Monday, 30 January 2017

BRITI MUUSEUMI MUUMIATEL KÜLAS

Eelmisel pühapäeval käisime korraks Londonis. Kuna Greta õpib hetkel koolis Egiptuse ajalugu, siis mõtlesime Briti Muuseumi päris muumiaid ja muud Vana-Egiptusega seotud kraami oma silmaga vaatama minna. 
Mõeldud tehtud. Sõitu Londoni poole alustasime kella 10 ajal hommikul. Siit mõned täiesti suvalised pildid Londoni tänavatelt


 Mäletate kui ma SELLES postituses kirjutasin aknamaksust (window tax). Sellel maja pealt on see hästi näha kuidas osad aknad on kinni müüritud, et aknamaksu suurust vähendada. Need kes ei tea, siis alates aastast 1696 kuni 1851-ni kehtis Inglismaal aknamaks. Mida rohkem su majal aknaid oli, seda suuremat maksu maksid. 


 See suur punane tornidega maja on kuulus Harrods-i kaubamaja 
 Hiinalinnas tehti ettevalmistusi lähenevaks Hiina uueks aastaks



Ja olimegi kohal. Liiklusummikuid nii vara hommikul veel ei olnud ja parkimiskoha leidsime ka üsna kiiresti muuseumi lähedal asuvalt tänavalt. Õues oli taaskord väga külm (meil on juba mingi 2 nädalat väga külmad ilmad olnud), kuigi õnneks üle pika aja oli udu asemel päike väljas.





Kohale jõudes päris otse muuseumiväravatest muuseumisse sisse meil kõndida ei lastud. Meid suunati enne ühest muuseumi kõrval olevast telgist läbi, sest seal asus turvakontroll. Ega seal suurt midagi ei kontrollitudki, kui vaadati vaid korraks kotti ja suuremad kotid pidi üldse sinna nende valva alla jätma. Kella 11 hommikul oli muuseumis veel väga vähe rahvast ja seega me põhimõtteliselt lihtsalt kõndisime sealt telgist läbi. Hiljem kui me lahkusime, siis oli see turvakontrolli järjekord ikka väga pikk, nii et kui on plaan seda muuseumit külastada, siis aja kokkuhoiu mõttes tasuks kohe hommikul vara või siis õhtul enne kinnipanekut muuseumi külastada. Minu teada igas muuseumis sellist turvakontrolli ei ole ja paljudes muuseumites on ka rohkem kui vaid üks sissepääs. Nii et kui peasissepääsu ees on pikk järjekord, siis tasub alati kontrollida kas muuseumil ka teisi sissepääse on ja siis hoopis neid kasutada. 

Kuna Briti Muuseum on meeletult suur ja selle vaatamiseks kuluks kohe kindlasti vaat et kogu päev, siis meie läksime sinna selle eesmärgiga, et ainult Egiptuse osaga tutvuda. Eks sellise võimsa muuseumi mõte olegi see, et sa külastad seda mitmel korral ja korraga siis vaid neid osi mis enam huvi pakuvad. Samas muidugi need inimesed kes Londonit vaid korraks külastavad, nendel seda lõbu ja luksust ei ole, et jupikaupa väljapanekutega tutvuda ning on seepärast sunnitud enam vähem kogu muuseumile korraga tiiru peale tegema. 
Meie aga piirdusime sel korral vaid 6 väikese ruumi ja ühe pikema koridoriga (all oleval kaardil kollased osad). Meil oleks olnud küllalt aega ka mõne teise ruumiga tutvumiseks, aga ma arvasin, et kõige parem on kui Greta näeb vaid seda mida ta sinna vaatama läks ja ei hakka nähtud mingi teise ajalooetapiga segi ajama. 






Muuseumis sai Gretast meile automaatselt giid. See on tõesti imetlusväärne, kuidas kõik see mida neile koolis õpetatakse sedasi külge jääb ilma igasuguse tuupimiseta või kontrolltöödeta. See kuidas nad koolis erinevatele teemadele lähenevad on nii põnev, et lastel tekib tahes tahtmata huvi nende asjade ja teemade vastu ja seega jääb ka rohkem meelde. Või no ega ma ka ei tea, võib olla raamatust pähe tuupides jääks ka palju meelde, aga huvi oleks vist sel juhul palju kiirem kaduma. 

Näiteks õpivad nad hetkel ajaloo ja geograafia tundides Niilusest ja selle rollist egiplaste elus, Egiptuse hieroglüüfide ja numbrite süsteemi, Tutankhamun-i hauast ja meestest kes selle avastasid (Howard Carter, Lord Carnarvon), mumifitseerimisest ja sellest mida egiptlased uskusid elust peale surma. Õpitakse ka vaaraodest ja nende rollist Vana-Egiptuse ühiskonnas, uurivad Egiptuse jumalaid ja jumalannasid ja nende erinevaid sümboleid ning valmistavad peakatteid. Ka on neil koolis tulemas eraldi Egiptuse päev kus terve päev tegeletakse vaid Egiptusega seotud teemadega ja võetakse osa erinevatest töötubadest.
Teema lõpuks valmistavad nad pop-up muuseumi (mul pole õrna aimugi mida see endast kujutab, aga eks ma siis hiljem saan teada).
Arvutitunnis õpivad nad teistele asjadele lisaks kasutama interneti enstüklopeediat eelkõige Vana-Egiptusega seotud sõnade otsimiseks.
Kehalise kasvatuse tunnis õpivad mingit Niiluse tantsu. Kunstitunnis teeva savist Egiptuse stiili spiraalpoti, loovad kartušši kasutades hieroglüüfe, disainivad ja värvivad sarkofaagi kasutades Egiptuse sümboleid ja mustreid. 
Kirjandustunnis õpivad Egiptuse luuletusi esitama.
Need siis sellised asjad mis Egiptusega seotud, aga igas tunnis õpivad nad Egiptusele lisaks ikka ka teisi asju. Ma panen nende kevadveerandi õppekava siia mõne teise postituse alla.
Igal juhul jooksis Greta muuseumis ühe eksponaadi juurest teise juurde ise pidevalt midagi kommenteerides. Kuna ma kodus pole Gretaga eriti Egiptuse teemadel eesti keeles rääkinud, siis loomulikult puuduvad Gretal ka vastavad sõnad eesti keeles, aga just tänu temale tean ka mina nüüd näiteks sellist sõna nagu KARTUŠŠ!!! (cartouche)



Kõige põnevam osa Egiptuse teema juures on muidugi muumiad. Briti muuseumis on muumiatele lausa mitu eraldi tuba pühendatud. Kõik originaal kraami täis. Päris püramiide meil siin küll ei ole, aga sellegi poolest täielik luksus õpitud oma silmaga sedasi muuseumis näha.



Ma ei teadnudki enne (või olin siis ära unustanud), et egiptlased olid ka agarad loomamuumiate tegijad. Kassidele lisaks mumifitseeriti ka koeri, ahve, linde aga ka krokodille, usse ja isegi kalu. Kaks kalamuumiat on näha all oleva parempoolse pildi üleval servas.
Õhtul hakkas Greta rääkima, et tema tahaks ka oma kassist muumiat teha. Ma ei uskunud oma kõrvu ning küsisin igaks juhuks üle, et kas tal on tõsi taga. Greta siis täpsustas, et ta ei tahaks otseselt kassist muumiat teha, aga see oleks ju ilus kassile, et kui ta peaks juhuslikult ära surema, et ta siis teki sisse mähitakse ja hauda talle kõik ta lemmikud asjad kaasa pannakse. No sellega olen ma täitsa nõus.

Muuseumis olles rääkis Greta ka Rosetta kivist, aga kuna me ei olnud sellest kivist midagi enne kuulnud, siis me ei saanud täpselt aru millest Greta räägib. Kui ma siis pärast suveniiripoes ühte Rosetta kivi suveniiri nägin, siis sain muidugi kohe aru, et laps oli väga hästi meile seletanud mida Rosetta kivi endast kujutab, aga meie olime lihtsalt liiga lollid selleks. Kahjuks meil ei olnud siis enam tahtmist tagasi muusemi osasse seda kivi otsima minna, aga järgmisel korral nüüd teame mida ja kust otsida. 

Kui me muuseumi osaga olime ühele poole saanud, siis läksime enne kojuminekut ka korraks muuseumi suveniiripoest läbi. Greta oli oma taskuraha kaasa võtnud ja tahtis selle raha eest midagi endale mälestuseks osta. Lõpuks olime me vist küll seal suveniiripoes vaat et kauem kui kogu muuseumi peal kokku, sest Gretal võttis nii kaua aega, et lõplikult otsustada mille peale ta tahab ja mille peale ta ei taha oma raha kulutada. Otseloomulikult jäi valikusse üks (minu meelest) hirmus kallis pehme Egituse kass ja üks väike kipsist kassi kuju. See tegelikult ei tulnud meile kummalegi Petega üllatusena. Ma küll proovisin Gretale ka igasugu muud mõtekamat kraami tuvustada, aga ei võtnud eriti vedu. Laps arvutas pidevalt palju mingid asjad kokku maksavad ja kui palju raha pärast järgi jääb ning lõpuks jäi ikka oma algse valiku peale kindlaks. 





Minu jaoks olid muuseumipoe lasteraamatuteriiulid kõige ahvatlevamad


 Briti muuseumis on juba muuseumi lagi vaatamisväärsus omaette





Muuseumist lahkudes, võttis Pete kohvipoest veel ühed kohvid ja kõndisimegi tagasi autosse ning sõitmise koju.




Järjekordne mõnus pühapäeva hommik. Autosõit ja parkimine tasuta, muuseum tasuta, Pete kohvi tasuta. Ainuke kes raha kulutas oli Greta ja see oli ka ta enda raha :)