Sunday, 23 July 2017

VASTUSED KOOLIGA SEOTUD KÜSIMUSTELE

Nii, jõudsin siis lõpuks nii kaugele, et sain ära vastata küsimustele mis mu eelmise postituse alla jäeti. Jutt tuli taas  pikem kui küsimused seda ehk ettenägid, aga ehk on abiks.

Ütlen kohe alguses ka ära, et kogu minu jutt käib ALGKOOLI kohta mis jaguneb järgnevalt:

Reception 4-5 aastased
Key Stage 1
Year1 5-6 aastased
Y2    6-7 aastased
Key Stage 2
Y3   7-8 aastased EESTI 1 KLASS Greta just lõpetas
Y4   8-9 
Y5   9-10
Y6   10-11 
ALGKOOLI LÕPP

Nagu näha, siis kuigi Greta lõpetas justkui Eesti esimese klassi, siis tegelikult on ta koolis käinud juba 4 aastat.

Aga siit nüüd küsimused koos vastustega

1 kas ja mil määral pööratakse neil tähelepanu käekirjale ja kirjatehnikale? mäletan oma kooli ajast, kuidas esimesel aastal sai igat uut tähte lehekülgede viisi harjutatud, et kumerused õiged oleksid jms. 

Inglismaal hakkavad lapsed kohe kui kooli lähevad (4 aastaselt) kirjutama kirjatähtedega. Suured tähed õpitakse mõni aeg hiljem möödaminnes juurde. Kuna lapsed on suuri tähti selleks ajaks juba küllaldaselt kirjapildis näinud, siis ega seal ei olegi suurt midagi enam eraldi õppida. 

Algul ei pöörata ei käekirjale ega õigekirjale üldse mingit tähelepanu. Kuna inglise keeles kirjutatakse nagunii teistmoodi kui hääldatakse, siis algul kirjutavadki lapsed peamiselt häälduse järgi ja seda neilt ka oodatakse. 
Tasa targu hakatakse Y1-st alates ka õigekirja eraldi õppima. Lapsed peavad iga nädal 10-ne sõna õigekirja ära õppima ja neil on nende sõnade peale nädalalõpus väike test, spelling test (mille eest mingit hinnet ei panda ja mille tulemusi vanemad teada ei sa, kui just lapsed ise kodus ei räägi)
Kuna lapsed jagunevad erinevatesse lugemistaseme gruppidesse, siis need 10 sõna on igal grupil erinevad, vastavalt siis sellele mis tasemel lapsed parasjagu õpivad. Õigekirja õpivad lapsed sedasi veel aastaid. Iga aasta kohta on teatud sõnad mida nad peaksid juba oskama õigesti kirjutada ja neid siis ka kirjatöödes parandatakse.

Alguses kirjutavad lapsed trükivormis (või kuidas seda olekski õigem nimetada). Ehk siis kirjapilt näeb välja selline nagu tekst raamatutes (väljaarvatud 'a' täht mis on pigem rohkem sellise kujuga nagu d). Mu vanade koolipostituste põhjal võin öelda, et Y1-s, nii kuskil 5 aastastena, hakkasid nad ka eraldi kirjatehnikat harjutama ja neil oli koolis selleks ka eraldi vihikuke, aga seda tegid nad vaid koolis ning vihiku sisu vaadates, mitte üldse palju. Kodus keegi eraldi kirjatehnikat harjutama ei pidanud. Veel vähem sel moel nagu seda Eestis kombeks teha on. 

Lastevanematele küll saadeti koju üks paberileht kust oli näha milline on mingi tähe õige kuju ja kuidas tähti õigesti kirjutada, et siis vanemad oskaksid vajadusel last suunata, aga sellega asi ka piirdus. SELLES postituses on näha paari pilti kirjatehnikavihikust.

Y2 hakkasid nad ka juba kokkukirjutamist õppima ja Y2 lõpuks oli see kõigil selge (kui mitte just 100% kõigil, siis suuremal enamusel küll). See kokkukirjutamine toimus neil minu silmis küll täiesti üleöö. Greta lihtsalt üks päev hakkas nii kirjutama ja oligi kogu lugu. Koolis nad seda harjutasid, aga kui palju või kui intensiivselt ma ei tea, sest koolivihikust leidsin ma vaid paar lehte kokkukirjutamise harjutusi. See üleminek oli kuidagi väga valutu ja loomulik, kuigi lapsed ise olid selle ülemineku üle väga elevil ja uhked. 
SELLES postituses on mõned pildid nende kokkukirjutamise harjutustest koolis. 

Siin ei ole ka nii, et näiteks kaks nädalat õpime kokkukirja ja kahe nädala lõpuks peab kõigil see selge olema ning need kel pole, need saavad halva hinde. Pigem on nii, et need kel mõni asi kohe selgeks ei saa või välja ei tule, siis neile antakse ekstra abi. Tavaliselt on igal lapsel nagunii omad individuaalsed eesmärgid mille nimel nad töötavad ja seega ei oodatagi et kõik lapsed asju üheaegselt saavutaks. Peamine on see, et aasta lõpuks kõik lapsed ettenähtud tulemused on saavutanud. 

Ehk siis selleks ajaks, kui nad Eesti mõistes 1 klassi läksid, olid nad võimelised juba täitsa pikki jutte kokkukirjas kirjutama.

Aga, eks lastelt ikka oodatakse, et nad selge ja puhta käekirjaga kirjutaks, aga käekirja eraldi ei hinda keegi, sest õpetajate ja kooli jaoks on esmatähtis pigem see, et lastel tekkiks armastus nii kirjutamise, kui ka lugemise vastu. Nii kaua kui su käekiri on loetav, nii kaua ei ole vahet kas kõik 'o'-d on ühtemoodi ümmargused või kõik 't'-d ühepikkused.  Käekirjast tähtsam on sisu ja kirjutamise nauding :)  

2 kas paralleelklasside õpilased õpivad ühel semestril sama programmi järgi? kui palju on õpetajal vaba ruumi oma ideid rakendada või on ette kirjutatud, et näiteks selle teema all meisterdavad kõik neid ägedaid putukaid?

Õpetajad jälgivad riikliku õppekava ja peavad sellest rangelt kinni. Ofstead organisatsioon (kellest ma kirjutasin SELLES postituses) kontrollib pisteliste külastustega, et kõik koolid seda teeksid ja et kõik koolis käivad lapsed saaksid vajaliku hariduse. 
Erakoolidel, free schools ja akadeemiatel on vabadus riikliku õppekava mitte jälgida. 
Samuti testitakse algkoolilapsi Y2 (6-7aastaselt) ja algkooli viimases klassis Y6 (10-11) et näha kas kool on riikliku õppekava õpetamisega edukalt hakkama saanud. 

Algkooli õppekavasse kuuluvad järmised ained:

See aga KUIDAS riiklik õppekava lastele selgeks saada või mis moel õpetada jääb täielikult õpetajate endi ja koolide otsustada. Need õppeprogrammid mida ma ka teiega koolipostituste all jaganud olen, on kõik õpetajate endi koostatud. Paralleelklasside õpetajad koostavad neid programme koos ja need on igal aastagrupil samad, AGA igal õpetajal on omakorda vabadus kuidas ta ka seda koos koostatud programmi õpetab. 
Näiteks ühele Greta paralleelklassi õpetajale meeldib väga kasutada kunsti oma õpetamiste juures ja selle klassi lapsed meisterdavad pidevalt midagi. Greta klassi õpetajatel on aga jälle omakorda oma stiil mida nemad siis kasutavad või millest räägivad ja see kehtib enam vähem iga õpetaja kohta. 

Neid õpetajate koostatud õppeprogramme üldiselt ei kasutada järgmisel aastal sama vanusegrupiga uuesti, vaid õpetajad koostavad uutele klassidele uued programmid. Ma olen vaadanud nooremate klasside õppekavasid ja need ei ole olnud täpselt samad mis Gretal varem olid (sisu on sama, ehk siis kõik need punktid mida lapsed teatud vanuses teadma peavad on sees, aga lihtsalt teemad mille abil neid asju õpetatakse on teised).

Eks üks põhjus miks samu õppeprogramme ei kasutata ole ka selles, et siin ei saa mitte ainult iga klass igal aastal uue õpetaja, vaid ka õpetajad tihti vahetavad vanusegruppe keda nad eelneval aastal õpetanud on. Ehk siis kui näiteks Greta õpetaja õpetas ühel aastal Y1, siis järgmisel aastal õpetas ta hoopis Y6. Algklasside õpetajad on koolitatud õpetama ükskõik millist algkooli klasse. Ja eks siis iga õpetaja ja paralleelklassi õpetaja taha õppeplaani ikka oma äranägemise ja soovide järgi koostada. 

Nii et jah, osa asju õpivad kõik paralleelklassid üheaegselt, et siis ka klasside vahelist koostööd teha ja osa (väiksemaid asju) mõningase erinevusegaKui riiklik õppekava näeb ette, et kõik 7-8 aastased lapsed on kooliaasta lõpuks õppinud Vana-Egiptuse teemat, siis see jääb iga kooli enda otsustada kas nad õpetavad seda lastele esimesel, teisel või kolmandal semestril. 

Ehk siis siinsetel algkooli õpetajatel on meeletult suur vabadus oma ideede kasutamiseks. Kuna kooliraamatuid ja vihikuid sellisel moel kui Eesti ei eksisteeri, siis kogu materjali peavadki õpetajad ise kokku panema. 

Riikliku õppeprogrammi kohta saate lugeda täpsemalt SIIT klikkides erinevatele linkidele.

SELLES postituses on väljas nimekiri sellest mida Eesti mõistes esimese klassi lõpetanud laps peaks oskama matemaatikas, lugemises ja kirjutamises.

3 piltide pealt oli näha, et kõik harjutused vihikus on õpetaja poolt üle vaadatud ja märge kõrvale tehtud - kas nad käivad tunni ajal ringi ja vaatavad jooksvalt üle või siis korjatakse päeva lõpuks vihikud kokku?

Kuigi ma teadsin enam-vähem selle küsimuse vastust, siis ma igaks juhuks siiski kontrollisin Greta käest üle :)
Õpetaja kontrollib osa asju kohe tunni ajal ja osa kas siis peale tunde või lõunapausi ajal. Näiteks matemaatikas iseseisva töö ajal kontrollib õpetaja ja ka õpetaja abi, et iga laps on ikka aru saanud mida tegema peab ja vaatab üle, et nad õigel teel on ning kui vaja siis seletab uuesti. Üldiselt on neil selline reegel, et kui kellegile on midagi arusaamatuks jäänud või nad ei ole väga enesekindlad mingi ülesande lahendamise juures, siis nad saavad minna istuma sinna lauda kus õpetaja istub ja õpetaja siis aitab neid seal. Kui laps on asjale pihta saanud, siis ta lahkub sealt ja läheb istub oma kohale, kus ta enne istus, tagasi (neil ei ole klassis nii, et igal lapsel on oma kindel koht, vaid nad kõik istuvad seal kus õpetaja on neil käskinud või kus nad ise parasjagu on valinud istuda. Samuti ei ole neil klassis õpetajal eraldi õpetaja lauda, vaid lihtsalt eraldi suurem tool kui lastel. Õpetaja küll istub ka väikestel toolidel laste laua taga kui vaja)

Seda ma ei oska öelda, kui paljud algkooli õpetajad võtavad vihikuid koju kontrollimiseks ja kuna kool just lõppes ära, siis ei ole mul seda võimalust ka õpetajtelt endilt küsida (mul on mitu tuttavat õpetajat Greta õpetajatele lisaks). Kui laste kool lõppeb 15.20 siis õpetajate tööpäev sellega minu teada automaatselt kohe veel ei lõppe. Paljud jäävad kooli vihikuid parandama ja järgmiseks päevaks ettevalmistusi tegema. Ma ei ole 100% kindel, aga minu teada kuulub see aeg nende palga sisse, ehk siis nad ei pea neid vihikuid omast vabast ajast parandama. Ma olen tihti õpetajaid näinud klassis istumas ja töötamas, kui olen Gretale näiteks kella 5 ajal kooli kunstiringi või trenni järgi läinud. 
Osad õpetajad juhuvad ka peale kooli toimuvaid ringe.
Samuti on igal õpetajal nädalas üks kindel päev kui nad pealelõunal ise lapsi ei õpeta, vaid kasutavad seda aega tundide ettevalmistamiseks ja muuks vajalikuks.
Siin on see ilusti kirjas


Lisan veel seda, et kõik õpetajad ja kogu kooli juhtkond teevad koostööd. Kõik töötavad koos oma kooli nimel, mitte nii et iga õpetaja omaette :)

4 kas muusika/spordi jms tundide kohta antakse ka tagasisidet ja lastakse lastel oma hindamisleht täita?

Muusika, spordi või kunstitundide kohta ei anta mingeid hinnanguid või tagasisidet. Greta koolis aga pööratakse keskmiselt rohkem tähelepanu just neile kolmele alale. 
Kunstitööde tulemused on ju näha juba tööde endi pealt, mida seal ikka eraldi veel lastel või õpetajatel hinnata on. Sama kehtib muusikatundide kohta. Nende tundide eesmärk on lapsi inspireerida, neid kaasa haarata ning neid innustada. Eraldi hindamine pole vajalik ega kohane.

Eraldi hinnatakse koolis vaid lugemist, kirjutamist ja matemaatikat ja seda ka vaid kirjalikus vormis.

Panen siia väljavõtted riiklikust õppekavast mis käivad nende kolme aine kohta Greta vanuseastmest kuni algkooli lõpuni. Greta on nüüd Key Stage 2-s kuni algkooli lõpuni.


KEHALINE KASVATUS



  MUUSIKA


KUNST


Nagu sellest kunsti riiklikust porgrammi viimasest punktist on näha, siis on öeldud, et õpilastele peab õpitama kuulsaid ajaloolisi kunstnike, arhitekte ja disainereid, aga pole ette kirjutatud keda täpselt, ehk siis õpetajad saavad ise otsustada kes need kunstnikud, arhitektid ja disainerid on. See on nende vaba valik. 

PS. Keskastmekoolis on juba täiesti teine hindamissüsteem, aga sellest saan ma teil alles 3 aasta pärast lähemalt rääkida :)

olen aru saanud, et õpilased valivad ise endale sobiva raskusastmega ülesanded. kas sellisel juhul üldse tuleb ette, et mõni klassi kordama jääb? või saavad kindlasti edasi ka need lapsed, kes alati lihtsamad ülesanded valivad?

Inglismaal ei jäeta KUNAGI lapsi klassi kordama. Võib-olla vaid erand korras mõne puudega laps puhul tehakse erand, aga ka see on üsna harukordne nähtus.

Kui keegi ei ole suutnud ettekirjutatud tulemusi saavutada, siis uuritakse kohe milles probleem ning antakse lisaabi ja tuge. Üldiselt on õpetajatel ju juba kooliaasta jooksul selge pilt kes lastest lisaabi vajavad ja seda neile ka kohe antakse ilma mingi suurema paanikata. Kui aga probleem on milleski tõsisemas või sellest lisaabist jääb väheks, siis pannakse kokku veel eraldi tugisüsteem, kes siis lapsega veelgi rohkem tegeleb ja teda aitab. Mõnel juhul on selleks ka üks-ühele abiõpetaja. 


Sama kehtib ka näiteks teisest rahvustest laste kohta, kes kooli tulles (üks kõik siis mis eagruppis) ei oska võib-olla sõnakestki inglise keelt, aga kes kohe oma vanuseklassi lastega kokku pannakse ja siis talle intensiivselt inglise keelt kas siis 1:1 õpetama hakatakse või kui koolis on selliseid lapsi rohkem, kes inglise keelt veel ei räägi, siis nende jaoks korraldatakse kohe eraldi inglise keele grupp.

Loomulikult on see meeletult suur koormus koolidele ja sööb ära suure summa kooli eelarvest, kui koolis on palju selliseid lapsi kes on ühel või teisel põhjusel teistest maha jäänud või siis üldse välismaalased kel puudub inglise keele oskus. Kuna rahapuud ei kasva kellegi kooliaias, siis tihti kannatavad selliste laste pärast teised koolilapsed. Sellest tulenevalt siis ka suur tung neisse koolidesse kus selliseid lapsi vähem on.
Üldjuhul tegeletakse probleemidega kiiresti ja efektiivselt, aga eks alati ole erandeid ja eks koolidel ole ka piir kui palju nad ühe lapse jaoks ära teha saavad. Kui ikka laps ei saa vanematelt ja kodust mingit toetust või kasvatust, siis ei saa ka kool üksi kogu tööd ära teha. 

Mis aga puutub kergemate või raskemate ülesannete valikusse laste endi poolt, siis statistika ja kogemused on näitanud (õpetajate ja ekspertide jutu järgi), et lapsed kes on võimelised rohkemaks, ei vali vabatahtlikult kergemaid ülesandeid. Jah, eks loomulikult ole ka erandeid, aga üldjuhul ju õpetaja teab klassis olevate laste taset. Need kes abi vajavad, neid aidatakse ja nende puhul kes viilida proovivad uuritakse milles probleem, et laps enda võimetele madalamalt töötada soovib. 

Ülesannete idee ei ole neid teha selleks, et kellegilt kiitust saada, vaid ise kogeda tunnet, et sa oled midagi saavutanud ja sellest lähtuvalt tahad veelgi kõrgemale pürgida ja endale uusi väljakutseid esitada. Õpetajate töö on lapsi selle meetodi abil innustada pürgima kõrgemale ja mitte alla andma. Lastel ei lubata öelda 'I can't do it' (ma ei oska/saa seda teha) vaid kui õpetaja kuuleb kedagi sedasi ütlemas, siis ta lisab sinna otsa kohe 'yet', ehk siis 'I can't do it yet' (ma veel ei oska seda teha).
Ka ei kiideta last ennast kui tubliks ja targaks või andekaks lapseks, vaid pigem kiidetakse iga lapse panust tehtavasse töösse ja tema pingutusi. 
Siin on aga tegu juba eraldi meetodiga 'Growth mindset'-iga mida siinsetes koolides kasutatakse aga see teema vajab juba täiesti eraldi postitust. Mul on juba pea aasta olnud plaanis sellest ka siin blogis kirjutada, aga lihtsalt ei ole saanud aega. Ehk üks kord kunagi...

Postituse lõppu ka paar pilti. Nimelt  käisid ükspäev 6 Greta kooli õpilast kohalikus kirikus kartuli-porru-sibula suppi keetmas. Järgmisel päeval läksid järgmised 14 last seda suppi koguduse kõige vanematele liikmetele pakkuma.  Katsid laua, serveerisid suppi, vestlesid vanuritega ja siis koristasid kogu kupatuse kokku. 




Supi koostisosad tulid kooli omalt põllumaalt. Täiesti juhuslikult tegin ma just ükspäev koolist mööda kõndides aiamaast ka pilti.

Thursday, 20 July 2017

KOOLI LÕPP 2osa

Kooli lõpuni on jäänud veel vaid 1 päeva ja ma nüüd proovin selle postitusega ka enne kooli lõppu ühele poole saada.

Selline nägi välja Y4 (Eesti 1 klass) suveveerandi õppeplaan. Aru saavad sellest kahjuks küll vaid need, kes inglise keelt valdavad, sest selle tõlkimine võtaks mult nii palju aega ja ma ei ole isegi kindle kas ma kõiki asju oskakgi eesti keelde ümber tõlkida. No näiteks ma praegugi proovin siin välja nuputada, et kas eesti keeles ja kirjanduses ka sellist asja eksisteerib nagu Clerihew Poems, aga sellest täpsemalt juba natuke hiljem.
(klikkides plaanile peaks see suuremalt avanema)

Lahtiste uste päeval ma pildistasin neid vihikuid seal kui hull, sest ma täitsa unustasin, et need vihikud saadetakse ju  kooliaasta lõpus lastega koos koju. Vähemalt kaks vihikut tõi Greta juba eile endaga koolist koju. Samas siiski hea oli, et ma koolis need pildid ära tegin ja postitusega kohe pihta hakkasin, sest koolivaheajal mul vaevalt oleks aeg ja tahtmist Greta kooli asjadele enam mõelda.

Aga siit siis mõned väljavõtted Greta koolivihikutest. Kõige pealt VÄÄRTUSED mida õpitakse osana sellises tunnis mille pealkirjaks on terve posu tähti PSHE/RE/SMSC
Personal, social, health ja economic education/religious  education/ spiritual, moral, social and cultural studies.
Ma arvan et eesti keeles oleks selleks tunniks ehk inimõpetus ning ühiskonnaõpetus koos usuõpetusega. Ehk siis lühidalt väärtused mis ka laste vihikute peale kirjutatud on. 
Iga kuu käsitleti ühte väärtust. Suveveerand algab aprilliga ja selle kuu väärtuseks oli KANNATLIKKUS, mai TÄHELEPANELIKKUS-HOOLIVUS, juuni USALDUS, juuli TÄNULIKKUS. Nagu näha, siis märtsis rääkisid nad AUSUSEST, sest sellise sissekande leidsin ma Greta vihikust.
L.O on lühend sõnadest learning objective ja mis tähendab õppe eesmärk. Seda lühendit on näha mitmes Greta koolivihikus. Näiteks all oleval pildil on kohe lehekülje algul L.O õppe eesmärgiks meenutada ja mõtiskleda lihavõtte pühade loo üle. 

Pildil on käevõru erinevat värvi pärlitega (lapsed valmistasid ise ka koolis sellise käevõru). Iga värv sümboliseerib midagi. Näiteks Greta on kirjutanud, et roosa sümboliseerib taassündi, sest seda värvi on su nahk. Punane sümboliseerib surma, sest kui sa sured on su veri punane (!?). Kollane sümboliseerib pidu/pidustusi, sest kollane on särav/ere/kirgas. Roosa sümboliseerib Greta arvates sõprust, sest roosa on ilus värv. Sinine on pisara värv Greta arvates ja must sümboliseerib sarve (?!) mis on pandud Jeesuse pealeOranž aga sümboliseerib risti, sest see on kuldne. 
(küsisin Greta käest mida ta 'horn' (sarve) all silmas pidas. Tuli välja, et kibuvitsapärga mis Jeesusele pähe pandi, ehk siis see sõna peaks olema thorn mitte horn :))

Greta BIG QUESTIONS - suured küsimused (selline tõlge küll ei kõla eesti keeles õigesti) vist nagu ma aru saan Jumalale on
Kuidas sa tulid taevast alla?
Miks sa 'arreteerisid' Jumala?
Kuidas sa teadsid et sa sured?
Kas sa oled õnnelik, et sa oled Jumal?
Kas sa armastad ennast ja kas sa armastad maailma?

Ma olen õpetajate peale lausa natuke kade, et nad saavad laste küsimusi Jumalale lugeda. Nii huvitav oleks teada mida teised lapsed kirjutasid.
Seda Jumala pilti nähes aga hakkasin ma vaikselt naerma, sest Jumal näeb selle pildil välja nagu ta kannaks kollaseid beebi sipukaid :)
Lapsed pidid kirjutama milline Jumal kristlaste arvates välja nägi koostades iseloomu profiili. Greta iseloomustas Jumalat ja ennast. Jumala iseloomujoonteks on Greta kirjutanud: 
lahke, austatud, armastav, sõbralik, hooliv, korralik/puhas, aus, maagiline, ustav-truu, helde, võimas, usutav.

Ennast iseloomustab Greta aga nii:
natuke õel, lahke, hooliv, sõbralik, armastav, aus, usutavalt ilus (? :)), usklik (ma arvan, et Greta pidas 'spiritual' all silmas uskliku) ustav-truu, häbelik.
Sellelt järgmiselt vihikulehelt tõlgin vaid ühe lehe, selle kus õppe eesmärgiks on arusaada, et 'palve'tamine on osa suhtest Jumalaga. 
Lapsed pidid kirjutama kuidas nemad sellest aru saavad ja mida see nende arvates tähendab.
Greta kirjutas, et palvetamine on Jumalga rääkimine ja andeks palumine või millegi küsimine-palumine, näiteks kui keegi on haige. Võib olla kui keegi tunneb end üksikuna siis ta räägib Jumalga. Nad (inimesed) käivad/lähevad kirikusse palvetama või kodus. 

PS. Pildil ei ole ahvid lõõtsapilli mängimas ja tantsimas, vaid inimesed palvetamas :D Greta tunnistas ise ka, et inimesed tulid natuke ahvi moodi välja :)


CfL vihkusse kirjutatakse kõik õppeplaani peateemaga seotud asjadest. Praegu siis kivi-ja rauaajast ja eelmisel veerandil Vana-Egiptusest.

Siit veel üks lehekülg Vana-Egiptuse teemast. Mulle nii meeldib need Greta joonistused Vana-Egiptuse jumalatest ja jumalannadest
Siin pidid lapsed joonistama Vana-Egiptuse hierarhilise ühiskonna püramiidi ja aru saama, et igal inimesel oli selles ühiskonnas oma kindel roll või kohustus.

Teistes blogides on tulnud jutuks, et Eesti koolides ei kasutata lasteõpetamisel eriti ajalootundides ajajooni või kui on kasutusel, siis alles vanemates klassides. Inglismaal on aga sellised ajajooned väga laialdases kasutuses ja juba väga varajasest east peale. Siit taas üks näide sellest kuidas ajajoonega proovitakse lastele näidata ja selgitada kui kaua aega tagasi kiviaeg toimus. 

Järgmise ülesande eesmärk oli teada/arusaada millised nägid välja kiviaja eluasemed ja kuidas need ajaga muutusid.

Eelajaloolised loomad
Pronksiajastu uurimistöö plaan
Emakeele kirjutamise vihik
Kirjandustunnis õppisid nad märtsis dialoogide ja draamakirjanduse kirjutamist. Pidid väikestes gruppides töötades kõigepealt jutu välja mõtlema, siis kirja panema ja pärast seda juttu klassile näitlema. Greta on oma paarilistega kirjutanud jutu 'The Slimy Cake Trick'. 

Nüüd ma siis tean, kus tal see näitekirjandite kirjutamise tuhin peale tuli, sest üksvahe oli ta kodus eriti agar igasugu näidenteid ja dialooge kirjutama nii ise kui ka koos sõbrannadega.


Vana-Egiptuse pop-up muuseumi brošüür
Nagu näha, siis kõik brošüürile omased elemendid on olemas. 
Nagu selle postituse algusse pandud suve õppeprogrammilt võite lugeda, siis õpetajate üheks eesmärgiks oli ka õpetada lapsi hindama ja parandama nii iseenda, kui ka teiste laste, kirjatööde tõhusust ning oskust pakkuda välja parandusi. Siit üks selline näide kus üks Greta klassi tüdruk on Greta kirjatüki läbi lugenud, omapoolse hinnangu andnud ja toonud välja mis võiks paremini tehtud olla või mida tuleks parandada.

Sellelt väikeselt paberilt on näha lühendeid WWW ja EBI, mida ka õpetaja igapäevaselt laste tööde hindamise juures kasutab. Kuna koolis toimub õppetöö iga lapse ja õpetaja vahel, siis ega meie, lapsevanemad, ei teagi mida sellised laste ja õpetaja vahelised kommunikatsioonilühendid tähendavad, sest kuna koolivihikud ju püsivad kogu aeg kooli, siis meie neid ei näe. Ma pidin Greta käest küsima millega tegu. Tuli välja et WWW tähendab What Went Well (ehk siis Mis läks hästi) ja EBI tähendab Even Better If (veel parem kui).

Partneri kommentaarid on sellised
WWW-ilus puhas käekiri
EBI ehk veel parem kui Greta kasutaks rohkem komasid AND-ide (ja-de) asemel. 
Veel eraldi märkusena oli õpipartner kirjutanud, et talle meeldis see kuidas Greta on kirjutanud selge, puhta ja suure käekirjaga. 

Õpetaja on ka omapoolse hinnangu andnud öeldes, et WWW on hea lõikude kasutamine ja veel parem kui Box Hill, mis on koha nimi, oleks olnud kirjutatud suurte tähtedega sõna alguses. 
Jutt ise on siin. Greta kirjutas kuidas ta Petega koolivaheajal ühe suure mäe otsas käis. Jutu lõppu kirjutas ta et see oli tema elu parim koolivaheaeg. Kui ma ta käest hiljem küsisin, et misk ta sellest ei kirjutanud kuidas ta terve koolivaheaja Eestis veetis, siis ta ütles, et ta on Eestist juba nii palju kirjutanud, et ta tahtis sel korral kirjutada kuidas ta issiga paar tundi koolivaheaja viimasel päeval mäe otsas jalutamas käis :)
Siis õppisid nad kirjutama huvitava ja põneva sisuga jutte mis oleks täis teadmatust, pinget ja üllatusi. Teemaks ajarännak. Selliste pikemate juttude (kirjandite) kirjutamise juures koostavad nad alati enne kirjutama hakkamist plaani. Mõtlevad milline saab olema jutu algus, sisu ja lõpp ning tihti ka joonistavad enne kirjutama hakkamist peamised jutu elemendid ja osalised vihikusse.
Greta jutu nimi oli 'Kiviaja seiklus' ja minu arvates tuli tal täitsa õnnestunud jutuke välja. Eriti meeldis mulle jutu lõpp.

Jutukeste kirjutamisele lisaks õpivad nad emakeeles loomulikult ka grammatikat ja igasugu erinevaid viise kuidas oma kirjandeid mitmekesisemateks muuta. 

Greta on mulle nii mõnelgi korral kodus rääkinud või näiteid toonud mõnest asjast mida nad on koolis emakeeletunnis õppinud, aga mina pole paljusid selliseid termineid üldse kuulnud ja veel vähem tean, kuidas need eesti keeles oleks. 

Näiteks Greta tuli üks päev koolist koju ja küsis mult, et kas ma tean mis kenning on? Kui ta mulle seletas millega tegu, siis ma muidugi sain aru, aga selline termin nagu kenning on mulle täiesti võõras. Ma pole ka alati kindel, kas Greta ütleb neid termineid õigesti ja seega pole mul võimalik nende kohta kuskilt uurida, enne kui ma siis ta vihikutest mingit märget nende kohta näe.

Kenning-ut kasutatakse kohe kindlasti ka Eesti kirjanduses, aga mul ei ole õrna aimugi mis oleks selle ametlik termin eesti keeles. Greta näited kenning-ust on siin
Kel rohkem huvi, siis wiki seletus kenningust on SIIN ja koolilapsi silmas pidades SIIN.

Või siis näiteks sellised asjad nagu Clerihew luuletused. Ma ei tea kas Eestis ka sellist luulevormi koolis õpitakse või muidu harrastatakse. Oma kooliajast mäletan vaid haikude kirjutamist. 
Clerihew luuletustel on väga lihtsad kirjutamisreeglid

  1.  Need on neljarealised
  2. Esimene ja teine rida riimuvad omavahel ja kolmas ja neljas rida omavahel
  3. Esimeses reas on sees kellegi kuulsa inimese nimi ja teine rida lõppeb sõnaga mis riimub selle nimega
  4. Clerihew luuletused peavad olema naljakad
Greta Clerihew luuletus on kirjutatud Justin Bieber-ist

Luuletuse read ei pea olema sama pikkused. SIIN (ingliskeelsel) lehel on veel näiteid seda tüüpi luuletustest ja seletus kuidas Clerihew luuletusi kirjutada ja loomulikult SIIN ka.

Ja siit veel mõned näited koolis õpitavast materjalist. Ma ei oskagi kõigi neid L.O-si eesti keelde tõlkida, aga vaevalt see nüüd paljusid üldse huvitakski. 

MATEMAATIKA
Ega siin ka ei ole suurt midagi seletada. Tehetelt on võimalik ise välja lugeda või nuputada mis meetodeid lastele arvutamise juures õpetatakse. Mina ise kodus ei saakski Gretat eriti matemaatikas aidata, sest minu kooliajal pidime me lihtsalt numbrid kokku liitma ja lahutama või korrutama ja jagama ning sellega nagu asi piirduski. Gretale õpetatakse koolis aga ka numbritest ja nende hulkadest arusaamist arvutamisel ja üldse mitmeid eri viise kuidas teatud tehteid parem ja kiirem arvutada oleks.

Minu jaoks on see siiani täielik ime, et esimese klassi lapsed on võimelised nii keerukaid arvutusi tegema. Loomulikult on kõik lapsed eri tasemega ja ega kõik selliste tehetega hästi hakkama vist ka ei saa (aga neil on siis võimalik areneda sealt astmelt edasi kus nad parasjagu on), aga ma näen ise Greta pealt millise kergusega see kõik talle tuleb ja ta ei ole kohe kindlasti matemaatikas mingi geenius. See on ikka uskumatu kui head tööd kool lastega teeb võttes kogu vastutuse enda kanda, sest meie ei ole Gretale kodus suurt midagi matemaatikas ise õpetanud. 








Teaduses oli neil kaks teemad-valgus ja varjud ning lilled, viljad ja seemned. Tegid igasuguseid katseid ja uurimistöid. Greta on mulle mõnest hilje kodus rääkinud ja just eile tegi meile väga ägeda varjuteatri etenduse.
Millele täpsemalt nad nendes tundides keskendusid on võimalik inglise keele oskajatel õppeprogrammist lugeda. 
Uskumatu et Gretal nii pikad juuksed olid mõni aeg tagasi







Nii nimetatud tunnistused said lapsed juba kätte. Nagu sellelt koolis käimise registrilehelt näha, siis Greta pole koolist eelmise õppeaasta jooksul kordagi puudunud (100% kohaloleks), vaid ühel hommikul jäi natuke hiljaks (mis siis sellel tabelis on L tähega märgistatud). Siit tabelist on ka näha, et siine kooliaasta on jaotatud enam-vähem nii, et iga 6-7 nädalal tagant on nädalane või kahenädalane (munadepühad ja jõulud) koolivaheaeg ja siis 6 nädalane suvevaheaeg. Selline ühtlane rütm ilma eriliselt pikkade veerandite või suvevaheajaga. Paistab toimivat väga hästi nii lastele kui vanematele. 
Tunnistuse üks osa näeb välja selline. Greta on matemaatikas ja kirjanduses seal kus temavanused olema peavad, aga loeb parmini kui temavanustelt oodatud on. 
Õpetajad on Gretaga väga rahul. Nendega vesteldes ütlesid mõlemad, et Greta on täis indu ja entusiasmi õppimise suhtes ja tal on väga positiivne suhtumine õppimisse. Kuulab hoolega, keskendub, annab alati endast parima, alati nõus kõike kaasa tegema jne. Ühesõnaga igati tip top ja millegi kallal eraldi kodus töötama ei pea. 

Tunnistuse teine osa koosneb siis Greta enda kooliaasta ülevaatest. Mida ta on kooliaasta jooksul nautinud õppida, mille üle uhke on, mille kallal järgmisel aastal plaanib rohkem töötada ja mida ta järgmisest kooliaastast ootab. Lõppu on õpetjad omapoolse lühida hinnagu Gretast kirjutanud mis on see sama mida nad meile on ka juba mitmel korral suuliselt kinnitanud. 
Homme on lastel viimane koolipäev, aga nii Greta, kui ka ta sõbrad (kellega ka mina enam vähem igapäevaselt kokku puutun) ei ole kooli lõpu puhul sugugi nii rõõmsad. Pigem kurvad, et peavad õpetajatega hüvasti jätma ja et et saa enam koolis käia. Eks nad kõik ikka oota suvepuhkust ka, aga mulle tundub, et ega neil suurt vahet ei ole kas see puhkus on nüüd 6 nädalat või vaid 1 või 2. 

Mulle meeldib koolivaheaaegade juures vaid see, et ma saan siis hommikul kauem magada :) 4 nädalat oleks minu arvates täitsa piisav aeg üheks koolivaheajaks. 

Uskumatu, et ainult kolm aastat ongi Gretal jäänud veel algkoolis käia. 4 kooliaastat juba seljataga ja vaid 3 veel ees. Küll see aeg ikka lendab kiirelt...