Friday, 31 July 2015

VIIS ESIMEST PÄEVA EESTIS

Tänaseks oleme juba 5 päeva Eestis olnud. Esimesed 4 möödusid meil siin väga nutuselt (vihmale lisaks). Greta lemmik kass (vanaema oma) oli vanadusest haigeks jäänud, või siis lihtsalt juba väga vana (18 aastat) ilma haiguseta. Ei söönud enam korralikult, liikus vähe ja hingas raskelt. Ühesõnaga poolel teel taevariiki.
Gretale valmistas see loomulikult meeletult kurbust. Tema ainuke kass keda ta juba beebist peale teab ja kellega alati Eestisse tulles mängib. Teise päeva õhtuks oli laps kurbusest murtud mida oli ka ta käitumises näha. Õnneks mul jätkus arusaama ja kannatust, et tal aidata selle kurbusega hakkama saada. Kolmanda päeva hommikuks oli kassike Matilda juba loomaarstile viidud ja meie palvel inglite juurde saadetud. 
Kord kui kassi enam vaatepildil ei olnud, leppis Greta olukorraga uskumatult ruttu ja ta tähelepanu oli juba täielikult mu venna pojale pööratud. Loomulikult oli tal Motikust kahju ja ta endiselt igatseb teda taga, aga vähemalt ei ole enam ta elu mustades toonides. 
Samas kui laps leinas kassi, valutasin mina pead ja seda juba 5ndat päeva järjest. Ma isegi käisin vahepeal apteekis vererõhku mõõtma laskmas, sest mul ei ole enne nii pikka ja nii imeliku peavalu olnud. Mõtlesin, et võib olla on mul vererõhk kõrge, kuigi mul ei ole mitte kunagi vererõhuga mingit probleemi olnud. Ja ei olnudki. Ma pärast ise googli abiga diagnoosisin endale pingepeavalu. Ära ei läinud sellepärast, et nurofen (valuvaigisti mida tavaliselt võtan) ei toiminud enam üldse. Peapingest sain lahti kohe kui võtsin vahelduseks ühe paracetamoli tableti. Täna on esimene päev kui ma end taas inimese moodi tunnen :)

Vihma küll sajab ja ilm on endiselt s--t ning 'tänu' sellele suutsin täna Rocca Al Mare keskuses paarsada eurot ära kulutada :I Süüdistan selles ka Montonit, et nad mulle nii sobilike riideid alati valmistada oskavad. Lohutan end sellega, et paarsada eurot naeltes on tegelikult vaid 140, vähem ikka kui 200 :)

Tegelikult ühel mu peavalu päeval õnnestus meil siiski ka üks tiir mere äärde teha ja mustikaid korjamas käia.

Greta jaoks oli see üht pidi taas üsna pingeline, sest tema ei tahtnud, et SÄRTSUKAD tema peale tuleks ja teda hammustaks (särtsukad=sääsed Greta keeles). Sellepärast siis ka nii paksult riietesse pakitud. Paar särtsukat oli suutnud teda juba eelmisel päeva hammustada nii kõvasti, et me pidime hiljem apteekist Zyrtec siirupit ostma minema, et sügelust leevendada. 

Aga rannas oli mõnus. Päiksevõtu ilma ei olnud, aga niisama liival lebamiseks ja losside ehitamiseks kõlbas täiega. 
Greta ei suutnud muidugi end kuidagi veest eemal hoida. Algul läks vaid varbaotsaga vette, siis mõne aja pärast kooris juba püksid ära, siis pluusid ja varsti oligi vees nagu vaal. Päris suureks supluseks siiski julgust ei jätkunud, aga kui me sinna kauemaks oleks jäänud, siis oleks kindlasti ka pea vee alla saanud. 
Eile käisime aga kinos 'Supilinna Salaseltsi' vaatama. Mulle väga meeldis. Gretale ka, aga hetkel huvitab Gretat kõige rohkem vaid mu väikene vennapoeg :)
Vähemalt oleme esimese nädalaga paar MUST DO linnukest kirja saanud.

Eestis oleme 27 juulist kuni 17 augustini.

Tuesday, 28 July 2015

MÄNG

Sellise hommikusöögi tõi mu lapse mulle ühel hommikul voodisse. Ma ei pidanud isegi küsima, toit valmistati täiesti omalalgatusel ja mulle teadmata. Vahepeal käidi küll maad uurimas, et kas ma seda ja teist asja tohin süüa, aga ma ei saanud pihta, et mulle hommikusööki valmistati. 
Pole midagi öelda, igati tasakaalukas ja maitsev hommikusöök. Mahla pakuti ka kõrvale :)
Üldse on koolivaheaja hommikud mõnusad. Laps magab kuskil 8-ni. Kui ärkab siis läheb alla telekat vaatama, kui nälg tuleb teeb endale süüa ja siis vaatab telekat edasi. Koolipäevadel vaatab Greta telekat väga harva ja kui mõni õhtu vaatabki siis tihti midagi sellist mis ka meile sobib vaatamiseks (ehk siis mitte midagi titekat). Koolivaheaja paaril esimesel päeval lubasime me tal aga nii kaua kui ta tahtis teleka ees istuda (ehk siis kuskil lõunani), ainuke tingimus oli et titekanalit (beebieast kuni ehk 4 või 5 aastastele mõeldud kanal) vaadata ei tohi vaid ainult vanematele lastele mõeldud kanalit. 
Talle tegi vahelduses head aeg maha võtta ja lihtsalt ekraani passida. 

Kuidagi sattus nii, et kõik tema sõbrad ja sõbrannad on just sel nädala kuskil ära ja seega kedagi mängima ei ole kutsuda. Ma tegelikult ei olekski viitsinud sel nädalal lastega siin jännata, aga noh Gretale nimel oleks muidugi pingutanud. 
Greta ise sõprade puudumise üle ei kurtnud. Kui teleka vaatamisest sai isu täis, või kui me ta ise teleka eest ära kamandasime siis läks ja mängis pikad mängud ise maha. Ühel päeval kui ma talle arbuusi läksin viima, leidsin ma kinnise ukse tagant sellise pildi





Monday, 27 July 2015

SUGUVÕSA PULMAD

Pete vanema õe kolmanda tütre C kihlumise uudis tuli suguvõsale taas natuke üllatusena. Alles see oli kui väga noorelt abielluv vanem tütar A oli oma mehest lahku läinud ja me eeldasime, et ehk järgmised noored nii ruttu abiellu ei torma. Aga kutsed me saime ja pulma läksime ning loodame, et noortel jätkub teineteisele armastust ja austust elu lõpuni.

Pruudi vanemad aga ei paistnud sugugi üllatunud olevat sellest, et noorpaar nii ruttu sõrmused kätte panevad. Pigem just juubeldasid, sest olid ju nemadki esimest korda samas ülikoolis õppides tuttavaks saanud ja üsna varsti peale seda abiellunud ning tänaseks juba üle 30ne aasta abielus olnud.
Ema-isa pulmapilt 30 aastat tagasi ja kõrval tütre pulmapilt
Selle pildi lisasin ma siia aasta hiljem
Kirikusse jõudsime me esimeste seas. Ega siin midagi palju kirjutada ei olegi. Panen vaid posu pilte. 








Peigmees (valge lipsuga) pruuti ootamas ja kaugel lilleneiud pruuti ootamas

Laulatuse ajal ei lubatud pilti teha. Ühtepidi saan ma sellest aru, aga teistpidi jälle ei saa, seda enam, et peale pulmi ei saadetud meile ühtegi fotot vaadata. Kuna ma olin suure kaameraga, siis mul loomulikult ei õnnestunud ka salaja paar klõpsu teha või natuke filmida. Mul oli pärast sellest nii kahju, sest pruudi õed ja üks noormees, kes klaverit mängis, laulsid nii ilusa laulu, et vot seda oleks ma küll veel mitu korda hiljem vaadata tahtnud. 


Peale laulatust tehti traditsioonilisi pulmapilte. Neid ma ka ei ole veel näinud, aga kui meid pildistama kutsuti, siis tegin ise ühe kiire klõpsu.
Mingi aeg hiljem ledsin need kaks pilti facebookist
Seda pilti nähes hakkasime me Petega kõvasti naerma, sest tundub nagu meie Petega oleme ainukesed kes kas aru ei saanud või ei kuulnud, et nüüd peavad kõik nägusid tegema :)
Greta Pete vanematega kiriku ees
Pete onu oma naisega





Lapsed noorpaari kirikust lahkumist ootamas







Vennanaised ja vennad


Enne lauda istumist



Pulmapidu ja pidusöök olid väga lihtsad. Minu arvates täiesti arukas otsus enamus asju ise teha ja sedasi raha kokku hoida. Seda enam, et noorpaar ise veel tööl ei käinud ja seega eelarve väike. Meie jäime igal juhul väga rahule.

Arvata on, et järgmised pulmad saavad juba selle noorpaari omad olema. Pildil Pete õe vanuselt teine tütar oma peikaga.


Õed õed pulmas
Pete õe kõik neli tütart on väga intelligentsed ja targad tüdrukud. Kusjuures see pildil olev noorem tütar tegi pulma (ja ka mu elu) kõige ägedama pulmakõne. Oleks ma osanud seda oodata, oleks kindlasti filminud.


Väikesed pulmalised. 
Pete vanemate osa lapselapsi (3) ja kaks lapselapselast
Ja siis läks tantsuks. Ja milliseks veel. Greta oli kindel, et tema tahab tantsima minna. Ma siis ütlesin et mine kutsu poisid tantsima ja Greta läkski kohe Jack-i otsima (Pete noorema õe poeg kes Gretast 5 kuud noorem). Mõne aja pärast tuli kurvalt tagasi ja teatas, et Jack ei taha tantsida. Et tema oli küsinus, et Jack kas sa tahad tantsida ja tema oli kohe EI öelnud. Ma siis õpetasin Gretale, et kui sa tõesti tantsida tahad, siis ära poiste käest küsi KAS nad tahavad tantsida, vaid ütle kohe LÄHME tantsima. Saatsin ta siis nende sõnadega Pete vanema õe tütre poja juurde ja nagu välja tuli siis minu taktika viis tulemuseni. 

Aga seda ma ei osanud küll ette näha, et meie väikene lapsuke selline tantsulõvi on. No tegelikult tantsimist tuleks tal veel harjutada, aga kõik see kuidas ta poisile armunul pilgul otsa vaatas ja omi juukseid üle õla pidevalt viskas, kõik see oli mulle nii uus ja üllatav. Ma isegi ei teadnud kas peaks häbenema või uhkust tundma. Nii ootamatu oli mulle näha kuidas Gretal oli oskus poisi ees sedasi flirtida (mitte nüüd otseselt, aga ma lihtsalt ei tea kuidas seda paremini sõnastada). Nagu oleks tegu olnud juba murdeealise Gretaga. 
Ja nii need kaks seal tantsupõrandal non-stop tantsisid. Greta ei lasknud poisile kedagi teist ligidale. Tema juhtis kogu tantsu, keerutas ennast ise poisi käe abil ja otsutas mis tantsustiilis tantsida (kui neid liigutisi saab üldse mingiks stiiliks kutsuda :) :) Me olime lõpuks sunnitud nad tantsupõrandalt ära tirima, sest ise nad seda ei olnud nõus tegema, aga kogu tähelepanu liikus aina rohkem ja rohkem nende ja mitte värske abielupaari peale.
Pildid väga udused, sest liikumist oli palju

Siit ka paar videot, aga kahjuks mitte üldsegi need kõige paremad palad. Ma algul olin nii šokis, et ei tulnud selle pealegi et filmida ja pärast just nende paremate tantsude ajal liikus neile liiga palju teisi tantsijaid ette, et neid videosid ei ole mõtet siia panema hakata. Panen seega siia mälestuseks need kaks klippi mis enamvähem mingi pildi edasi annavad. Kahjuks ma ei saa neid praegu lühemaks lõigata, või paremini kokku kleepida, aga las siis olla. Kvaliteet ka üsna s..t mis teha.

Vaene poiss, ta ei osanud kindlasti oodatagi, et midagi sellist temaga juhtuma hakkab ja et Greta ta täielikult enda valdusesse haarab. Samas kuna ta Greta eest ära ei põgenenud (võimalusi oli küll) ning isegi peale pissipausi ja joogipause oli tagasi tantsupõrandal, siis võib arvata, et ka poisile väga meeldis.