Tuesday, 31 May 2016

KOHE VARSTI

Meil oli suurepärane pikk nädalalõpp (sest esmaspäeval oli järjekordne riiklik püha) millest ma kohe, kui olen pildid ära töödeldud, lähemalt kirjutan. 
Seniks aga väikene 'teaser'.
PS. meil algas nädalane koolivaheaeg. Hüüaks hurraa, aga kuna ma pean ehitajaid igal hommikul kell 8 tervitama, siis pikalt magamisest ei tule midagi välja ja seega pole sellest vaheajast mulle mingit kasu :I

Friday, 27 May 2016

TOIDUAHEL (montessori stiilis)

Greta õpib koolis hetkel loodusõpetustunnis erinevaid toiduahelaid. Selle nädala kodutööks oli kirja panna kaks toiduahelat. Esimese hooga Greta kodutöödevihikut lugedes mõtlesin, et kuramus jälle nii sisukas kodutöö (eelmisel nädalal oli ka). Kuna meil on maja ehitusmehi ka nädalalõputi täis (mis on kohati üsna tüütu ja väsitav) ja Greta laupäeviti pikalt teatrikoolis, siis lootsin et antakse mingi selline kodutöö, millega saaks ruttu ühelepoole ja linnuke kirja. Kuna mulle aga tegelikult meeldib selliste lapsi arendavate asjadega tegeleda, siis juhtus muidugi nii, et ma hakkasin internetist huvitavaid ideid otsima ning lõpuks tegi Greta koolitööks palju rohkem kui palutud oli. 

Algul ma pidin loomulikult Gretat mitu korda tagant utsitama, et ta üldse koolitöö peale mõtlema hakkaks ja ennast ka selle tegemise suunast liigutaks, sest kuigi Greta on väga kohusetundlik, siis kodutöö mitte tegemine teda otseselt ei hirmuta. No vähemalt nädalalõppudel küll mitte, sest ta teab, et tal on tegelikult aega kuni kolmapäevani kui koolitöö peab koolis olema. Samas ta ka teab, et need lapsed kes kooliväliselt midagi rohkem õpivad (näiteks teevad ise ekstra ülesandeid, või loevad lisa raamatuid jne) siis võib juhtuda, et nad saadetakse direktori juurde, kes neid siis isiklikult kiidab, või saavad õpetaja käest lõhnava kleepeka (seda rääkis mulle Greta). Greta on sellest kõigest väga motiveeritud, kuigi kui ta kodus ise enne magama minekut raamatuid loeb, siis ei tee ta seda sellepärast, et direktorilt kiita saaks, vaid ikka lihtsalt et lugeda on huvitav (ja see on hea vabandus natuke kauem üleval olla :)

Ega internetis tegelikult ei olnudki eriti palju mingeid huvitavaid toiduahela ideid, aga ma sattusin ühe pildi peale kus keegi oli duplo klotsidest puzzle teinud. See on juba ise väga äge idee, kuigi Greta jaoks kahjuks liiga titekas, aga see andis mulle idee et neid duplo klotse võiks ju ka samamoodi toiduahela jaoks kasutada.
Pilt siit
Mõeldud tehtud
Duplo klotsidega on see hea asi, et kui palju erinevaid toiduahela osade pilte klotsidele kleepida, siis saavad lapsed ise igasuguseid toiduahelaid kokku panna. Oleneb muidugi lapse vanusest, aga nooremate puhul siis ühe ahela osad eraldi kätte andes ja lasta lapsel need õigesse järjekorda panna, aga hiljem oskavad lapsed juba ise erinvaid toiduahelaid koostada oma olemas olevatest klotsidest. 

Duplo klotsidele lisaks tegi Greta ka ühe voldiku mille ta kodutööde vihikusse kleepis, et ikka vihikusse ka tehtud tööst mingi märge maha jääks. 
Veel tegime me ühe toiduahela paberist joogitopsidest (me küll kasutasime termo topse). Selle idee võtsin otse internetist ja jäi vaid tegemise vaev. 
Kahjuks ma ei taibanud nendest topsidest kodus pilti teha. Blogi kirjutamise ajaks olid topsid juba ammu koolis. Ma ei tea kas õpetaja saadab need täna Gretaga uuesti tagasi koju või jätab endale, aga kui saadab siis asendan selle pildi siin meie omaga.
Siit veel üks tore vies kuidas lastega toiduahelat õppida ja meisterdada. Meie seda meetodit ei kasutanud, aga panen selle pildi siiski siia ülesse, võib olla kellegil hiljem hea kasutada. 

Thursday, 26 May 2016

HEATEGEVUSPOOD

Neljas nädal ehitustöid on alanud. Kolm nädalat on möödunud linnulennul ja ma julgen öelda, et väga sujuvalt. Ilmad on olnud ehitustöödeks lihtsalt suurepärased. Kogu kolme nädala jooksul on vaid paaril korral tibutanud (korraga mitte rohkem kui 30 min) ja vaid ühel päeval, keset päeva, sadas vihma, aga see vihm jäi paari tunniga järgi ja mehi ei häirinud. Märjaks said nad küll, aga kuna soe päike tuli pärast välja, siis kuivasid nad väga kiiresti ära ja paar tundi hiljem nägid nii nemad, kui ümbrus, välja nagu poleks vihma kunagi sadanudki. 

Kuna eile oli ehitustöödel natuke rahulikum aeg, sest nad ootasid materjalide saabumist, siis oli mul võimalus päeval natuke pikemaks ajaks ära minna. Hüppasin korraks ka sisse ühte hästi toredasse heategevuspoodi mis asub üsna meie lähedal. Omapärane on see heategevuspood selle poolest, et seal müüakse ainult lasteasju. Tegin ka paar pilti, et seda aaretelaegast teile näidata.


 Beebiasjade ja lastekasvatusraamatute nurk
 Tüdrukute nurk
 Poiste nurk
Praegu avastasin, et riietest ma ei teinudki pilte. Poes on loomulikult ka suures valikus nii beebi, tüdrukute kui ka poisteriideid, pluss eraldi koolivormi nurk. Pean tunnistama, et kuigi riideid on seal poes alati palju, siis need eriti ahvatlevad ei ole. Hästi palju on luitunuid ja tõesti palju kasutatud riideesemeid. Mõni üksik asi uus või ilus, aga eks see olene ka mida keegi ostab või mis kellegi jaoks ilus on. Ilusaid beebiriideid on seal rohkem.
Seal poes on alati hästi palju lauamänge ja puzzlesid ning kõik pea olematu raha eest. Tõesti hinnad on seal uskumatult odavad ja tihti antakse veel ka lastele mingi asi tasuta kaasa. Ühtepidi väga armas, aga minu jaoks vahel ka natuke tüütu, sest kui ma olen Gretaga seal poes käinud, siis loomulikult tahab ta mingit kotti või karvast looma mida poemüüjad talle pakuvad, aga mina ju tean, et need asjad jääksid meil kodus kohe kindlasti seisma ja mulle koristada. Pärast toon nad ikka tagasi, kui mitte sinna samasse poodi siis mõnda teise. 
Küll on see pood aga täielik lasteraamatute paradiis. Vanasti tõin ma sealt hunnikute viisi raamatuid koju. Nüüd on Greta nendest väikelaste õhukestest raamatutest välja kasvanud ja loeb paksemaid raamatuid ja nende lugemine võtab kauem aega kui vaid ühe õhtu. Seega on meil juba praegu kodus terve virn pakse raamatuid ootamas ja juurde pole mõtet midagi hankida. 
Raamatutega on seal nii, et võid kotitäie raamatuid vaid £2.60 eest osta, või valida paar raamatut ja maksta nende eest siis just nii palju või vähe kui ise soovid. 
Ma läksin sinna poodi lootuses leida sealt mu vennapojale üks autodega puzzle, aga kogu tulin hoopis taas raamatutega.
Kuna Greta selle veerandi teemaks on OOKEAN, siis valisin talle poest ühe ookeani raamatu
Kui mulle tavaliselt ei ole igasugu hääli ja vilinaid tegevad raamatud sümpaatsed, siis see raamat võlus mind küll kohe ära. Vaadake ise (video alguse on kuulda raamatu häälele lisaks ka ehitajate puurimist, nii et teadmiseks, et see heli ei ole osa raamatust :)
Samast sarjast on veel sellised raamatud ilmunud

Üks blogilugeja andis teada, et see Ookeani raamat on ka Eestis ilmunud. Uurisin ja tuli välja, et Apollo poes on sama sarja raamatuid veel teisiga saadaval ning Putukate ja Metsa omad veel ka hetkel soodushinnaga 3.99 eurot.

Greta küll ei ole veel Harry Potteri raamatuid lugenud, ega filme näinud, aga kuna me käisime üks aasta Harry Potteri maailmas, siis mingit aimu tal sellest potteri värgist siiski on. See raamat ongi Warner Bros Studio Tour-i raamat, kohast kus me käisime. Koha peal oli see nii kallis, et meile kui mitte fännidele ei tulnud pähegi endale seda osta, aga nüüd poes olles lehitsesin ja tundus täitsa huvitav. Greta uuris ja luges seda pärast päris pikalt ja meenutas kohti kus käinud oli.


Ja veel ostsin ma 4 Roald Dahl-i raamatut. Õigemini ostsin 5, aga alles kodus märkasin, et viies oli sotikeelne ja me ei saanud sellest mõhkugi aru. 
Täitsa uskumatu kuidas minust on üleöö saanud Roald Dahl-i fänn. See 'Vapustav Härra Rebane' raamat millest ma SIIN kirjutasin muutis mu suhtumist 100%. Kui järgmine kord Eestisse satun, või ema siia, siis ostan kindlasti eestikeelseid Dahl-i raamatuid juurde. Ma kahjuks Gretale inglisekeelseid raamatuid ette ei loe (ainult eestikeelseid) ja kuna Greta on juba nii suur tüdruk ja osav lugeja, siis on ta võimeline need raamatud ise läbi lugema, seega ainus võimalus mul nende raamatute sisuga tuttavaks saada ongi läbi eestikeelsete raamatute. (Nii suur fänn ma veel ei ole, et hakkaks ise neid lasteraamatuid inglisekeeles lugema).
Kuna ma mingit kotti raamatutega täis ei saanud, siis letti minnes ja küsides palju need kokku maksma lähevad sain vastuseks, et nii palju kui ise tahan maksta (enne oli ka vaid annetuse alusel, aga kuna neil oli sel korral see uus silt kotitäis raamatute hinna kohta väljas, siis ma ei olnud kindel kas annetuste põhine ostmine on veel jõus). Kuna ma oma suureks imestuseks avastasin, et mul oli rahakotis vaid 87p sularaha (ma olin unustanud, et ma andsin eelmisel päeval poes kõik oma sularaha ära, sest neil oli kaardilugeja katki) siis ei jäänudki mul muud üle kui neile vaid need kopikad ulatada. Ma küll oleks neile palju rohkem tahtnud anda, aga kuna ma olen alati seal poes vabatahtlikult palju rohkem asjade eest maksnud (sest tegu ju ikkagi heategevusega) siis ma ennast väga pahasti ei tundnud. 
Nii et kas ei ole imeline koht-7 raamatut 87 penni eest!:)

Tuesday, 24 May 2016

NATUKE VIIULIMUUSIKAT

Kuna ma ehitustöödest praegu veel kirjutada ei taha ja kuna Pete on nädala sees kodust ära ning mina istun siin suurema osa oma päevadest maja ja ehitajaid valvates, siis ega siia blogisse ei olegi midagi huvitavat hetkel kirjutada. Natuke koolijuttu oleks küll, aga mul ei tule seda õiget vaimu peale, et osa teksti eesti keelde tõlkida ja kuna siin on viimasel ajal juba niigi palju kooliteemadel kirjutatud, siis jääb ära.

Et aga blogi liiga vaikseks ei jääks siis postitan siia ühe väikese video Greta viiulimängust. Tal on nimelt varsti esimeseastme eksam tulemas, kus ta peab 3 erinevat lugu, heliredeleid ja erinevaid noodilugemisi ette mängima. Kuna mina viiulimängust suur midagi ei taipa (vaid klaverimängust) ja Pete ei ole nädala sees kodus, siis on meil harjutamisega siin natuke probleeme. Greta harjutab Petega õhtuti läbi Facetime app-i. Mitte just ideaalne, aga parem kui mitte midagi. 

Ps. Klipp on lühike, sest filmisin selle algul Instagram-i jaoks. PS. Greta mängib siin liiga kiires tempos. Kuna ta oli oma harjutamisega juba lõpetanud aga ma palusin veel korra filmimise tarbeks mängida, siis ta teeb seda ruttu, et asjaga ruttu ühele poole saada ja telekat vaatama minna.
Ja siit veel üks mis lindistatud järgmisel hommikul enne kooli minekut.

Friday, 20 May 2016

KOOL JA SPORT

Selle veerandi algusega läks Greta koolis lahti intensiivne sportimine. Eks nad tegele aastaringselt koolis sportimisega, aga talvekuudel väljas ei ujuta ning väga vesiste ilmade ajal muutub nende mänguväljak poriauguks ja sel juhul seal eriti sporti teha ei saa. Talvehooajal toimuvad õuesolevad sporditunnid seega vaid asfaltiga kaetud väljakul või siis üldse sees.

Nüüd aga kui ilmad taas soojemad ja stabiilsemad on sportimine taas igapäevane nähtus. 
Paar nädalat tagasi alustati välisbasseinis ujumisega. Ujutakse ka siis kui vihma sajab. Lapsed jumaldavad vihmaga ujumist mis sest, et kevadvihmaste ilmade ajal võib õues olla üsna külm. Lapsed aga räägivad, et vihamaga on soe ujuda, sest vihm muudab veel soojemaks ja auruseks. Ainult veest välja tulles ja ujumisriiete väel (rätid on ka ümber) klassi tagasi kõndides pidavat hirmus külm olema. Ujutakse kindlasti kord nädalas, aga tihti ka kaks korda nädalas. Ujumistund koolis küll aga ei ole nii intensiivne kui päris ujumistrenn, aga samas kindlasti mitte ka niisama suplus. 

Paar nädalat tagasi alustati koolis uue ettevõtmisega 'Run a K a Day'. Igale klassile määratakse iga päev regulaarne 15 minutiline aeg kus kõik lapsed jooksevad 1km või rohkem. Ka kooli kõige väiksemad 4 ja 5 aastased. See ettevõtmine ei ole võistluse eesmärgil, vaid et anda igale lapsele võimalus igapäevaseks sportimiseks nii, et selleks oleks kasu  nii nende kehale kui ka ajule. 
Greta jutu järgi vihmase ilma ajal jääb jooksmine ära ja ka siis kui neil parasjagu klassis on mingi tähtis asi käsil (näiteks need kurikuulsad testid sel ja järmisel nädalal) või kui nende klass juhtub just mingil nädalal nende jooksmis ajal ujuma (ujumise graafik muutub iga nädal).

Selle veerandiga algas ka uuesti kergejõustiku trenn peale kooli. Kuna need on kooli poolt ja kõigile tasuta siis sellest trennist võtab väga palju lapsi osa. Trenn toimub igal reedel kohe peale tunde ja seega lastevanematele väga mugav. Peab kooli lastele järgi vaid tunnikese hiljem tulema. 

Nüüd ongi nii, et mõnikord on Gretal eriti tihe spodikava. Päeval jookseb kilomeetri, siis ujub koolis ja peale kooli veel eraldi ujumistrenn. Või mõnel teisel päeval jookseb koolis, siis on kehalise tund ja siis ka veel kergejõustik peale tunde. 

Tegelikult tahtsin ma aga hoopis selle postitusega teile näidata kui põnevad asjad iga aasta kõiki Greta kooli lõpetajaid ees ootab. Ehk siis kõik viimase klassi lapsed (10-11 aastased) sõidavad maikuus 5 päevaks nii umbes 4 ja poole tunni kauguses (kuskil 350km) asuva linnakese Bude seiklusparki, kus nad saavad ennast mitmel erineval viisil proovile panna.

Kuna lapsed ei tohi sellele reisile mobiile või arvuteid kaasa võtta, siis ainuke viis kuidas vanemad saavad oma laste käekäigu kohta infot on läbi kooli Twitter konto kuhu reisil kaasas olevad õpetajad iga päev pilte postitavad. Tegelikult see mobiilide mitte lubamine ei olegi väga suur porbleem lastele endile, sest paljudel lastel ei ole veel selles eas siin oma mobiili, vaid pigem just vanematele kes ikka tahaks oma lapse käest uurida kuidas tal läheb ja kas ta hakkama saab. Mul oleks ka see kiusatus kui Greta peaks 5 päevaks ära minema.
Need pidid ongi võetud kooli twitteri lehelt.


Bussid kooli juures lahkumist ootamas
Ma muidugi väga peensusteni hetkel veel ei tea kuidas või mida lapsed seal seikluspargis teevad, aga siit mõned näited.
Nagu ma arusaan siis igal hommikul käiakse jooksmas ja siis igal päeval on erinevad tunnid ja alad mida läbiviiakse.
Mountain biking
Mountain boarding

Koobastes roomamine oleks minu jaoks kõige õudsam ülesanne kõikide nende väljakutsete seast. Laste jaoks on see ülesanne tähtis juhtimisoskuste ja grupitöö eesmärgil. Ma sureks nendesse pimedatesse ja kitsastesse koobastesse kindlasti paanikahoogude kätte ära. 
No vaadake ise seda kõige alumist pilti kus tüdruk pimedas 'voodi' all roomab. Mind ajab selle pildi vaatamine juba vaikselt karjuma ja paneb südame kiiremini lööma.
Jooksmas käiakse iga ilmaga
 Team Trail 



 Surfamine

 Süstaga sõitmine



 Kanuuga sõitmine

Mägironimine

 High Ropes (köiekõnd?)


 Abseiling 
(ma ei tea mis see eesti keeles on. Igal juhul jube :()

Õnneks mul on veel 4 aastat aega et ennast kõigeks selleks ettevalmistada. Ma peaksin neid pilte Gretale näitama ja küsima mida tema asjast arvab :)

Wednesday, 18 May 2016

HETKEL...

Otsin internetist uue toa jaoks ust. Eelistavalt valget, vist väikeste klaasist aknakestega, vist kolme reaga, aga võib olla kahega. Vist läbipaistva klassiga, aga võib olla hoopis tuhmunuga kust läbi ei näeks...ei tea, valik nii suur, et ma kaotan juba mitmendat korda pea, aga valiku pean kiiresti ära tegema.
Eile pidin pead murdma selle üle kui suurt ukseauku me tahame. NII palju detaile millele ise ei oska üldse tähelepanu pöörata, aga mis peab kibekiirelt ära otsustama.

Kohe lähen põrandapoodi puitpõrandat valima. Ma olen juba 16 prooviliistu koju tellinud ja ükski neist ei ole õige. Ma enam isegi ei tea mida ma tahan, või kas sellist üldse olemaski on mida ma oma peas näen. Kõik tunduvad nii halli pruuni värvi põrandalauad olevat, aga ma tahan kollakat põrandat. Sellist rõõmsat ja päikese käes sillerdavat. Vist tahan...ma ju tegelikult ei teagi mida ma tahan, enne kui see on maas ja ma siis saan aru, et kas oli õige või vale otsus. Valiku pean ma aga tegema selle nädala jooksul, soovitavalt NÜÜD. Ühte tupp, teise tupp, kolmandasse tuppa. Kas kuhugi ka vaip või vaid puitpõrand, kuhu, kuidas, mis? Sada küsimust, aga vaid paar vastust. 

Veel olen ma täna köögi kõikidest asjadest tühendanud, 6 korda põrandaid pesnud ja veel vähemalt 6 korda ootab ees. Ja see on alles remondi kõige hullema perioodi algus...Juhhei!
Aga meie lätlastest ehitaja poisid on super tegelased! :) Neid nähes ei saa teisiti kui naeratada. 
Ja Coldpaly on ka super. Hoiab mul hinge sees. Mul suva mis naabrid mõtleva, mina igaljuhul tahan sellesse muusikasse ära uppuda :)

Korralik remondi jutt tuleb siis kui remont läbi on, ehk umbes 2 või 3 või 4 nädala pärast.

Sunday, 15 May 2016

OK, NATUKE SIIS KA EUROVISIOONIST

Ma tegelikult ei plaaninud siin üldse Eurovisioonist kirjutada, või seda tegelikult isegi mitte vaadata, aga läks jälle teisiti.

Nimelt vaatasin ma vist küll esimest korda elus Eurovisiooni eelvooru. Tavaliselt ma isegi ei tea millal see toimub, sest meil seda tavalistelt telekanalitelt ei näidata (tavalisete kanalite all pean ma silmas BBC1 BBC2, ITV ja Channel 4) ja seega jääb mulle märkamata. Kuna aga Pete töötab praegu nädala sees kodust ära ja koju tuleb alles nädalalõppudel, siis on hetkel telekapult õhtuti minu kasutada ja nii ma siis mõtlesin saate õigel õhtul üles otsida ja ära vaadata. No et ikka Eesti laulule pöialt hoida. (Ma vist ei hoidnud pöialt piisavalt kõvasti, sest Eesti ei pääsenud finaali).

Kui aus olla, siis see esimene eelvoor osutus nii igavaks, et teist vooru ma enam ei viitsinudki vaadata. Laupäeva hommikul mõtlesin üldse jätta kogu Eurovisiooni vaatamise vahele sel aastal. Telekas nii palju igasugu teisi saateid mida samal ajal oleks võinud vaadata, aga lõpuks juhtus ikka nii, et Eurovisiooni algusmuusika ajaks olime kõik kolm nagu lupsti teleka ees ja valmis oma lemmikut valima. Tavaliselt Pete ikka oigab, et tema ei suuda kõiki neid jubedaid laule ära kuulata ja kas me ei võiks midagi asjalikumat vaadata, aga sel korral oli jutt täiesti vastupidine ja Pete isegi valis omi lemmikuid võistlusest välja. 
Greta jaoks oli see esimene korralik Eurovisiooni kogemus. Ta on Eurovisiooni ka eelmistel aastatel vaadanud, aga mitte kunagi algusest lõpuni. Mõtlesin talle natuke oma lapsepõlve kogemusi tutvustada. Pistsin paberi ja pliiatsi kätte ning andsin käsu kätte laule hindama hakata. Ühtlasi hea võimalus erinevaid maid tutvustada (kirjapildis siis. Maakaardi või gloobust ei hakanud me talle nina alla pistma). Ma kiirelt otsustasin, et 10 palli süsteem jääb talle vist natuke liiga laiaks ja seega jaotasin tema punktid mida ta lauludele anda võib järgmiselt 3,5,7,10 ja 12. Lisan siia igaksjuhuks, et meie Petega hindamisest osa ei võtnud rohkem, kui vaid ütlesime kas laul meeldis meile või mitte. Selliseid hindamislehti koostasin ma viimati siis, kui ma laps olin :) 
Me pidime Petega mõlemad tunnistama, et sel aastal oli meie arvates Eurovisioon väga hea. Esimest korda kui meile peaaegu kõik laulud finaalis meeldisid, või siis õigemini hästi palju oli laule mida igapäevaselt võiksime kuulata. Me olime lausa nii suured fännid, et tellisime veel enne kui Eurovisioon oli otsa saanud ja võitja välja kuulutatud endale Eurovisiooni CD! Nii hea autos pärast kuulata.
Uus hindamisüsteem hoidis ka pinget kuni viimase minutini üleval ja hea oli näha et punkte saajaid maid oli rohkem kui tavaliselt näha on. Palju huvitavam ja põnevam protsess.

Greta valis enda lemmikuks Tsehhi laulu ja jäi oma valiku juurde kuni lõpuni kindlaks. Kui see laul aga ei võitnud, siis tema seda küll nii rängalt üle ei elanud kui mina omal ajal lapsepõlves. Mul on siiani meeles see pettumuse ja ülekohtu tunne kui minu lemmik Papa pingviini laul ühel aastal ei võitnud. Kusjuures mul on siiamaani selle laulu refrään meeles. Otsisin huvipärast selle video youtubist ülesse ja tuli välja et tegu 1980 aasta Luksemburgi lauluga
Tegelikult ega ma ei teagi kui palju Greta enam üldse lõpu poole kogu asja jälgida suutis, sest kell oli juba nii palju ja tal olid silmad teleka ees istudes pooleldi kinni. Ta vist polegi kunagi veel nii kaua (kuni 12 öösel) üleval olnud. 
Teda vaadates tuli mulle nii hästi meelde lapsepõlvest see sama piinav une tunne mis mind valdas Eurovisiooni lõpupunktide välja kuulutamise ajal. Tahad nii väga silmi lahti hoida, aga samas ka nii väga neid kinni panna ja magama jääda. Täielik ajaloo kordus!

Igal juhul kui häälte andmiseks läks siis helistasime ja andsime ka oma punktid. Pete Itaaliale, Greta Tsehhile ja mina peale pikka kaalutlemist Austraaliale. Tegelikult oli meil Petega päris mitu lemmikut. Mulle endale meeldis ka väga Itaalia ja Saksamaa. Veel meeldisid Leedu, Bulgaaria, Israel, Hungari, Rootsi, Prantsusmaa, Austria ja Hispaania ning loomulikult Ukraina ja Austraalia. Pete lemmikute list kattus enamvähem minu omaga.
Tegelikult ma pigem hoidsin Eurovisiooni vaadates pöialt, et mõni maa ei võidaks kui see, et mõni kindel maa võidaks. Õnneks sel korral tuli mul pöidlahoidmine paremini välja kui eelvooru ajal ;)
Ukraina võidu vastu ei olnud mul midagi. Ilus laul ja ilusti esitatud, seega igati võitu väärt.
Eurovisiooni eelne kingitus mulle Gretalt. Selline vaas meil juba küll oli olemas ja Elle ajakirja ma tavaliselt ei osta ega loe, aga väga armas siiski :) It's the thought what counts 

PS. Meil oli täna siin 2 ukraina mees müüri ladumas ja ma alguses mõtlesin neid eilse Eurovisiooni võidu puhul õnnitleda, aga jätsin ära. Hakkasin mõtlema, et võib olla nad on venemeelsed ukrainlased kes hoopis Venemaa võitu ootasid ja pärast veel vihast laovad me müüri viltu. Seda enam, et nad paista sõnakestki inglise keelt rääkivat ja mina ei tahtnud nendega ka vene keeles rääkima hakata. Ma vaid salaja kuulan pealt mida nad ise vene keeles räägivad, kuigi ega nad väga palju ei räägigi, teevad lihtsalt usinasti tööd. Seda pean küll ütlema, et nad on väga head töömehed :)