Thursday, 24 September 2015

Wednesday, 23 September 2015

RAAMATUD, RAAMATUD

Raamatutest siis taas. Sel suvel ma palju raamatuid ei ostnud. Kuna mul sel aastal pole üldse lugemiseks aega olnud, siis endale ma Eestis olles raamatupoodidest raamatuid otsima ei läinud. Paar Minu sarja raamatut oli ema mulle juba varem soodukate ajal valmis ostnud, mina ostin ise vaid 'Minu Eesti 3'. Eestis jõudsin pool raamatut läbi lugeda, aga nüüd pole aega olnud edasi lugeda ja raamat ootab sahtlis oma aega.

'Uued väliseestlased' raamatut olen ma paar aastat juba plaaninud osta, aga kui ma poes raamatu sisse olen piilunud siis teksti järgi hinnates ei õigustanud kuidagi oma kallist hinda ära. Sel suvel sain siis selle raamatu 99 sendiga. 

'Eesti Mees', teine pool kaanest ütleb 'Eesti Naine' raamat jäi ka Apollos näppu ja kuna maksis taas nii vähe siis ostsin ära.  Millise raamatuga tegu on ma kahjuks praegu öelda ei oska, sest pole olnud aega lugeda.

'Elamiseks mõeldud elu' oli raamat mida ma plaanisin sel suvel osta ja mul lihtsalt vedas, et raamat just sel ajal odavusmüügis oli. See on raamat lastekodust lapsendatud laste ja nende perede lugudest. Teema mis mind on alati huvitanud.
Lasteraamatute seast eriti midagi uut ja põnevat ei ostnud millest Eestis elavad inimesed juba teadlikud ei oleks, aga kuna mu blogi loevad ka paljud välismaal elavad eestlased, siis nende jaoks teen siin siiski ostetud raamatutest väikese ülevaate. 
Poes jäi mulle silma Jänku Jussi Ohutuskaardid
Maksid väga vähe (minu jaoks vist mingi £1.50). Tegelikult ma algul ei saanudki aru millega täpselt tegu on ja müüja Apollo poes ei osanud ka hästi seletada mida nende kaarditega tegema peab või teha saab. Kui aus olla siis ma siiani ei tea täpselt kas nendega saab ka mingit moodi mängida või need on vaid vaatamiseks.
Meie Gretaga igal juhul lihtsalt vaatasime ja rääkisime kaarditel välja toodud teemadel. Gretale üldse meeldivad sellised päriselu ohtude ja õnnetuste teemad nii et tema jäi ostuga väga rahule. Minu arvates oli see kaardipakk ka selle väikese summa eest väga hea ost. Lihtsad ja visuaalsed kaardid erinevate ohutusteemade arutamiseks lastega.
'Mina oskan aidata' on üsna uus raamat. Nagu raamatu kaanelt lugeda võib siis on tegu esmaabijuttudega lastele. Kui ma seda raamatut poes sirvisin siis nägin kohe, et täitsa Greta tüüpi raamat. Sidemed, plaastrid, veri - kõik meie lapse lemmikud asjad :)

Hakkasime seda raamatut natuke lugema juba Eestis olles. Gretal oli just jala peal kolm hästi suurt ja sügelevat sääsepunni, mis teda vaevasid ja sellest sõltuvalt valis ta raamatust kohe 'Sirjet hammustas sääsk' jutu. Kuna mul ei olnud talle sel õhtul midagi sügeleva punni peale panna, või mingit allergiarohtu anda, siis saime jutust teada, et sügelemise vastu peaks ka hambapasta aitama :) Nii, et panime kohe loetu praktikasse. 
Kuna raamatus on eraldi jutud siis tervet raamatut me korraga läbi ei lugenud. Ma arvan, et selliseid jutte ei tasugi kõike järjest ja korraga lugeda, sest jutud sisaldavad palju informatsiooni ja vaevalt laps jõuab kogu seda infot lühikese ajaga kõike sisse võtta ja seedida. Meie lugesime mõned jutud ja meile meeldis. Edasi loeme kui selleks on sobiv hetk, või kui Greta ise valib riiulilt just selle raamatu.
Gretaga raamatupoes olles tahtis ta loomulikult taas igasugu kasside teemalisi raamatuid saada. Küll käis ühe ja teisega mu juures, aga ma kohe kuidagi ei tahtnud neid talle osta. Neid samu raamatuid saame me siin Inglismaal ise paari penni eest soetada, või siis üldse raamatukogust laenutada ilma et peaks suuri summasid kulutama.
Lõpuks valisin siis ise ühe kassi raamatu talle välja ja seda ainult selle mõttega, et selle raamatu järgi oleks meil hea meie tulevast kassi valida. 

Selline paksult infot täis raamat ja õhtujutuks raskesti loetav.
'Vanaema raha' raamatu ostis meile vaneaema taas soodushinnaga juba mingi aeg talvel. Ma enne kolimist ikka aega ajalt kolasin Apollo ja Rahava Raamatu internetilehtedel ja kui midagi head soodudhinnaga nägin, siis saatsin ema kohe poodi ostma.
Raamat räägib lapse vaatenurgast dementsusest. Kui seda raamatut lapsele lihtsalt ette lugeda, siis ega laps, kellel endal otsest kogemust dementsusest ei ole läbi oma lähedaste või tuttavate, ise aru ei saakski mis haigusega otseselt tegu on, või et kui tõsine selline haigus üldse on. Greta kindlasti võttis seda vaid kui ühte juttu ja kuigi ma kergelt seletasin, et mõned inimesed jäävad sedasi haigeks ja hakkavad asju ära unustama, siis ega ta otseselt aru ei saanud ega keskendunud pikemalt sellel teemal. 

Ma alles hiljem nägin, et raamatul on ka eessõna mis asja natuke täpsemalt seletab, nii et võib olla kui see alguses lapsele ette lugeda siis oleks natuke teine lugu olnud, aga samas saab ka täitsa ilma.

Ma arvan, et kui lapsel ei olegi mingit sidet selle koleda haigusega, siis polegi mõtet seda raamatut lugedes pikalt ja sügavuti sel teemal peatuma hakata. Laps lihtsalt kuulab juttu ja kui talle jääb midagi segaseks, või ta tahab rohkemat infot, siis kindlasti küsib ise. Sedasi lapse küsimustele vastates saab ta kindlasti rohkem aru kui siis, kui me ise talle teemat peale suruma hakkaks.

Mulle väga meeldib, et just selliseid raamatuid lastele kirjutatakse. Raamat ei ole kuskilt otsast kurb või masendav. Kui mul oleks vaja näiteks Gretale dementsust seletama hakata, või kui sellest kuskil juttu peaks tulema, siis on mul hea see raamat välja võtta ja teema lapsele natuke lapselähedasemalt ära seletada. No muidugi oleneb ka mis vanuses lapsega tegemist peaks olema. 10 aastane vaevalt enam mingi lasteraamatu abi vajaks, et haigusest aru saada, aga kui tegu on noorema lapsega, siis see raamat sobib küll hästi haiguse selgitamiseks. 

Ainuke asi mis raamatu juures mind kulmu kergitama pani oli see, et selle jutu põhjal sai dementsust penitsilliiniga ravida?
Sama autori sulest on ka see raamat, millest ma kirjutasin lähemalt SELLES POSTITUSES
Kaks ülemist raamatut on hetkel nii Apollos kui Rahvaraamatus müügil poole hinnaga (Rahva Raamatu liikmetele €4.83)

Täiesti juhuslikult, otstides poes mõnda Eesti autori lasteraamatut inglise keeles, sattus mulle pihku sama autori selline raamat
Uurisin välja, eesti keelde seda veel tõlgitus ei ole, aga kuna meile sobib ka inglise keelne raamat siis loomulikult ostsin kohe ära. 
Ma ise lugesin raamatu läbi, aga Gretale pole veel jõudnud lugeda. Kuna mina Gretale inglise keelseid raamatuid ei loe ja Petel loeb talle praegu ühte teist paksu raamatut siis see raamat lihtsalt ootab oma järge.
Kui aus olla siis ma ei oskagi oma seisukohta selle raamatu suhtes võtta ja mind täitsa huvitab mis nägu Greta seda raamatut lugedes teeb, või mida sellest arvab. Eriti kui raamatus ühte jänkut matma hakatakse. 
Lühidalt on raamatus juttu sellest kuidas lapsed loovad oma matusebüroo, mis tegeleb loomade matmisega. Sellega tegelevad nad küll vaid ühe päeva. 

Mulle meeldis raamatu kaks viimast lauset:
'The next day we found something else to do. Something completely different.'
Konnade raamatu saime ka väga odavalt. Lugenud veel pole ja ma arvan, et Gretale juba liiga beebikas raamat, aga mulle endale Catherine Zaripi joonistused nii meeldivad, et see raamat ongi rohkem mulle endale.


'Kaelkirjak' raamat on kindlasti juba kõikidele tuttav raamat. 
Ma olen seda raamatut juba raamatu ilmumis ajast peale nii tihti poes käies käes hoidnud ja osta tahtnud. Mis mind takistanud on (hinnale lisaks) on see, et kuna raamatu ilmumise ajal oli Greta veel nii väikene, siis ma ei uskunud, et Greta kunagi nii hästi eesti keelest üldse aru saada suudaks, et ma talle seda raamatut kunagi ette lugeda saaks. 
Praegu küll tundub selline kartus asjatu ja naljakana, aga samas ma ei oska ka hetkel ette näha või ennustada kui palju Greta eesti keelt oskama hakkab või sellest aru saab näiteks 5 aasta pärast.

Arusaadavalt oli mul seega selle raamatuga oma suhe ja mul oli nii hea meel, et ma sain seda mu kartustele vaatamata siiski oma lapsele ette lugeda. 
Aga kui aus olla siis ma oli pettunud. Raamat ei osutunud pooltki nii nauditavaks kui ma oodanud olin. Kivirähk oskab küll mega hästi kirjeldada erinevaid inimesi ja nende tegevusi ning kohati ma lausa nägin kõike seda kui filmi mu silme ees, AGA samas mulle tunduvad kõik need suurepärased kirjeldused lasteraamatu jaoks liiga täiskavanulikud. Mina saan sellest osa, aga lapsele jääb see kõik kadunuks ja seega tema jaoks jutt palju lahjemaks.
Ma muidugi räägin siin vaid minust ja Gretast, võimalik et teistele raamat sellist muljet ei jätnud-jäta. 

Greta kuulas juttu huviga ja raamatust ära ei väsinud, aga mulle jättis raamat tühja tunde.
Heiki Ernits on aga meie lemmik illustraator ja tema pilte naudime küll täiega. Mõnede piltide peal on küll naised kuidagi eriti rinnakad või löntis tissidega, aga see valmistab meile palju nalja.
Ka meeldib meile see, et Ernits lisab oma piltidele väga tihti Lotte elemente. Meil ongi selline mäng, tema illustratsioonidega raamatuid vaadates, et kui mitu Lottet või Brunot või mingit muud Lottemaa asja me mingi pildi pealt üles leiame.

'Õpetaja Kusti kummitab' on ka olnud selline raamat  mida ma arvasin et ma ei saa kunagi Gretale ettelugeda ja polnud varem seega ostnud.
Nüüd siis tõin koju ja meile väga meeldib.

 Loomulikult meeldib ka taas Lottesid piltidelt otsida.
Jõudsime raamatus paar juttu ära lugeda kui Greta ühel õhtul peale lugemist veel raamatus olevaid pilte eraldi uurima hakkas. Kui ta selle nõidade pildini jõudis siis läks laps eriti õhinasse ja hakkas raamatut metsikult lappama ja nagu midagi otsima. Lõpuks ütles mulle, et ta teab seda pildil olevat punasejuukselist tüdrukut ja ta tahab mulle ühte teist pilti näidata kus see sama tüdruk peal on. Aina lappab ja lappab raamatut, aga pilti ei leia kuskilt.
Lõpuks ma taipasin mida ta otsib.
Nimelt ostsime me sel korral ka 'Nõianeiu Nöbinina' raamatu ja Gretale jäi seda lehitsedes see punapäine tüdruk meelde. Nüüd ta siis lihtsalt ajas kaks raamatut omavahel segi ja hakkas siit kummituse raamatust ühte Nöbinina raamatu pilti otsima.

Kuna 'Õpetaja Kusti kummitab' raamatus on eraldi jutud, mida saab ka enamalt läbisegi lugeda, siis otsustasime et loeme siis vahepeal selle Nöbinina raamatu hoopis läbi.
Praeguseks oleme üle poole ära lugenud ja me oleme mõlemad raamatuga väga rahul. Pildid taas nii värvikad ja kohati nii päris :)


Tegelikult ega ma päris kindlalt ei tea kui palju täpselt Greta loetust, eesti keelt silmaspidades, aru saab. Jutu sisust saab ta kohe kindlasti aru, aga mõnedest nüanssidest jääb kindlasti just keeleliselt ilma. 

Ma küll nüüd kontrollin kohati kas ta teab kõiki sõnu ja kas ta ikka saab täpselt aru millest jutt käib. Ka küsin küsimusi või palun tal midagi ümber seletada. Seda tehes ma olengi märganud, et mõned asjad on talle arusaamatud, või ta ei oleks neist ilma küsimata või seletamata aru saanud. 
Mõnikord on ka nii, et ta küll teab neid sõnu, aga näiteks just selle teksti sees ei tea. Eile näiteks pidin talle seletama mida luud tähendab. Ta küll teab mis luud on, aga kuna jutu tekstis oli see teistsuguses käändes kui tavaliselt, siis ei osanud ta mulle kohe otsetõlget (kirjeldust) loetust anda (lause oli:'Mida sa selle luuaga teha mõtlesid, kas terrassi pühkida?' Greta ei teadnud mis on terrass ja luua olemasolu kadus ka selle lausesse algul ära).
Ma siis nüüd kontrollin tihedamini ja kohe seletan ise kui ta milleskist aru TÄPSELT pole saanud.

Nöbinina raamat ise on aga väga hea. Kindlasti ostame ka teise osa.

Lotte aabits oli vist just äsja välja tulnud kui me Eesti jõudsime. HULLLLLULT kallis oli ja süda tilkus verd kui ostsin, aga samas Lotte pildi on nii ilusad, et ma lihtsalt ei saanud ostmata jätta. Ma pidevalt lohutasin ennast sellega, et nael on euro suhtes hea kursiga ja et tegelikult läheb mulle see raamat maksma kuskil £13.90.
No sellisest raamatust on vist küll lust lugema õppida, kuigi ma isiklikult ei saa hästi aru või ei poolda sellist ühest raamatust lugema õppimist. Eriti kui need lapsed kes juba lugeda oskavad saavad terve raamatu siis soovi korral kohe ette lugeda, või siis need kes veel ei oska harjutavad sama teksti mitu korda ja loevad siis selle õpetajale soravalt ette. Ma muidugi ka ei tea, kas Eesti koolis üldse enam õpetajale ette loetaksegi, või kuidas see lugema õppimine seal üldse käib.
Raamat igal juhul on ilus ja värviline - tõeline muinasjutt :)

Ka ostsin ma Gretale kaks matemaatikatöövihikut. Eelmisel korral ma juba kaks tükki ostsin (maksid vaid 99 senti taas) ja sel korral tahtsin mõned veel juurde osta. Esimese klassi 1 osas on ta peaagu kõik juba ära lahendanud (seal on küll üsna palju liiga titekaid ülesandeid mida ma talle lahendada ei anna ja numbreid ka ei palu ridade viisi kirjutada, aga ülejäänud asju küll). Eesti keelsed matemaatika ülesandeid on hea teha sellepärast, et siis ma saan eesti keeles ka matemaatikalisi termineid kasutada. Kui ta siin kodus kooli matemaatika kodutöid teeb siis tahes tahtmata peame enamuses siiski ingliskeelseid termineid kasutama. 
Veel ostsin ma raamatupoest Eestimaa piltkaart pusle. Oli allahinnatud ja sellepärast jäi silma. Kui meil maja valmis saab siis ma loodan kuskilt seinajupikese leida kuhu ma selle raamitult üles saan riputada.
Gretale ostsin sellise imepisikese Lotte puzzle. Minu üllatuseks on ta seda siin kodus mitu korda kokku isegi pannud. Ta ei ole meil eriti puzzle sõber seega seda enam ma rõõmustasin kui teda seda kokkupanemas nägin.
 Siit pildilt on näha kui suur on suur ja kui väike on väike
Lasteraamatutest teen veel ühe postituse, nimelt nendest mida me raamatukogust laenutasime. Mõned neid olid väga mõnusad.

Tuesday, 22 September 2015

WPC GRETA

WPC on lühend Woman Police Constable ehk siis naissoost politsei ohvitser. 
Käisime üks päev korraks linnas Greta koolivormi kleidil järgi ja sel ajal kui mina poes maksin mängis Greta õues politseiniku.
Poe ees turuplatsil demostreerisid poltseinikud oma 'kraami'. Kuna politseikeskus asub kohe poodide lähedal siis nad tihti tutvustavad nii lastele kui täiskasvanutele oma ametit lähedamalt. Kord on neil väljas kõik tänapäeva autod, mootorattad ning isegi hobused ja sel korral siis natuke antiiki ka. Lastel muidugi lastakse kõike katsuda, igas autos istuda, vormiriideid proovida ning neile räägitakse huvitavaid lugusid.
 Siin on Gretal ka kuulikindel vest seljas.

VAADAKE KUI NUNNUD





MAJAJUTT - PÕÕSAD

Nüüd vahelduseks ka mõni maja teemaline postitus. 

Eelmisel nädalal käis meil agar akende vahetus. See oli ikka meeletu töö mis siin selle nädalaga ära tehti. Ma olen väga tänulik, et meil see aknavahetus kõige esimene töö maja juures oli, sest ma küll ei kujuta ette mis me põrandatest ja vaipadest järgi oleks jäänud, kui grupp mehi neist pidevalt üle oleks tatsanud ja akende vahetusega kaasnevat tolmu üle nende lennutanud. 

Aga tänane postitus ei ole mitte akendest vaid hoopis põõsastest, või õigemini nende eemaldamisest. Ma selles postituses juba mainisin seda, et meil on plaan maja ees olev suur põõsas lasta eemaldada. 4 septembril käisid siis mehed ja tegid töö ära. 
Eks mul algul natuke kahju oli sellisele suurele ja ilusale põõsapuhmakale mehi 'kallale' lasta, aga midagi polnud teha. Meil oli vaja see põõsas ukse eest ära saada.

Noored poisid tulid hommikul kohale ja hakkasid üsinalt tööle. 

Põõsa ja kändude eemaldamisele lisaks olime neil palunud ka hekki ning puid pügada.


Elutoa akna ees oli meil üks teine suur põõsas mis meie arvates toa pimedaks tegi. Samas sellest põõsast me täielikult lahti ei tahtnud saada, sest mulle meeldib kui natuke rohelist akanast sisse paistab, küll aga seda tunduvalt lühemaks pügada.

10 minutit ja mehel oli põõsas pügatud.

Kui puude ja põõsaste pügamisega ühele poole saadi, toodi kaubikust välja kännueemaldusmasin. Ma ei tea kuidas sellega täpselt kände eemaldatakse, aga igal juhul palju valutumalt ja kiiremini kui keegi seda labidaga teeks. 

Kui me algul natuke närveerisime ja ei olnud kindlad kas tegime õige otsuse kui palusime põõsa eemaldada, siis pärast olime õnneks lõpptulemusega väga rahul. 



Nüüd on meil plaan aga üks põõsas üsna naabri piiri peale juurde istutada. Nimelt neil asuvad prügikastid maja ees, just meie elutoa akna juures. Kuna nad käivad mingit prügi seal pidevalt ära viskamas ja neil on võimalus sealt prügikastijuurest kohe otse meie tuppa vaadata (või vastupidiselt meil kohe neid näha) siis me privaatsuse mõttes tahame ühe põõsa sinna prügikastide juurde meie poolele istutada.

Tulevikus tahan ma esiaeda ka ühe ilusa magnooliapuu istutada. Praegu lihtsalt ma ei tea kuhu ta kõige paremini sobiks ja kas esiaed jääbki ainult roheliseks või teeme sinna ühe parkimis koha veel lisaks.