Monday, 27 June 2016

ROHELINE MAJA

Pete kõndis üks hommik tööle ja talle jäi teele ette selline roheline maja :)


Sunday, 26 June 2016

VÄIKE PÕIGE LONDONISSE

Eelmisel pühapäeval käisime korraks Londonis. Ma ostsin sügisel ühest poest ilusa kärtspunase mantli mis mul siiani kapis on kordagi kandmata seisnud ja seda mantlit vaadates jõudsin järeldusele, et ma ikkagi tegelikult ei soovi seda. Kuna mantel oli üsna kallis, siis ei tahtnud ma rahal niisama raisku minna ja otsustasin poodi tagasi viia. Samas otsustasime, et kord kui me juba Londoni sõidu ette võtame, siis käime ära ka ühes interneti mööblipoe showroomis, mis asus samuti Londonis, et seal paari sohvat vaadata.

Kahjuks me ei saanudki Londonis pikalt ringi jalutada, sest poolel teel sinnahelistas meile meie ehitaja boss ja teatas, et ta sooviks paari mehega meie juurde katust ehitama tulla. Pühapäev on meil tavaliselt ehitusvaba päev (sest nii meile kui neile on ühte puhkepäeva vaja ja pühapäeviti ei tohi koduaias nagunii müra tekitada), aga kuna järgmiseks päevaks lubati vihma, siis oli neil vaja üks töö enne järgmist päeva ära lõpetada.  Meil oli natuke kahju, et nad meile kohe hommikul ei helistanud, sest siis oleks me saanud neile kuskile võtme jätta ja ei oleks pidanud Londonis kella peale jooksma ja nende pärast ruttu tagasi tulema.
Siit mõned pildid Londonist





Auto parkisime Hiinalinna autoparklasse kus õnneks ei olnud parkimine eriti kallis (kaks tundi 13 naela). Tegelikult on pühapäev ideaalne päev autoga Londoni sõiduks, kui seda teha varahommikul. Pühapäeva hommikuti on tänavad pea inimtühjad ja parkida tohib kollasele joonele (teistel päevadel on kollasele joonele parkimisel piirangud). Kuna meie aga alustasime Londoni sõiduga alles kella 12 paiku ja pidime kiiresti tagasi koju tulema, siis enamus parkimiskohti olid juba ära võetud ja meil ei olnud aega ringi sõita ja tühja kohta otsida.
Mul oli kahju, et meil rohkem aega ei olnud, sest ma oleks tahtnud Gretale Hiinalinna lähemalt tutvustada. Ta ei ole seal enne käinud ja ma oleks väga tahtnud teda Hiinalinna toidupoodi viia. See on vaatamisväärsus omaette. 

 Hüppasime vaid korraks ühte suveniiripoodi sisse.
Mantlipoes olime juba ära käinud (see asus Londoni südalinnast kaugemal) ja nüüd oli plaan ruttu sööma minna ja siis mööblipoest läbi hüpata. 
Ühe restorani või kohviku vaateaken
 Restoranis


 Silt restorani tualetis
Lõuna söödud jooksime kiiruga mööblipoodi. Meil oli täpselt 20 minutit aega enne kui autoparkla 2 tundi täis sai ja loll oleks sellest ajast paari minutiga üle olnud minna ja siis hoopis kolme tunni eest maksta pidanud. Me algul mõtlesime, et võtame rahulikult ja jääme siis juba kauemaks Londoni, aga kuna ehitajad ju tahtsid katust ehitama tulla, siis me ei tahtnud neil meie järgi pikalt oodata lasta.
Mööblipood
 Pildid internetist
Poes käidud, tormasime taas tagasi autosse ja seadsime suuna kodu poole lubades pea tagasi Hiinalinna ja niisama Londoni tänavatele jalutama tulla, sest Londonis on vahetevahel nii mõnus lihtsalt niisama käia. 





PALVE

Ma viisakalt palun siia mitte enam tulla Brexiti teemalisi kommentaare kirjutama. Ma mõistan, et mõned teist tunnevad pahameelt ja pettumust, ning tunnevad vajadust seda väljendada, või mõned teist lihtsalt soovivad sel teemal rahulikult arutada, aga mul ei ole teile enam rohkem mitte midagi öelda mida ma juba ei ole oma eelnevates kommentaarides öelnud. Sellel teemal ei ole õiget või valet vastust. Keegi ei tea mida tulevik oleks toonud, või toob. 

Ma algul kaalutlesin üsna pikalt, et kas üldse tasub blogis seda teemat kajastada, aga kuna see blogi on meie pere ajaloopäevik ja tegu on SUURE AJALOOLISE sündmusega, siis tundus mulle vale selline tähtis ajalooline hetk siit päevikust välja jätta. Ma oma arust kirjutasin postituse nii, et see ei oleks tohtinud kedagi riivata, või kellegile haiget teha. Mina ei saa muuta fakti, et valimustulemuste põhjal otsustasid UK elanikud EU-st välja astuda. 

Samuti ärge saage pahaseks, kui ma tõesti lihtsalt ei jaksa enam lugeda teie poolt lingitud või soovitatud artikleid, sest te ei kujuta ette kui palju artikleid ma olen viimase kuuga lugenud ja kui mitmeid erinevaid TV ja raadioprogramme hommikust õhtuni kuulanud. Eesti poliitikute ja ajakirjanike arvamusavaldusi on loomulikult huvitav lugeda (kuigi need jäävad mulle kaugeks), aga kuskilt maalt läheb piir kui palju ma suudan kogu seda teemat sisse 'süüa' ja seedida. Saabunud ei ole maailmalõpp, elu läheb edasi. 

Ärge ka unustage, et minul ei olnud õigust nendest valimistest osa võtta, seega minu hääl ei ole loetud. Samas otseloomulikult me arutame Petega nendest asjadest koos, sest me mõlemad elame siin riigis, Pete on selle riigi kodanik ning valimistulemused puudutavad otseselt kogu meie pere tuleviku. Pete oli see kes lõpliku otsuse langetas ja risti valmiskaardile vastavasse kasti tegi. Kahest sitast valikust valis ta EU-st lahkumise ja ta seisab kindlalt oma valiku taga ja omad seda tehes minu täielikku toetust. 

Meie ei vastuta kõigi nende miljonite inimeste valikute eest kes valimas käisid, küll aga austame iga inimese valikut, olgu see siis langetatud mis tahes põhjustel ja soovime, et ka teie austaksite meie (Pete) valikut vaatamata sellele kas see teie omaga ühtib. 

Mind (meid), ei aita mitte kuidagi inimeste arvamused sellest, kuidas nemad valinud oleks, kui need inimesed ise ei ela siin, ei ole UK kodanikud, ega oma EU referendumi valimisõigusi.  

Samuti palun ma kõiki neid kellele mu kirja- ja grammatikavead siin suurt peavalu ja pahameelt tekitavad (ja mille ees ma väga vabandan), väljendad oma pahameelt natuke viisakamas ja taktitundelisemas vormis. Ma ei ole kunagi kellegile konstruktiivset kriitikat pahaks pannud.
Ma kujutan ette, et inimestele kes valdavad perfektset eesti keelt nii kõne kui kirja vormis, ei tohiks see olla raskeks ülesandeks. 

Mina ei soovi oma blogi kirjutades mitte kellegile midagi halba, ega kirjuta selleks, et kedagi solvata või kellegile haiget teha ja soovin, et ka meie pereblogi lugejad oleks tolerantsed nii meie, kui meie blogi teiste lugejate vastu. 

Rahu ja armastust :)

Saturday, 25 June 2016

KOOLI SUVEPIDU-LAAT

Täna toimus Greta koolis igaastane suvelaat. Ilm oli ilus ja kohale tuli palju rahvast. Väravas oli meid tervitamas politseinikud, kes lasid lastel vormimütse pähe proovida ja sõrmejälgi teha. Tervitamas oli ka jäätiseauto. 
Saime teada, et loom kelle sõrmejäljed kõige rohkem inimese sõrmajälgedele sarnanevad on KOAALA.


Nagu alati nii ka sel korral oli väljapandud igasugu erinevaid müügilette ja huvitavaid tegevusi lastele ja soovi korral ka täiskasvanutele. Ürituse korraldajateks ja läbiviiateks lastevanemad.

 Peavõrude müük ja küpsiste kaunistamise laud
 Peo DJ-ks oli ühe tüdruku isa Greta klassist.

 Koogid ja Pimms
 ja laste seas alati väga populaarsed jam jars-moosipurgid
Gretal õnnestus võita ühe tema lemmik kirjaniku tegelaste kleepsudega purk. 





 Kooli direktor hotdog-i söömas (see tumeda pluusiga mees)

Greta õpetajaid kiusamas. Vasakpoolne naine on Greta klassi abiõpetaja ja parempoolne kooli õppealajuhataja






 Sampuse siil

Greta klassi vanemate tööks oli taaskord rahalugemine. Pete tegi seda jõululaada ajal ja oli nõus ka sel korral sama ameti jaoks tunnikese loovutama. Kui Pete vahetus kella 13.30 ajal lõppes, siis lahkusime laadalt ja seadsime sammud linna, et Greta sõbrannale sünnipäevakinki osta ja lõunat süüa.
Meie lugesime ürituse kordaläinuk. Loodetavasti rahaliselt edukas ka koolile. 6 kuu pärast siis juba Jõululaada kord :)