Thursday, 28 January 2016

UUED POSTITUSED

Ma proovin tasapisi meie eelmise suve Rootsi reisi postitustega ühele poole saada. Kaks olen praeguseks valmis saanud, aga kuna ma tahan need postitused ikka eelmise aasta sisse postitada siis siit teile lugemiseks vastavad lingid

1. LAEVAL
2. ROOTSI ESIMENE PÄEV

Wednesday, 27 January 2016

ISE TEHTUD RAAMAT

Greta sai jõuludeks sugulastelt raamatutegemis komplekti. Mõned nädalad tagasi tegi esimese raamatu valmis. Päris tore raamat tuli välja. Teks võiks küll natuke mahlasem olla, aga küll aeg õpetab. Raamatu pealkiri on 'Tüdruk ja Koer kes tuleb alati ta majale lähedale'. 


Raamatusse kirjutas ta ka sisse pühenduse ja lähemalt raamatu autori kohta (ta enda kohta siis :) aga kuna see tekst sisaldab isiklike andmeid siis ma ei hakka nendest siia pilti panema. Siin on aga raamatu sisukokkuvõte :)

Sellel pildil ei ole küll kuskilt otsast midagi raamatuga pistmist, aga üks päev leidsin ma ta sahtlist paar kuuseoksa ja nende juures oleva kirjakese (kirja sisu on järgmine: Kallis jõulupuu, ma loodan et sa ärkad ellu :)
Nädalalõpul käisime korraks raamatukogus Greta Aafrika esitluse jaoks materjali otsimas. Meil müüakse raamatukogus alati väga odava hinnaga raamatuid mida raamatukogu enam ei kasuta. Viskasin korraks pilgu sellele riiulile ja valisin sellised raamatud välja
Need on lastele mõeldud ajaloo raamatud. Mulle väga meeldivad seda stiili raamatud ja ma ise loen neid suure huviga, sest nendes on asjad kergelt ja lihtsalt ära seletatud ja juures alati huvitavad pildid. Ostin koju endale lugemiseks ning Gretale tuleviku tarvis, sest nagunii hakkavad nad neid asju koolis varsti õppima.

Greta tunneb end raamatukogudes juba nii koduselt, et käib ise vabalt ringi ja kui tahab midagi siis läheb ja küsib ise raamatukogutädide käest. Kuna me elame nüüd uues kohas siis käisime esimest korda ka meie uue piirkonna raamatukogus. Greta soovis kindlasti leida naljade raamatut. Läks ja küsis ning saigi endale ühe naljaraamatu laenutada. 
Müügil olevate raamatu riiulis käis ta ka uudistamas sel ajal kui mina ühte teist raamatut otsisin. Sealt leidis ta ühe kasside teemalise raamata mida ka mina seal nägin, aga mida ma tahtlikult vältisin :) 
Greta armus raamatusse nii ära, et kui ma talle selle siis lahkelt mingi 50p eest soetasin siis ei pannud ta seda enam terve päeva jooksul kordagi maha. Me veetsime selle päeva veel linnas. See on ikka nii võrratu elamus lastele kui nad lugema on õppinud. Greta istus autos ja luges meile pidevalt igasugu fakte kassidest. 
Isegi toidupoes jätkas lugemist.
Kodus ka veel ei pannud seda raamatut käest ära, isegi magama läks raamat kaisus. Tänas mind mitu korda ette ja taha, et ma talle selle raamatu ostsin.
Kui ta esmaspäeval koolist koju tuli siis tuppa astudes kuulutas kohe, et ta hakkab täna palju kunstitööd tegema. Ta mõtles selle all seda, et hakkab endale kassiraamatut ümber kirjutama-joonistama!! Üle tunni istus vaikselt omas toas ja tegutses




Tuesday, 26 January 2016

MATEMAATIKAST AAFRIKANI

Juba eelmisel aastal korraldati Greta koolis lastevanematele matemaatikat tutvustav õhtu. Nagu ikka nende asjadega, siis kuigi mul oli plaanis sellest õhtust siin blogis lähemalt kirjutada jäi see siiski ajapuuduse tõttu tegemata.

Põhimõtteliselt räägiti ja näidati seal kuidas lastele koolis matemaatikat õpetatakse ja tutvustati uusi riiklikuid matemaatika nõudmisi. Kõigepealt räägiti vanematele aulas ametliku juttu, aga siis said kõik vanemad erinevaid klasse külastada kuhu oli välja pandud matemaatikat ning arvutamist tutvustavad materjalid. Igas sellises klassis oli ka kaks õpetajat kes meetodeid lähemalt tutvustasid ja vanemate küsimustele vastasid. 
Tegemist oli hästi huvitava ja toreda õhtuga (üritus ei toimunud kooli ajal). Kõik vanemad kes üritusele tulid jäid väga rahule.

Ega ma enam hästi ei mäletagi mida kõike seal räägiti ja eks paljud asjad olid mulle juba eelnevalt teada, aga paar üllatust siiski. 
Näiteks meeldis mulle väga et õpetajad püüavad kõike teha, et lapsed matemaatikast aru saaksid. Lapsed (ja ka täiskavanud) õpivad erineval viisil ja koolis proovitakse iga lapse jaoks leida talle sobiv meetod. Väiksemad lapsed (4-5 aastased) õpivad üldse matemaatikat läbi funktsionaalse mängu. Numbreid õpitakse küll kirjutama ja kasutatakse ka, aga selle osakaal on väike. 

Matemaatika tundides on suur osa arutelul, planeerimisel, kujutlemisel ja eksperimentide tegemisel, matemaatilisel mõtlemisel ja sinna lisaks siis muidugi ka klassikaliste matemaatiliste harjutuste tegemine. Need lapsed kes ei saa  numbritest aru, nende jaoks kasutatakse piltlike vorme (näiteks numbrite asemel joonistatakse täppe või mida iganes). Kui sellest jääb ka väheks siis kasutatakse 3d objekte, mida laps saab füüsiliselt ise käsitleda. Kasutatakse elulisi situatsioone ja näiteid, et matemaatika oleks laste jaoks loogiline ja funktsionaalne. 
Eks alati leidu lapsi kes on matemaatikas niiöelda lootusetud, aga vähemalt Greta koolis (ma eeldan, et ka enamus teistes koolides) proovitakse igat last abistada ja talle asjad selgeks teha. Kuna lapsed on jagatud gruppidesse vastavalt nende tasemele siis on loomulikult sellist individuaalset õpet kergem anda. Peale tunde õpetaja kedagi eraldi ei õpeta. 

Minule on alati segane olnud kuidas siin lastele kahekohaliste numbrite liitmist ja lahutamist õptatakse. Mulle on nende meetod alati väga keerulisena tundunud. Matemaatika õhtul sain aga asjasse palju rohkem selgust.

Näiteks Greta eelmise nädala kodutöö oli selline
(iga laps pidi vaid ühe tulba kodus ära tegema, aga sai ise valida kas kergema, natuke raskema või natuke veelgi raskema tulba).
Ma muidugi ei tea kuidas tänapäeval Eestis lastele liitmist ja lahutamist õpetatakse, aga ma mäletan et kui mina koolis käisin, siis mina liitsin ja lahutasin numbreid sellise meetodi abil.


Minu jaoks nii lihtne ja kiire sedasi numbrid üheteise alla kirjutada ja vastus leida. 
Siin aga sellist meetodit koolides enam ei kasutata. Lapsed peavad siin oma arvutused välja kirjutama nii nagu alloleva kodutööl lehele on näidiseks toodud. Minu jaoks on alati väga segaseks jäänud just need numbrijoonega arvutamised. Minu arvates nii pikad ja keerulised ja mul läheks vist kõik sedasi arvutades segamini.

Matemaatika õhtul näitas mulle üks õpetaja kuidas nemad koolis tehteid teevad. Ma vaatasin ja imestasin ning mõtlesin et vaene Greta, kuidas ta küll tulevikus selle kõik endale selgeks saab. 

Ma näitasin sellele õpetajale kuidas 'meil' selliseid tehteid kiirel ja lihtsal viisil tehakse (rohelised numbrid pildil). Õpetaja aga ütles, et sel viisil tehes jääb paljudele lastele arusaamatuks mis tehtes tegelikult matemaatiliselt toimub. Et varem arvutati ka siin sedasi, aga hiljem muudeti ära.

Seda kinnitasid ka paar mu tuttavat lapsevanemat kes minuga sel õhtul koolis koos olid. Üks mees, kes suur matemaatika fän on, ahhetas ja ohhetas seal ringi käies ja korrutas kui huvitavaks matemaatika on tänapäeval laste jaoks tehtud ja kui palju loogilisem kõik tundub. Üks teine ema ütles ka, et ta küll oskas kooliajal matemaatikat, aga paljudest asjadest ei saanud ta tegelikult aru. Näiteks tõi siis selle sama arvutamise viisi. Ma ei oskanud selle peale midagi kosta, sest ma saan sedasi üheteise all olevaid numbreid liites või lahutades ilusti aru mis on mis, aga samas sedasi numbreid kirjutades teen ma vähem matemaatilist mõtlemist vist küll?!? Samas nii raske öelda, sest ma tõesti ei mäleta enam mida ma lapsena selliseid harjutusi tehes mõtlesin, või kui rasked need mulle tundusid. 

Igal juhul kuigi ma sain õpetajate jutust siin hästi aru ja põhjendus oli mulle piisav, siis siiki tundub mulle isiklikult näiteks selline numbrijoonel lahutamine nii segane. 

Õnneks lastele on antud luba kasutada just seda meetodit mis neile endile kergem ja mugavam tundub (need variandid siis mis Greta kodutöö lehel välja on toodud, mitte Eesti moodi)
Greta näiteks ütles mulle kohe, et oh see on nii lihtne ja joonistas mulle ise numbrijoone ning arvutas tehte vastuse seda kasutades kiiresti välja. Mina olin vaid see kelle jaoks asi keeruline tundus ja seega ma soovitasin Gretal kodutööd tehes neid teisi lahenduse variante kasutada. 

Tegelikult kodutööd on enamuses sellised mida lapsed on koolis juba ise õppinud ja peaksid ise teha oskama. Neid kodus eraldi õppima ei pea hakkama. Nägin seda ise ka Greta pealt, sest tema teadis täpselt kuida näiteks 9 või 19nega lahutades arvutama peab. Mina ise ei olekski talle seda õpetada osanud.

Greta muidugi kuulutas kohe kõva häälega et tema tahab teha Challenge 3 ülesandeid. Mina arvasin, et ta ei saa nendega kindlasti hakkama ja soovitasin, et alustame ikka teise astme tööst (esimes omast Greta keeldus) ja siis teeme kolmanda. Gretale muidugi see mõte ei meeldinud sest siis ta pidi ju topelt kodutööd tegema, aga ma meelitasin teda Team Pointidega (ehk siis nende punktidega mida õpetaja lastele hea töö eest jagab ja mida lapsed oma 'majade' jaoks koguvad. Olen sellest süsteemist varem kooliteemalistes postitustes kirjutanud). Ma ütlesin talle, et ma olen kindel, et õpetaja annab talle 'team point-e' ekstra töö eest ja nii oligi. Greta oli pärast väga rahul ja see oli talle hea õppetund, et tema pingutused kandsid vilja.  

Mina olin ka rahul, sest üha rohkem ma näen kuidas Gretale matemaatika meeldib. Ma mõnikord kasutan kodus temaga Eesti Koolibri esimese ja teise klassi matemaatika töövihikuid ja seal on hästi toredad ülesanded. Greta on viimasel ajal ise küsinud ja kommenteerinud, et talle meeldib sealt neid ülesandeid teha. Esimese klassi vihikus olevad harjutused on küll üsna kerged tema jaoks, aga kuna seal on palju erinevaid viise kuidas ülesanded on serveeritud siis see teeb asja Greta jaoks põnevaks. 

Igaks juhuks lisan, et nagu ma aru olen saanud siis sedasi pikalt arvutavad nad vaid alguses, hiljem ikka  lihtsalt 47-12=35. Võib olla ma eksin, aga vaevalt nad nüüd iga tehte nii pikalt välja kirjutama hakkavad.

Ja seda ka, et kui Greta kodutööd tegi siis ta tegi ikka vigu ka ja pidi kustutama. Enamalt lohakus vigu. Näiteks ei pannud tähele kas oli liitmis või lahutus tehe, sest nagu te näha võite siis kolmanda astme ülessanete juures on liitmis ja lahutus tehted segamini, samas kui esimese ja teise astme ülesannetes on liitmise ja lahutamise tehted üheskoos. Mõnikord liitis kümnesele ühese juurde kuigi pidi kümnese liitma. Sellised väikesed vead aga mille pärast muidugi lõppvastused valed tulevad.

Kui me siin aga juba korra koolilainel oleme siis ma lisan siia ka Greta klassi kevadveerandi õppeplaani. Teemaks sel korral siis UK-st Aafrikani.
Ühesõnaga palju õpitakse Aafrika kohta. Ma ei hakka siia kogu nende õppeplaani ära tõlkima, aga panen mõned punktid asjadest mis Aafrika teemat puudutavad neile kes inglise keelt üldse ei valda. Ülejäänud saavad pildile klikkides ise lähemalt lugeda kui täpsemat huvi tunnevad.

Kunstitundides hakkavad nad tegema 
  
  • 3D Aafrika maakaardi
  • Uurima Aafrika mustreid ja nende värve
  • Paberitaldrikutest Aafrika kaelakeesid
  • Safari siluetti ja Aafrika päikeseloojangut erinevate kunstistiilide abil
Muusikatunnis õpivad
  • Laulma traditsioonilisi Aafrika laule
  • Gumboot tantsu
  • Mängima djembes Aafrika drummi (neil on neid koolis hästi palju)

                                          

Geograafia tunnis 
  • Peavad ära tundma 7 maailmajagu
  • Oskama kaardil näidata UK maid ja nende pealinnasid
  • Võrdlema UK ja Aafrika ilmastiku
  • Ära rundma ja nimetama erinevaid keskkondi Aafrika kaardil. 
  • Võrdlema kohaliku piirkonda linnaga Aafrikas
  • Võrdlema meie igapäevaelu igapäevaeluga Aafrikas
  • Ära tundma erinevused ja sarnasused oma kooli ja Aafrika kooli vahel


Siit üks väike Aafrika laul
 
Eelmise nädalalõpu kodutööks oligi lastel vaja otsida 3 fakti mingi Aafrika valdkonna kohta (kas mõne Aafrika riigi, jõe, hõimu, kunsti, ilma või mõne millegi muu kohta) ja siis neid klassi ees teistega jagama. Sel korral ei olnud neil lubatud infot paberile üles kirjutada ja ettelugeda, vaid nad pidid peast jutustama. 
Siin on koolides väga populaarsed arutelud. Et lapsed toovad mingid faktid välja, või teevad esitluse mingil teemal, teised kuulavad ja siis arutletakse koos antud teemat. Lapsed õpivad küsima lisa küsimusi, esitama vastuväiteid, või jagama mingeid lisa fakte või infot. Nad harjutavad seda juba madalast east peale.
Eriti armas on see, et iga esitluse lõpus peavad nad tänama teisi tähelepanu eest ja siis küsima kas kellegil on küsimusi. 
Greta ütles kohe, et tema tahab ettekande teha Aafrika kunstist. Käisime siis laupäeval kahes raamatukogus materjali otsimas. Greta kasutas ka interneti. Tänu sellele, et tänapäeval ei pea enam otsingusse sõnu sisse trükkima, vaid saab ka kui lihtsalt ütled mida soovid, siis Google annab kohe kätte vastava info. Greta küll kasutas seda meetodit pigem videode otsimiseks. Erinevatelt veebilehtedelt ise sobiva info väljaotsimiseks on ta veel liiga noor. Ma ikka enne otsisin ise algkoolile vastavad materjalid lehelt ülesse, aga kõige rohkem kasutasime siiski google image -it ja Greta koostas oma esitluse piltidelt saadud info põhjal. 

Greta tegi oma esitluse maskidest ja kehajoonistustest, Aafrika tekstiilist ja ehetest. Õigemini ei ole ta koolis veel seda esitlust teinud, aga arvata võib et teeb mingil päeval sel nädalal. 

Greta tahtis oma esitluse illustreerimiseks ka ühe Aafrika maski kaasa teha. 


Saturday, 23 January 2016

JAANUAR

Naljakas mõelda, et üle poole jaanuarist on juba läbi ja varsti on kevad. Ja jah, Eestis lumahangede vahel elavatel on seda ehk raske veel ette kujutada aga mul on puudel akna taga pungad paisumas ja linnud laulavad juba kevadisi toone. 

Aga nüüd tagasi jaanuari juurde. 
Nimelt on mul jaanuaris sünnipäev. Kuna sünnipäev on nii ruttu peale jõule ja uut aastat, siis mul tavaliselt on sünnipäevast täiesti suva. Minu poolest võiks täiesti olemata olla, või siis ideaalselt alles mitu kuud hiljem. Ma ei ütle seda üldse mingi depressiivse või masendava alatooniga, vaid ma tõesti ei oska oma sünnipäevast vaimustusse sattuda. Kui keegi meelde ei tuletaks, siis vist unustaks üldse ära, või magaks maha.

Vot, aga kui peres on väikene laps, siis on loomulikult pea võimatu sünnipäevast mööda hiilida. Mitu nädalat mõtlesin mida sünnipäevaks tahta nii et Gretal oleks mulle midagi kinkida. Talle jääks täiesti arusaamatuks et kellegil võib sünnipäevast suva olla ja mitte kingitust soovida. Aga ma tõesti ei oska enam midagi tahta. Mul oli see kingituste välja mõtlemise probleem juba enne jõule. Suutsin paari asjaga lagedale tulla, aga kohe kui jõulud läbi pidin uuesti midagi soovima hakkama.

Ma tõesti ei oska enam midagi tahta. Kui ma soovin midagi, siis ma ostan selle. Kaamerale oleks uut objektiivi vaja, käisime poes vaatamas, aga lõpuks ütlesin ikka et saan ka ilma hakkama. Meil nagunii läheb kohe varsti ehitustööd lahti ja ma arvan, et sinna läheks seda raha rohkem vaja kui mu kaamera jaoks. Palju ma siin ikka hetkel neid pilte teen. Saan ilusti veel mõnda aega oodata ja siis objektiivi ostu uuesti kaalutleda. 

Ma usun, et see jutt võib tundub uskumatuna ja isegi võib olla imelikuna, sest kindlasti paljud teist oskaks kohe öelda mida nad sooviks või vajaks. Minul oli seda aga väga raske enne oma sünnipäeva teha. Loomulikult on mul omad soovid ja unistused, aga need on sellised mis ei kujuta endast just otseselt asju, või siis selliseid asju mida saaks kuskilt poest osta. Paljud need soovid ei ole ka vaid minuga seotud ja vaid mulle endale mõeldud. 

Aga laps oli minu sünnipäevast väga elevil, luges päevi ja tegi plaane. Ma ausalt ütlen, et tänu tema elevusele ja ootusärevusele hakkasin ma ise ka juba oma sünnipäeva ootama.
Nii imelik kui see ka pole siis üheks kõige paremaks kingituseks osutus mulle see, et Pete lubas mu sünnipäeva hommikul Greta ise kooli viia. See on pealt näha nii väikene asi ja pole üldse mingi suur pingutus, aga no nii mõnus oli teada, et ma ei pea hommikul kella peale riidesse panema ja juukseid sättima hakkama :)

Greta teatas mulle juba paar päeva varem, et tema teeb mulle sünnipäeva hommikul süüa. Küsis veel, et kas ma tahaksin jäätist (seda jäätist siis mis ei sisalda piima ja mida ma süüa saan). Õhtul enne õiget päeva hiilis mu juurde, silmad säramas ja uuris kas ma olen järgmise päeva üle elevil. Ise see juures nii õnneliku olemisega nagu oleks tal endal järgmisel päeval sünnipäev. 
No täiesti võimatu sellise organiseerimise ja elevuse juures ise ükskõikseks jääda :)
Kuna mu sünnipäev langes nädala sisse, siis otsustasime välja sööma minna paar päeva varem laupäeval.
Mul ei ole kunagi midagi väljas söömise vastu, sest see päästab mind kodus kokkamisest (mida ma eriti ei armasta), aga ega mul mingit erilist sünnipäeva tunnet küll ei olnud. Alles me ju käisime vanaaasta õhtul samas restoranis söömas. Aga sellegi poolest oli muidugi tore. 


Hästi palju ilusaid sünnipäevakaarte saabus. Kõik ei ole selle pildi pealt näha.


Ja palju ilusaid lilli. Minu lemmik sünnipäevalill ilma milleta ei möödu ükski mu sünnipäev on hüatsint. Seda ka kahjuks selle pildi pealt näha ei ole, aga lõhnab mul praegugi siin kõrval laua peal.  
Üleval pildil oleva punase raadio kinkis mulle Pete paar päeva hiljem. Ta nägi seda poes ja kuna ma kuulan raadiot iga päev ja mu väikene raadio on üsna vana ja inetu siis ostis mulle uue. Mulle väga meeldib mu uus punasest nahast raadioke :)

Greta tahtis mulle ühe kaardi ise teha ja ühe poest osta ja sinna sisse joonistada. Nii et lapselt sain ma kaks sünnipäevakaardi.
Õhtu enne sünnipäeva, kui ta magama läks, ütles ta mulle, et vabandust kui mu kaardil sulle on natuke kirjavigu.
Ta pidas silmas seda teksti :) Greta ei tunnista eesti 'J' tähte  vaid kasutab selle asemel 'Y' mis häälduse järgi kõlab nagu 'j'.
Greta ütleb eesti keeles alati mitte Palju Õnne vaid Head Sünnipäeva. Ta tõlgib seda kindlasti otse inglise keelest, sest Happy Birthday ei ole ju tõlkes Palju Õnne :)

Kaks päeva pärast sünnipäeva õnnestus mul ka natuke jäälillinäha. Huvitaval kombel olid jäälilled VAID MINU auto katusel. Pete auto oli puhas ja ülejäänud minu auto ka.

Kingituseks valisin endale lõpuks tindiga sulepea ja kirjapaberi. Kusjuures, seda kirjapaberit tuli tikutulega taga otsida, sest tundub, et tänapäeval kirjutatakse vaid hullul kombel märkmeid mitte kirju enam.
Samuti sain pileti professor Robert Winston loengule 'What Makes Us Happy' mis toimub siis meie kodu lähedal olevas teatris. Robert Winstoni fän olen ma juba aastaid olnud. Ta on teinud palju huvitavaid saateid ja kirjutanud raamatuid laste arengust ja psühholoogiast. Ühte tuntumat 'Child of Our Time' näidatakse praegu ka Eesti telekast. Seda saadet alustas ta 2000 aastal ja saates jälgitakse ühtede ja samade laste arengut läbi aastate. Ma hakkasin seda saadet vaatama kohe algusest kui lapsed veel sündinudki ei olnud ja tänu sellele professorile on mul võimalik olnud jälgida nende laste arengut viimased 15 aastat. Saates tehakse lastega ka igasugu teste ja seda seda on väga põnev jälgida kuidas lapsed reageerivad võttes arvesse nende tausta ja keskkonda kus nad kasvanud on. 

Nii, et kes on laste arengust ja psühholoogiast huvitatud siis tasub seda saadet vaadata. Kahjuks vist näidatakse ETV2 pealt vaid 2013 aasta saateid ja seega jääb teil nägemata laste eelnevad elulood ja nende arenguastmed, aga huvitav sellegi poolest. 

Wednesday, 20 January 2016

HULLUD

Kaks viimast päeva on õues väga külm olnud. Külm siis meie olusid arvesse võttes, mitte Eesti külmaga võrreldes.
Täna hommikul kella 8 ajal kui Pete mu autot puhastama ja soendama läks oli -6 kraadi. Kooli mineku ajaks oli -5C.
Praegu, kella 12 ajal päeval, on pilt me tagaaias ikka veel üsna härmane. 
Kooli kõndides leidsime poriloikutelt jääkatted. Greta proovis oma kingadega neid purustada, aga üsna edutult (olid väga madalad loigud). Jah selliste koolikingadega käib me laps aastaringselt koolis. Ka siis kui õues on miinuskraadid (mida tegelikult siiski ei ole tihti).
 Ja siit mõned pildid hulludest koolilastest -5 külmakraadiga kooli kõndimas.
Seda väikest 4 aastast tõukerattal sõitvat last tunnen ma väga hästi. Ta õde käis Gretaga ühes klassis ja enne kooli on nad koos ujumis ja balettitundides käinud. Mõlemad tüdrukud on väga kleenukesed, aga neil ei ole mitte kunagi külm!! Ma ei suudaks seda kunagi uskuda, kui ma ise seda pealt ei näeks ja kui aus olla ka siis on mul sellest raske aru saada kuida see võimalik on. Mul oli täna pikkade saabaste, villase kampsuni, paksu salli ja kinnastega karge olemine. Võib olla kui müts oleks peas olnud oleks soojem olnud, aga ma ei kanna siin peaaegu kunagi mütsi. Greta käib koolis mütsiga mille ma kunagi endale ostsin. 

Enamustel lastel olid täna siiski ikka joped seljas ning mütsid peas ja sallid kaelas, aga sel roosa kotiga tüdrukul ei olnud isegi mantlit seljas. Ma ei tea, võimalik, et ta toodi autoga kooli, aga ka autost koolini on paarsada meetrit kõndida, sest autoga kooli ette igaüks kooli alguse ja lõpu ajal ei saa sõita. 
Poiste jaoks laheneb see talvel lühikeste pükstega koolis käimine keskastmekooli eaks (11 aastaseks saamisega) automaatselt ära, sest minu arvates nende koolivorm näeb ette ainult pikki viigipükse. 

Tuesday, 19 January 2016

SÕBRAD

Kuna eelmine postitus oli mängu teemaline siis postitan siia otsa kohe ka veel ühe mängulise postituse. 

Mul on tegelikult kahju, et ma siin blogis ei saa kunagi korralikult kajastada Greta sõpru ja sõbrannasid, kuigi nad on üsna suur osa Greta elust. Loomulikult pilte teen ma vahel ikka ja need jäävad kõik meie isikliku kogusse alles, aga neid kuskilt hard drive, või kes teab kust otsima minna on palju, palju tülikam kui lihtsalt blogi lahti lüüa ja vaadata. Iseasi muidugi olenevalt kui pikk see blogi elu üdse olema saab. Võib olla ühel päeval kaob blogger ära ja sellega koos ka kogu me ajaloopäevik.

Põhjus miks ma siia väga vähe Greta sõprade ja sõbrannade pilte panen on see, et ma aga ei taha koolis vanematele kuulutada, et ma mingit blogi pean, veel vähem et ma sinna nende laste pilte panna sooviksin. Mõnel poleks selle vastu ehk midagi, aga kui ma ise mõtlen, siis ega ma ise ka ei tahaks, et keegi Gretast kuskile mulle tundmata kohta pilte ülesse hakkaks panema. 
Peale selle on veel üks Greta sõpradest lapsendatud ja tema pilte ei tohi mitte mingil juhul kuskile interneti välja panna. 

Samas Gretal käib üsna tihti koolikaaslased külas ja ta ise nende juures ka. Näiteks eile oli just see lapsendatud poiss meie juures mängimas ja homme tuleb üks tüdruk. Gretal on nüüd nädalas ühe või kahe päeva asemel kolm õhtupoolikut vabad ja saab seega nädalas korraga rohkem sõpru näha. Jätsime tal tahtlikult sel veerandil prantsukeele kooli ära, sest kuna meil algavad märtsis ehitustööd siis arvata võib, et lapsi me siia kutsuda sel ajal ei saa. Kevade poole algab ka kergejõustiku trenn kuhu ta tahaks minna.

Küll aga tuleb see postitus ühest teisest Greta sõbrast keda ta on tundnud juba sellest ajast peale kui ta alla aastane oli. Esimest korda kohtusime selle poisi perega beebide võimlemistunnis. Poisi ema pakkus ennast mulle kohe sõbrannaks ja hoidis sidet ka siis kui võimlemistunnid juba lõppenud olid. Nad elasid meile üsna lähedal ja me siis aegajalt ikka saime kokku ja alati käisime sünnipevadel ning vahetasime kingitusi jõulude ajal. Ja seda oleme me teinud viimased 6 aastat. 

Kuna lapsed käivad nüüd koolis (erinevates) siis kokkusaamiseks jääb aina vähem aega. Ma olen väga tänulik sellele sõbrannale, et ta alati võtab ühendust ja hoiab seda sidet, sest nii armas on näha lapsi sedasi 'koos' kasvamas. Kuna ma suhtlen nii paljude inimestega ja mul on alati midagi teha, siis ma ise ei märkagi et me pole ammu kokku saanud. Aeg lihtsalt jookseb nii kiiresti käest ära. Oma osa on ka ehk selles, et ma ise ei ole väga lähedane selle sõbrannaga. Me küll räägime alati ka väga isiklikel teemadel, aga samas oleme täiesti erinevate huvidega erinevad inimesed ja seega ma ei kutsuks meid just südamesõpradeks. Seda enam olen ma üllatunud ja tänulik, et just tema seda meie suhet nii ilusti elus hoiab :)

Umbes kuus aastat tagasi nägid tegelased välja sellised

Ja nüüd on nad sellisteks suurteks tegelasteks kasvanud 




Greta sobib väga hästi kokku selliste poistega kes küll mängivad poiste mänge, aga kes samas oskavad tüdrukutega hellemalt ringi käia ja ka tüdrukute mängudest osa võtta. See sõber on ka selline rahulikumat tüüpi poiss ja pigem räägib midagi tarka, kui rahmib niisama mõtetult ringi. Pigem on hoopis Greta tema seltsis see rahmeldaja, aga vaid siis kui need poisid meil külas käivad. Nende kodus on Greta palju tagasihoidlikum ja 'naiselikum' :)

Kuna meil kõigil oli enne jõule väga kiire, siis jäid meil jõulukingid omavahel vahetamata ja otsustasime, et saame hoopis kokku peale uut aastat enne kui lapsed tagasi kooli lähevad ja peame oma mini jõulud siis. Meil oli kõigil väga tore. Veetisme mitu, mitu tundi koos ja oleks veel pikemaltki võinud veel mängida, aga Pete pidi Gretaga minema viiulipoodi uut viiulit ostma.
Poisid oma kooli jõululaule meile esitamas



Koos mängimas



ja laulmas