevatel tänavatel jalutamist :) 

Kahjuks aias ma täna pilte ei teinud, aga juba nädala pärast saan ma nad siis OMA AIA nime all postitada :)


ETTEVALMISTUSED KOLIMISEKS

Tahaks mitmel eri teemal blogida, aga raske on leida aega või seda õiget blogimise vaimu. Kuna me kolimiseni on jäänud vaid nädal ja üks päev siis loomulikult veedan ma enamus omi päevi siin maja kokku pakkides. Täna oli küll erand, sest suurema osa päevast ma lihtsalt istusin. No ei olnud mingit pakkimise või blogimise vaimu peal ja aeg lihtsalt lendas käest. Lõpuks siiski suutsin kaks kasti kokku pakkida enne kui pidin Gretale kooli järgi minema ja ta ujumis trenni viima. 
Vaene laps, tal on praegu nii intensiivne kava. Täna koolis jalgpallitrenn (kehaliskasvatuse tund) ja peale kooli ujuma, homme ujub ta koolis, läheb siis sõbra juurde mängima ja siis kell 6 õhtul on tal jälle eraujumistund. Ta ise muidugi naudib kõike täiega, aga mina olen nats mures, sest kuna õhtud on nii valged siis voodisse saadakse ja magama jäädakse tavalise kella 8 asemel alles kell 9. Hommikul on siis muidugi raske ärgata ja koolist tulles on ka üsna väsinud näoga (selles on osalt ka süüdi praegused palavad ilmad).

Praegu kui ma seda teksti kirjutan on kell 11 õhtul ja ma olen omadega nii läbi. Tahaks kirjutada oma tunnetest meie  tulevase kodu suhtes, aga mu aju juba magab :) 
Ma olen küll juba ammu käega löönud sellele suurele segadusele mis meil siin kodus praegu laiutab, aga siiski ajab see mind närvi ja tekitab vaikset stressi. Pole ühtegi kohta kuhu vaadata ja lasta silmal puhata ning mis veel kõige hullem on see, et kord kui me kolinud oleme siis ootab meid ees veelgi suurem segadus ja korralagedus. Ja seda kõike jätkub veel väga pikaks ajaks...

Siit mõned pildid meie maja praegusest seisust
Siin on Pete meie kuuri tühjendamas ja kuuri sisu tuppa toomas.
 Selline näeb hetkel välja me veranda
 Ja selline elutuba ühe nurga alt
 Söögituppa kerkib igapäevaga aina rohkem kaste
 Alumise korruse esik
 Üleval korrusel oli kaks päeva tagasi pilt sellin. Tassisime pööningu tühjaks.

Greta tuba ongi hetkel ainuke tuba mis enam vähem korras ja ilma ühegi kolimiskastita. Nädalalõpul on plaan ka kõik tema asjad kastidesse ära pakkida.
 Kontor
Sel aastal tundub taas olevat väga hea vaarika saaks. Üks kunagi ära visatud maasikataim kasvab aasta aastalt mingi kiviklibu sees ja iga kord üllatab meid oma rikkaliku saagiga. Seda taime me kahjuks endaga küll kaasa vedama ei hakka, aga mida teha vaarikatega? Kas keegi teab kas vaarikataimi tohiks maast välja kaevata ja uues kodus kuskile ringi istutada (ma küll ei kujuta üldse ette kuhu nad me uues aias sobiks, sest ma olen seda aeda ju vaid korra veebruari kuus näinud ja mul pole õrna aimugi kuhu sinna vaarikad sobiksid)? Kas oleks lootust, et need vaarikad mis praegu veel valminud ei ole ringi istutades vilju edasi kasvataks? 

Vaarikataimed ei maksa küll poes peaaegu midagi, jõuaks vabalt uued taimed osta, aga need mu praegused vaarikad on nii hea sort, et ma ei tahaks nendest niisama loobuda. Mis sortidega tegu ma muidugi ei tea, aga üks taimedest hakkab hästi vara vilju kandma ja teise taime vaarikaid saame me ka veel oktoobris nautida. 
Seal kuskil vaarikapõõsa külje all on ka veel mustikapõõsas.
Selle roosipõõsa plaanima samuti endaga kaasa võtta. Ma  ei tea küll kuidas, aga võtame.
Homme (ehk siis täna, kuna te loete seda postitust täna) läheme veel korraks oma uut maja vaatama. Nimelt võttis meie uue maja omanik meiega ühendust (läbi kinnisvara agendi) et küsida ega me juhuslikult ei ole huvitatud mõnest ta mööbliesemest, et kas me ei sooviks tulla vaatama. Kuna ta kolib väiksemasse elamisse siis tal ei ole võimalik sinna kogu oma praegust kraamia ära mahutada ja seega mõtles, et küsib meilt enne kui hakkab kellegile asjade ära viimise eest maksma. 
Me küll teame, et majast ei ole meil midagi endale valida, sest tegu siiski vanema inimese ja aegunud stiiliga, aga kui meile pakutakse sellist suurepärast võimalust veel korraks enne kolimist oma uue majaga tutvumiseks siis otseloomulikult me ütleme Yes, please!

Ma küll natukene olen kahevahel, et kas see oleks õige samm majaomanikuga näost näkku näha. Kergem oleks vist kui kõik jääks anonüümseks ja majale mingit isikliku märki külge ei jääks. Samas jälle oleks tore maja sedasi üle võtta inimeselt kes seda maja on suurema osa oma elust armastanud ja et ka tema saaks näha kellele ta oma maja 'parandab'. 
Ma nüüd kogu hingest loodan, et mees osutub homme üheks toredaks inimeseks, kes meid oma kohtumisega positiivselt majja sisse õnnistab...


Monday, 15 June 2015

LAPSEPÕLV

Need pildid meenutavad mulle mu enda lapsepõlve



Ujulas

Sunday, 14 June 2015

LUGEMISEST JA KIRJUTAMISEST

Greta loeb meil juba täitsa inimese moodi mis minu jaoks on väiksemat sorti ime. Eelkõige sellepärast, et minu osa ta lugema õppimisel on ikka imepisike olnud, vaid nii palju, et kuulan kui ta mulle iga päev koolist võetud lugemisraamatuid ette loeb. Gretal endal ei ole kunagi olnud mingit vastumeelt lugemise suhtes. Kuna lugemisraamatud on jaotatud erinevatesse astmetesse, vastavalt lapse võimetele, siis ei tohikski lugemine kellegile vastumeelne või liiga rakse olla. 

Eks üks osa ole ka selles, et lapsed saavad ise endale neid raamatuid lugemiseks valida ja see juba motiveerib neid. Olen tihti Greta jutust kuulnud kuidas ta on mingist raamatust kellegi oma klassikaaslasega arutanud (mainin igaks juhuks, et see arutamine ei ole mingi book club stiili arutamine, vaid lihtsalt paari sõna vahetus sel ajal kui nad omi raamatuid tagasi viivad ja uusi valivad), või mulle öelnud et ta valis täna selle raamatu, sest ta sõbranna oli öelnud, et tema luges seda kui oli 'Purpel' astmel ja see on naljakas jutt. 
Erinevad astmed on värvide järgi märgistatud ja neid on kokku 12. Greta on hetkel 9 astme peale, kolm astet veel ja siis vist peaks lugemine selge olema. Selge siis selles mõttes, et lastel peaks olema siis kõik hääliku kombinatsioonid selged, et ise tundmatuid sõnu välja hääldada ning et lugemine on piisavalt sorav ning ilmekas.

Ilmekusele pööratakse tegelikult tähelepanu juba üsna lugemise algastmetel. Ühe lugemisastme eesmärgiks ongi kohe eraldi ilmekus ja selle astme raamatutes on näiteks need kohad mis valjemalt välja ütlemist vajavad paksemalt trükitud. Enne järgmisesse astmesse edasi ei saa kui sa oskad piisavalt ilmekalt lugeda. 

Ajaloo tarbeks ka üks video (Greta 6 aastat 2 kuud).

Lugemisele lisaks on vaja aga ka kirjutama õppida. No see on veel täiesti omaette ooper. Ma ei ole varem kunagi inglise keeles kirjutamisele nii mõelnud kui ma nüüd siin Greta kõrvalt näen. Emakeeleõppe on ikka midagi muud kui võõrkeele oma.

Üks päev saadeti koolist koju posu pabereid ja juurde oli kirjutatud, et palun harjutage neid sõnu kodus lugema ja kirjutama. Mul jäi seda lugedes korraks suu lahti, sest ma ei suutnud uskuda, et iganädalasele 10-nele sõnale lisaks peame me nüüd ka veel mingi 100 sõna kahe nädalaga kirjutama õppima (osasid sõnu oskad Greta tegelikult juba nüüd õigesti kirjutada, aga ikkagi).
Järgmisel päeval küsisin õpetajalt igaks juhuks üle, et mis värk on. Ma poleks mingil juhul Gretaga kõiki neid sõnu kirjutama õppima hakanud ka siis kui oleks pidanud.
Õpetaja õnneks ütles, et ei pea õppima kirjutama, lihtsalt peab õppima lugema ja harjutama neid erinevaid häälikukombinatsioone. Nad olid lihtsalt kogematta valesti juhistesse kirjutanud. Neil tuleb järgmisel nädalal üks test kus lastel lastakse lugeda nii nimetatud mitte midagi ütlevaid sõnu. Sedasi testitakse kas lapsed oskavad õigeid häälikuid ja häälikukombinatsioone hääldada. Test pidi olema väga range. Laps kukub testist läbi juba paari veaga ja peab siis sama testi järgmisel aastal uuesti tegema. 

Samas see test on rohkem koolide pingerea jaoks, kui laste või lastevanematele. Selle testi järgi hinnatakse kooli, et kuidas kool on suutnud lapsi õpetada. Greta õpetaja ise ei ole sellest testist eriti vaimustatud, aga mis tal üle jääb, peab tegema seda mida keegi kõrgemalt käsib. Õpetajale ei meeldi ka see, et testijaks on keegi täiesti võõras ja paljud lapsed võivad sellest segadusse minna ja rohkem vigu teha. Mulle endale tundub, et kuna koolis tegeleb lastega nagunii pidevalt rohkem kui üks õpetaja (neil on abiõpetaja ja lapsed loevad ka individuaalselt mitmele teise klassi õpetajale või vabatahtlikult abiks olevatele lastevanematele) nii, et sellist vaid ühte õpetajasse kiindumist ei tohiks eriti olla, aga eks igaüks ole erinev ning eks ikka nende klassiõpetaja tunneb ja teab omi lapsi kõige paremini.

No eks näis kuidas Gretal läheb. Mina selle testi pärast ei muretse ja kui läbi ei saa siis pole hullu. Greta lugemine on mulle juba ise tõestuseks, et Greta areneb ja loeb hästi ja nagu õpetajagi ütles siis see test ei muuda või aita palju midagi sellele lisaks mida nad juba nagunii klassis teevad. 

Aga siia panen ma need pildid hoopis sellepärast, et teile väike ülevaade anda kui paljudel erinevatel tähekombinatsioonidel on sama hääldus. Mina ei saa aru kuidas need lapsed siin üldse suudavad inimese moodi kirjutama õppida, sest minu meelest on hääldust järgides ikka väga raske õigekiri saavutada. Peavad lõpuks ikka vist kõikide sõnade õigekirja lihtsalt pähe õppima. 





Testis peavad nad ette lugema väljamõeldud sõnu ja neid õigesti hääldama. Nad kutsuvad neid sõnu koolis 'Alien' sõnadeks, ehk siis tulnukate sõnadeks. Siit paar näidet. Tulnukate sõnade ees on ka tulnuka pilt :) Greta saab kodus selliste sõnadega hästi hakkama. Loodetavasti siis ka testi ajal.

Greta kirjutab ka enamalt just häälduse järgi. Ma vahel pean päris nuputama mõne sõna üle, aga ta ise saab oma kirjast suurepäraselt aru ja loeb ladusalt ette. Pärast tagasivaadatuna tundub täitsa loogiline kuidas ta midagi kirjutanud on, aga samas ma ikka mõtle hirmuga, et kuidas ta küll korralikult kirjutama suudab õppida.
Näiteks selle aasta (mitte kooliaasta) lõpuks peaks ta enam vähem juba sellisel tasemel kirjutama. 
Need on Year 2 (6-7 aastased) laste kirjandid!

Kirjutaga aga meeldib Gretale hullult. Joonistamine on täiesti tahaplaanile jäänud millest mul on natuke kahju, aga  ma kujutan ette, et suvel kui rohkem vaba aega siis ehk ärkab ka joonistamine taas ellu.

Reedel koolist tulles ta juba rääkis mulle kuidas ta tahab ühte raamatut kirjutada koos erinevate peatükkidega. Tavaliselt kui tal mingi idee tuleb siis ta proovib selle iga hinna eest ellu viia ja ka ühe korraga lõpetada. Kahjuks ei ole õhtud tihti ta romaanide kirjutamise jaoks küllalt pikad, aga kirjanik ise väidab, et raamat peab ilmtingimata ühe õhtuga valmis saama ja nii siis ongi raamatu esimesed 12lk enam vähem normaalsed, aga viimased 12 lehekülge väga kiiruga kirjutatud. Tekst muutub hõredamaks ja käekiri suuremaks :)
Siit väike näide eile õhtul kirjutatud romaanist 'Väga väike kadunud kass ja ulakas tüdruk'. Enamus jutte on tal kassidest :)
Kui ta oli jutu ära kirjutanud, siis ta luges selle meile ilmekalt ette ja me siis koos parandasime osa kirjavigu ära. Ta näitek kirjutab 'hope' asemel hop või 'made' asemel mad sest hääldades ju seda vaikset 'e' ei ole kuulda. Hea näide häälduse järgi kirjutamisest on ka 'beach' mille Greta kirjutas beech-ina. 
Aga ärge te seda Great juttu siin nüüd lahti nuputama hakake. Ma panen siia blogisse paar pilti et ajaloo tarbeks talletada. Pildid on nagu nii tehtud erinevatelt lehekülgedelt ja seega loetud tekst tuleks väga segane.




Panen siia kooliteemalise postituse lõppu ka ühe näite mida lapsed eelisel nädalal koolis tegid (või siis õigemini üks väike osa sellest mida nad tegid).
Kirjandustunnis kirjutasid nad kirja seda raamatut eeskujuks võttes
In literacy we have been letter writing based on the book Dear Greenpeace. We have written to the WWF asking for information on looking after the animal we found in our garden. We then replied to our partner’s letter pretending we were the WWF representative.
Ehk siis üks laps kirjutas kirja WWF-le et küsida informatsiooni kuidas hoolitseda aiast leitud mingi looma eest ja siis selle lapse õpipartner kirjutas vastu nagu ta oleks WWF esindaja ja jagas vajaminevat infot. 
Igal lapsel on klassis oma õppipartner kellega koos tehakse arutelu ja muid töid. Õpetaja määrab igale lapsele partneri ja partnereid vahetatakse vist igal veerandil. See tagab, et ühed ja samad lapsed ei ole koguaeg koos ja et ka poisid ja tüdrukud suhtleks omavahel ja õpiks teineteist tundma.
Minu arvates nii tore idee sedasi kirju kirjutada. 

Oak and Cherry classes have planned an investigation into growing plants, planting cress seeds after making the pots and filling them with compost. We are beginning to see results already! Meanwhile Alder class have been learning about the different types of seed dispersal; making animations to demonstrate how this works.
Veel tegi Greta klass animatsioonfilmi sellest kuidas seemned levivad, samal ajal kui paralleelklassid istutasid seemneid. Pärast saavad klassid kokku ja jagavad omavahel õpitud informatsiooni ja uurimitöö tulemusi.
Tihti tehakse selliseid informatsiooni vahetus tunde ka vanemate klassidega.