Saturday, 31 December 2016

AASTA 2016

Ja ongi jälle üks aastaring täis saamas. Kuna meie peres on jõulu ja aastavahetuse eelne aeg just see kõige kiirem aeg aastas, siis mul lihtsalt ei jätku mahti kunagi aasta kokkuvõtteid teha. Ma tegelikult ei teagi, kas sellist kokkuvõtet niigi juba blogis kirjutatule lisaks veel vaja oleks, sest mida siin ikka nii palju öelda, aga samas oleks ju tore kunagi hiljem selliseid postitusi lugeda kus kogu aasta tähtsamad sündmused ja tegemised kõik ühe pealkirja all kirjas. 

Lühikokkuvõttes võin öelda, et aasta 2016 oli meeletute väljaminekute aasta. Ma pole kunagi varem elus nii palju ja nii suuri summasi raha korraga käes hoidnud kui ma seda tegin sel aastal. Sinna otsa siis veel ka kõik kaardi ja ülekannetega tehtud tehingud. On tunne, nagu me oleks iga jumala päev midagi kellegile kuskil maksnud ja pidavalt raha kulutanud. 
Ka jääb aasta 2016 mulle isiklikult meelde kui meeletu kokku ja lahti pakkimiste aasta. Pakkimise all pean ma silmas nii kohvrite, kui ka remondiga seotud kastide kokku ja lahti pakkimist. Kuigi ehitustööde käigus ei tundunud asi nii väsitav ja hull, siis just nüüd, kui kõik see hullumaja läbi on saanud, tunnen ma kõigest sellest suurt väsimust... aga loomulikult ka suurt rahuluolu. Ehitustööd on lõppenud (peaaegu. Üks lekkiv toru on veel vaja vaid ära vahetada) ja kastid on kõik lahti pakitud. Mõned sorteerimis tööd ootavad veel ees, aga ei midagi kontimurdvat. 

Pikemaks kirjutamiseks praegu aega ei jää, aga väikese pildimosaiigi seeria panen siia kokku küll. Ega ma enam ilma fotodeta ei mäletakski mis aasta jooksul kõik tehtud sai, aga õnneks olen ma aasta jooksul igal kuul ikka üksjagu pilte teinud ja saan nüüd siia nende põhjal peamistest tegemistest kokkuvõtte teha. 

  • Jaanuar oli külm
  • Paariks tunniks sadas isegi natuke lund maha
  • Minu sünnipäev
  • Nii meie, kui ka Greta, sõbrad käisid külas


  • Veetsime öö kuulsas Savoy hotellis
  • Pete eemaldas aias puid ja põõsaid, et ehitustööd saaks varsti alata
  • Rebane käis külas
  • Vanaema tuli külla
  • Käisime kõik koos Matilda muusikali Londonis vaatamas


  • Greta 7. SÜNNIPÄEV
  • Sünnipäevapidu koolilastega
  • Mina käisin emaga Hampton Court ja Osterley Park-is
  • Classical Spectacular kontsert Royal Albert Hall-is
  • Kevadkontsert koolis
  • Lihavõttepühad



  • Mina ja Greta nädalakese Eestis
  • Sõbranna sünnipäev
  • Kuninganna sünnipäev
  • Sugulased Kanadast külas



  •  Algasid ehitustööd
  • Käisime Arundel lossis



  • Ehitustööd jätkuvad
  • Kuninganna 90-nda sünnipäevapidustused koolis
  • Greta esimene Hiina linna külastus Londonis
  • Brexit
  • Kooli suvepidu
  • Greta jalaarsti juures



  • Hampton Court Flowershow
  • Greta kooli küla lilleshow
  • Kooli lõpp (Year 2)
  • Ehitustööd on peaaegu valmis



  • Puhkus Mallorcal
  • Mõnus õhtusöök sugulaste juures
  • Pukus Eestis (mina ja Greta)
  • Pete uus auto
  • Köök sai valmis


  • Abi ja Jonty pulmad
  • Algab kool (Year3)
  • Roald Dahl 100 


  • Greta sportimas
  • Gretal palju sõbrannasid külas
  • Greta usin raamatute lugeja
  • Greta suur moearmastaja
  • Kino külastused
  • Tsirkuses
  • Halloween


  • Vanaema külas
  • Kontserdi külastus vanaema ja Greta sõbranna perega
  • Minu auto läks katki
  • Red Poppy Day
  • Firework Night
  • Kooli jõululaat


  • Jõulud, jõulud, kingitused, jõuluvana, sõbrad ja pere, pidu, pidu, pidu, palju sööki, sõbrad, sõbrad, sõbrad!!!

Võin öelda et aasta 2016 oli väga väsitav, aga väga hea aasta. Ma usun, et aasta 2017 saab aga veelgi parem olema nii meile, kui ka kõigile teile!


HEAD UUT ALGAVAT AASTAT KÕIGILE MEIE LUGEJATELE!

Friday, 30 December 2016

INGLISE JÕULUKOOGID

Mõnele kokandushuvilisele ehk paljutõotav pealkiri, aga kahjuks ei hakka ma siin postituses teile õige Inglise jõulukoogi retsepti jagama. Pigem on see postitus sellest kuidas ma sefiirid jõulukookideks muutsin. Need tea cakes ehk tee koogid ei ole tegelikult Eesti mõistes sefiir, aga ma ei oska neid ka kuidagi teist moodi nimetada. Tegu siis sefiiri laadse asjaga millel on all purustatud küpsistest põhi ja glasuuriks sokolaad. Kui soovite teada saada kuidas need maitsevad, siis seadke sammud toidupoodi, sest neid on nüüd ka Eesti poodides müügil.

Ma olen alati meie jõulupidude magusalauale midagi ka ise meisterdanud söömiseks, aga sel korral oli nii tihe graafik koguaeg, et mul lihtsalt ei jätkunud jõudu ja tahtmist jändama hakata. Mõtlesin, et teen neid väikeseid jõulukoogikesi, sest nende tegemine ei võta kaua aega aga tulemus näeb ilus välja.
Ega seal midagi erilist teha ei olnudki kui vaid koogikestele natuke paksu glasuuri peale kallata ja peale kommidest kaunistused. Eestis või mujal maailmas ei tähenda muidugi Briti jõulukook midagi ja seega järgi tegemisel pole suurt mõtet, aga meie seltskonda sobisid suurepäraselt.

Pärast tuli välja, et keegi ei saanudki aru, et ma olin need koogid ise ära kaunistanud. Kõik arvasid, et otse poest ostetud. 

Originaal Christmas Pudding aga näeb välja selline ja seda sõime me ka jõulude ajal mitmel korral (mina siis mitte, aga kõik teised küll).

Thursday, 29 December 2016

JÕULULÕUNA PETE VANEMATEGA

Kui kingitused olid avatud, kalkun ahju pandud ning jõulusöömingu ettevalmistused tehtud hüppas Pete autosse ja läks oma vanematele järgi. Kuigi Pete vanemad on igati võimelised ka ise autoga sõitma ja nad elavad meist vaid 30-40 minuti kaugusel, siis meie sooviks oli, et nad saaksid jõulude ajal täielikult lõdvestuda ja jõule nautida ning klaasike veini juua ilma, et oleks pidanud muretsema hiljem pimedas kojusõidu pärast. 

Pete vanemad annavad igale lapsele, lapselapsele ja lapselapselapsele nii jõuludeks kui ka sünnipäevaks £30. Meie Petega leppisime juba paar aastat tagasi nendega kokku, et jätame omavahelised jõulukingid ära. Keegi meist ei oska otseselt midagi jõuludeks tahata ja mõtetu siis seda raha edasi tagasi ühelt arvelt teisele tõsta. Sünnipäeva kinke teeme endiselt edasi ja Greta saab loomulikult Granny ja Grandad-i käest ka jõulukingituse.



Greta sai sel aastal nende poolt kingituseks diabolo. Ma ei teagi kuidas seda asja eesti keeles kutsutakse. Greta koolis on lastel lubatud vahetundide ajal õues diabolot kasutada ja Greta on seda juba septembrist alates väga soovinud. Siiamaani kasutas ta koolis oma sõbrannade oma aga nüüd on ka tal oma isiklik diabolo. Greta oli muidugi kingi üle üli õnnelik ja kannab seda nüüd igapäev koolis kaasas.
Mind paneb imestama kui hästi Greta seda diabolot käsitleda oskab ja mis kõiki imetrikke sellega teeb.. Kuna meil seda enne kodus ei olnud, siis mul polnud õrna aimugi ta oskustest.



Meil oli super jõulupäev. Pete vanemad on alati äärmiselt meeldivad inimesed ja nendega on väga kerge olla ja läbisaada, aga sel korral olid nad kuidagi veel eriti lõbusad ja puhanud ning meil oli nii tore koos olla.
Sõime, jõime, soovisime kaugetele sugulastele telefoni teel häid jõule, mängisime viktoriini mänge, vaatasime telekat ja mõnulesime niisama. Ideaalsed jõulud









Loomulikult ei puudunud ühe korraliku jõululõuna juurest ka jõulu crackers. Tegime need pauguga lahti, panime torude seest välja tulnud kroonid pähe, lugesime naljad ette ja hakkasime sööma. Crackers-i sees on alati ka väikesed vidinad (pudeliavaja, nõela ja niidi komplekt, pliiatsiteritaja jne) mis vahel on täiesti mõtetud ja vahel üsna kasulikud. 
Need crackers-ite sees olevad naljad on aga sellised mida ei ole võimalik teise keelde kahjuks tõlkida. Sõnamängud mille puhul on tegu häälduses.






Õhtul viis Pete nad tagasi koju ning kaks päeva hiljem tõi uuesti tagasi meie juurde, sest meie juures toimus sel aastal suur suguvõsa jõulupidu millest tuleb järgmine postitus.

Wednesday, 28 December 2016

JÕULUHOMMIK

Ja jõudiski kätte see kauaoodatud päev. See päev mille nimel terve kuu 'tööd' sai tehtud. 
Greta ärkas suurest elevusest hommikul nii vara ülesse, et ma pidin ta tagasi magama saatma. Seda minu mäletamist mööda pole kunagi varem juhtunud. Ta hiilis vaikselt meie magamistuppa ja sosistas mulle kõrva, et ei tea kas jõuluvana on juba käinud. Ma oleks peaaegu südamerabanduse saanud kui teda äkki mu näo juures sosistamas nägin.Õnneks järgmise äratuse ajal oli kell juba pool kaheksa hommikul. 

Ma vaatan praegu seda kuuse all olevate kingituste pilti ja mõtlen, et mida aeg edasi seda vähemaks kingitusi jääb. Väikesele lapsele on nii kerge mänguasju kinkida, aga mida aastad edasi seda vähemaks neid mänguasju jääb. Praegu ei oskagi arvata millega need mänguasjad siis näiteks järmistel aastatel asenduvad. Mida näiteks 8 või 9 aastased tüdrukud kingitusteks soovivad? 
Ma muidugi ei pea silmas, et kingitusi peab palju olema vaid pigem mõtisklen, et aastatega see number nagunii automaatselt väheneb. Number väheneb, aga hinna poolest vist lähevad vanemate laste kingisoovid kallimaks. Aga kas lähevad?

Julgen arvata, et raamatud jäävad aga kindlasti meie jõulu soovinimekirjadesse ning raamatud ei ole kallid (meil siin Inglismaal).
Greta soovis jõuludeks saada JÄRJEKORDSET beebinukku ja spetsiaalset samale beebile kuuluvat vanni. Ta alles eelmiseks jõuluks sai ühe nuku, aga kuna tema kaks olemasolevat nukku on sellised mida päris vette ei tohi minna, siis otse loomulikult oli vaja nüüd sellist mis ka vett kannataks. 
Ma ei suutnud seda uskuda, kui ta taas beebinuku jutuga enne jõule välja ilmus. Palju me talle neid beebinukke siin ostame, ise juba suur tüdruk, seda enam, et ega need korralikud beebinukud just odavad ole. Ja nüüd siis oli veel ka spetsiaalselt sellele beebile kuuluvat vanni sinna juurde vaja. Muideks see vann on selline mis teeb seebimulle ja kust tuleb dussist vett ning mis teeb nii beebi kui vee sulina häält. Seda nukku nägi ta oma sõbranna juures ja sealt siis ka see soov ise samasugust omada, kuigi ma kujutan ette, et sõbranna sai selle nuku ja vanni endale siis kui ta palju noorem oli.

Ma pean küll tõdema, et Greta tõesti mängib oma beebidega üsna tihti. Ma ise nii mõnelgi korral imestan, et kuidas ta oskab selline 'emane' olla. Vahel ta seisab siin köögis ja räägib minuga midagi ise titte puusal vaikselt hüpitades. Just nii nagu üks päris ema oma päris beebiga teeks. Või kui ta oma 'lapsi' magama seab, neil riideid vahetab ja toidab ning nendega räägib. Ma ei tea kust ta seda kõike õppinud on, sest kõrvalt ta seda ju kuskilt otseselt näinud ei ole, aga neil hetketel ma tahes tahtmata mõtlen, et huvitav milline ema temast tulevikus oma lastele saab. 

Ma algul küll proovisin Gretat ümber veenda, et tal ei ole koju veel ühte nukku beebit juurde vaja, aga kuna ta nii väga seda soovis ja ta soovinimekirjas ei olnud midagi muud kirjas peale raamatute ja CD, siis andsin alla. Või no õigemini mitte mina, vaid ikka jõuluvana ;)
Mõtlesime Petega, et ega neid aastaid ei ole ju enam palju järgi kui ta mänguasju kingiks soovib ja päris mäng on ju ikkagi palju parem kui arvutiekraani ees passimine ning kui see beebi teda õnnelikuks teeb, siis las saab selle beebi koos vanniga. Pole vaja lapse jõulurõõmu rikkuma hakata ja jõuluvana olemasolu talt ise ära võtta.

Siin meie õnnelik väike 'emme'

Pete kandis jõulupäeval oma elf-i kostüümi nagu varem lubatud. Isegi läks hiljem oma vanematele selle kostüümiga järgi. Alles jõulusöögi ajal võttis seljast, sest need kellukesed hakkasid selle aja peale ka talle endale natuke närvidele käima.









Pete soovis jõuludeks saada 'silmaklappe' (ma ei tea kuidas neid päriselt kutsutakse). Tal on tihti õhtuti raske magama jääda, kui minu arvutiekraan pimedas toas kiirgab ning alati kurdab selle üle. Nüüd ei ole mul isegi voodis raamatu lugemine enam probleemiks, sest mees on oma klappidega täielikult pimestatud. See muidugi ei tähenda, et ma nüüd arvuti raamatu vastu olen vahetanud. Väga tahaks küll, aga tavaliselt olen ma selleks ajaks juba nii väsinud, et lugemisest ei tule suurt midagi välja, aga ma siiski proovin sel aastal tagasi raamatu lugemis lainele saada. 
Selle elfi kostüümi ja silmaklappidega näeb Pete täitsa hirmus välja, aga õnneks kandis ta seda kostüümi vaid jõulude ajal. 
Raske see elu, kui iga sündmus kaamerale jäädvustatakse :) Ega siis jõuluhommikul ei ole aega enne kingituste avamist end korralikult riidesse panna ja soengut pähe tegema hakata kui laps samal ajal tahab alla korrusele vaatama tormata kas jõuluvana on käinud ning sa pead kaasa jooksma, et sellest kõigest pilti ja videot teha. Ei ole siis ime, et ma sellise sasipeaga pildile jään :)



Greta vanaema kingitust avamas. Selle täpilise koera üle oli Greta väga õnnelik. Ostime selle emaga siit ühest heategevuse poest 3 naela eest. Oli teine täiesti uus. 


Uus raamat
Guinness rekordite raamatutu üle rõõmustas ta ka, sest oli seda mitmel korral raamatupoes vaadanud ja osta soovinud. 
Minu jõulukaardid Gretalt ja Petelt
20 minutit hiljem nägi tuba välja selline
Me kinkisime (no tegelikult tegelen mina meie peres jõulukinkide muretsemisega) Gretale jõuludeks hästi palju raamatuid (meie 8 ja vanaema 3 eestikeelset raamatut), sest Greta on meil väga usin ja kiire lugeja. Enamus raamatuid valis ta ise raamatupoes välja ja ma siis hiljem ostsin internetist (palju odavamalt ja osa ka kasutatult)
Barbie riided ostsin ka juba kaks kuud varem ühest heategevusepoest vaid paari naela eest. Greta ei ole suur Barbiede fän, aga kuna tal paar nukku on ja ta ikka vahel nendega mängib, siis ma olin nii õnnelik, et sain terve portsu Barbie riideid ja jalanõusid talle nii odavalt. Barbie riided on teatavast poes nii kallid, et ma poleks selle sama raha eest isegi mitte ühte kleiti saanud uuena osta ja ka poleks ostnud. 
Greta raamatute hunnik 
Siin on aha minu ja Pete kingituseks saadud raamatud
'Sad Animal Facts' ei ole üldse nii kurb raamat, kui pealkirjast arvata võib, vaid hoopis täis igasugu huvitavaid fakte loomade, lindude, kalade, roomajate ja putukate kohta. Raamat sobib hästi nii täiskasvanutele kui ka lastele.


'Plumdog' raamatust kirjutan ma ükskord eraldi postituse, sest see on eraldi postitust igati väärt, pluss üks Plumdog raamat on ka eesti keelde tõlgitud. Mul on see postitust juba aasta tagasi alustatud, aga ikka veel mustandis lõpetamist ootamas.
Seda PUZZLE raamatut tahtis Pete kohe, kui seda raamatupoes nägi. Mul oli selle üle vaid hea meel, sest ma nagunii ei teadnud mida Petele kinkida. 

Sellised puzzle raamatud ja ülesanded on siin Inglismaal väga populaarsed ja tihedalt kasutusel. Meil jooksevad lausa eraldi 'viktoriini' saated telekast mis just nendel puzzledele põhinevad. Ma ei teagi kuidas selliseid puzzlesid eesti keeles nimetatakse. Igaljuhl on meil need väga populaarsed ning juba noorest east alates hakatakse lapsi selliste ülesannetega treenima. Ma ei tea kas Eestis ka midagi sellist eksisteerib, aga mina puutusin nendega kokku esimest korda just siin elades. Lastele mõeldud ülesannetega saan ma veel hakkama, aga näiteks selles raamatus ma küll ei oska vist ühtegi asja lahendada. Mul pole olnud veel aega raamatuga korralikult tutvuda, aga need paar ülesannet millele ma olen silma peale visanud on küll meeletult rasked olnud. 
Tegelikult on see raamat hea, sest alguses tuuakse lugejatele kohe välja mõned näited mida ülesandeid lahendades silmas pidada ja milliseid 'mustreid' jälgida, ning raamatu lõpus on ka vastused olemas. Seega võimalik ka lihtaslt vastuste põhjal õppida.
Panen siia ühe pildi, et näeksite millistest ülesannetest umbes jutt käib.
Me proovisime Pete vennanaisega raamatust ühte piltmõistatust lahendada ja ütleme nii, et meil läks ainuüksi 20 minutit aega, et raamatust see lehekülg ülesse leida kus vastava harjutuse vastused kirjas olid :) :) Ülesannete lahendamisest rääkimata.

Greta oma uut beebit vannitamas. Tegelikult Greta natuke häbeneb oma sõbannade ees, et ta jõuludeks sellise beebinuku sai ja seega sellest kõvasti teistele ei räägi. Tunneb, et see on natuke titekas kink :)

Me küll Petega leppisime kokku, et ei hakka üksteisele mingeid erilisi kingitusi tegema, sest lihtsalt ei ole mõtete, aga pärast juhtus ikka nii, et saime mõlemad hunniku kinke. Ühe või kaks kinki oleks ikka teinud, aga siis ma leidsin veel paar asja Petele, kui me poes käisime ja nii juhtuski, et lõpuks oli ikka väike hunnik koos. Siit pildilt puuduvad veel kaks kampsunit ja üks pluus mille ma talle päev pärast jõule jõulukingiks ostsin. Ta juhtus järgmisel hommikul riidesse pannes just mainima, et ta nii tahaks veel ühte juba olemasolevat kampsunit saada (sest see oli väga vana) ja täiesti juhuslikult samal päeval poodi minnes nägin ma just täpselt samasuguse lõikega kampsunit riidepuul rippumas. Ma olin just hommikul talle öelnud, et kuna sellise tegumoega kampsunid on juba moest läinud, siis vaevalt ma talle enam kuskilt samasugust kampsunit leian, aga poodi minnes oli seal just üks kui tellimise peale olemas (see selline pood kus müüaksegi tuntud brändide eelmiste hooaegade kraami). Ostsin sealt siis veel lisaks talle ühe Ralph Lauren-i pluusi ja ühe teise kampsuni. (me tegelikult ei ole ÜLDSE mingid brandide tagaajad, aga kuna Pete peab tööl käies ka ilma ülikonnata esinduslik välja nägema, siis osa riideid ostab ta Tommy Hilfiger poest. Üldiselt riideid ostab ta harva, sest ta kannab, nagu minagi, samu riideid aastast aastasse ja kui tihti riideid osta, siis ei mahuks need meile siia koju ära). 
Kui Pete enne jõule minult küsis, et mida mina jõuludeks sooviksin, siis ei osanud ma suurt midagi öelda. Pärast paari päeva mõtlemist ütlesin Petele, et las ostavad Gretaga mulle vahvliküpsetaja. Ma pidin midagi välja mõtlema ja mõtlesin siis, et võib olla oleks selle masinaga Gretale ja mulle hea vahvleid mõnikord teha. Pankooke ta ju muna pärast süüa ei saa, aga vahvleid saaks ka munata teha. 
Ma ei osanud otseselt midagi endale tahta, aga meil on alati kombeks nii, et üks sünnipäeva või jõulukink tuleb alati eraldi ka Greta poolt, mida nad siis Petega koos ostmas käivad ning see vahvlimasin tundus seega selleks kingiks igati sobiv.

Siis aga juhtusime paar päeva enne jõule linna poodidesse ja ma nägin allahindluses just selliseid saapaid nagu ma otsinud olin. Ütlesingi Petele, et kui ta mulle jõulukinki soovib osta, siis palun neid saapaid. Siis ma veel ei teadnud, et Petel oli tegelikult mulle juba jõulukink olemas, aga saapad said sellegi poolest ostetud.

Mul läks just nädal tagasi saabastel lukk katki ja kuna siin maksab alati saabaste luku parandamine vaat et pool saabaste hinnnast ja paljud kingaparandused seda tööd üldse ei teegi, siis ma ei näinud mingit mõtet üle 11 aastat vanade saabaste luku paranduse eest üle 20 naela maksta. Viskasin lihtsalt saapad ära. Teine paar kõrgesäärtega saapaid on mul küll veel olemas, aga kuna ka need on mingi 7 või enam aastat vanad, siis ka nende lukk on kohe-kohe katki minemas. Seega oli uute saabaste soetamine igati asja ette.  Seda enam, et ma kindlasti kannan ka neid saapad vähemalt järgmised 5 aastat.

Jõulupäeva hommikul ma siis muidugi avastasin, et Pete oli mulle ka robot tolmuimeja jõuludeks ostnud. Ma kunagi mainisin talle, et mingi aeg tulevikus oleks seda tore omada, sest kuna meil on nüüd siin nii palju avatud ruumi ja tänu puitpõandatele pidevalt tolmu ja puru, siis robot tolmuimeja oleks heaks abimeheks. Ma üldse ei oodanud, et Pete selle soovi kohe ellu viib.
Ta pärast rääkis mulle, et kui kolleegid tööl kuulsid, et ta plaanib oma naisele tolmuimeja jõuludeks kinkida, siis nad olid kindlad, et Pete teeb nalja. Mitu korda küsisid üle, et kas Pete mõtleb seda tõsiselt teha ja kui Pete enda juurde kindlaks jäi raputasid kolleegid vaid pead ja olid kindlad, et see talle hästi ei lõppe. Peale jõule tagasi tööle naastes küsisid Petelt kohe esimese asjana, et kuidas naine kingi vastu võttis :) 
Täiendatud: Tänaseks oleme otsustanud selle vahvlimasina tagasi poodi viia, sest kuigi see ei olnud üldse kallis, mingi 17 naela või nii, siis ma ei usu, et see palju kasutust oleks leidnud. Seda enam et Pete ostis paksude vahvlite masina ja mitte sellise õhukeste oma, millega saab ka jäätise vahvleid teha. Võib olla ostame selle õhemate vahvlite masina kunagi hiljem, aga see pole üldse eluks oluline.
Minu robot
Ega meil kaua aega ei olnudki oma kingitustega mängida, sest kohe varsti olid Pete vanemad jõululõunale tulemas. Mina hakkasin kingituste pabereid kokku korjama, Pete kalkunit küpsetama ja Greta oma uut lego kokku panema.