Saturday, 8 July 2017

KUIDAGI VÄGA VARA

Sel aastal on meie õuna- ja kreegisaak kuidagi eriti varajane. Ma mäletan, et tavaliselt viin ma õunu kooli teistele emadele (sest me ei jõua kõiki ise ära süüa) ikka kuskil septembris, mitte juuli algul. Kreegid on ka tavaliselt ikka sel ajal valmis saanud, kui me Eestis oleme olnud, ehk siis augustis, aga sel aastal võime me söömisega juba praegu alustada.
Nagu näha siis tuleb taas rikkalik õunasaak. Ma tõsiselt muretsen meie õunapuu pärast, sest kuna oksad on nii paksult õunu täis ja lookas juba nüüd, kui õunad veel kõik täis suurusessegi pole jõudnud kasvada, siis kuidas need oksad küll sellele raskusele vastu peavad ilma murdumata? Alumistele oksadele saab veel mingid toed ehk abiks panna, aga ülemisi oksi ei saa me ju kuidagi aidata.

Ma küll ikka vahetevahel käin ja raputan puud, et lahti saada väiksematest ja vigastest õuntest, proovides teha ruumi ülejäänutele, aga see ei paista suurt midagi aitavat.
Mõned õunad on lausa suurte kobaratena ühe väikese oksa küljes kinni. Ei tea kas neil on midagi segi läinud ja mõtlevad et peavad samamoodi kasvama kui puu kõrval olevad viinamarjad, või mis värk neil selle massilise paljunemisega on. 

Sellise hunniku kompostiõunu korjasin ma üleeile õunapuu alt. Ei taha neid sinna mädanema ja haisema jätta. 
Kreegipuu näeb aga välja selline. Minu tänane hommikusöök

PS. Tänaseks on õnneks me järjekordne kuumalaine taandunud ja saab jälle hingata. Ma olin eile juba otsi andmas. Lastel oli koolivaba reede, sest oli õpetajate koolituspäev ja ma siis tegelesin Greta ja ta sõbrannaga. Käisime muuhulgas ka kinos uut Despicable Me 3 vaatamas. Väga hea film, ma vist isegi nautisin seda rohkem kui lapsed :)

6 comments:

Anonymous said...

Teil vara, meil jälle hilja. Alles eelmine(!) nädal õitsesid veel sirelid, pärnapuud pole veel õitsemagi läinud. Maasikatel on jah tipphooaeg, aga sedagi vaid seetõttu, et külma kevade tõttu ei tulegi sel aastal erilist saaki. Põhimõtteliselt on Eestis pool suve läbi, aga looduse jaoks on justkui alles juuni algus :S

Kerli said...

Meie vanu graatsilisi ja saagirohkeid õunapuid on käinud lõikamas üks väga tark aednik, kellelt ma olen palju head nõu saanud. Päris täpselt kõik meeles ei ole, aga pärast seda kui saime noomida, et ladvast on mitmel puul väga ilusad oksad murdunud, oleme edaspidi hoolikamad olnud. Aedniku õpetussõnad olid, et kui on ikka ette näha väga suurt saaki, tulebki õunu hakata varakult vähendama. Nendest õuntest, mis kasvavad kobarates, peaks kiduramad ja ussiaukudega või muudmoodi viletsamad ära noppima ja jätma alles 1-2 kõige ilusamat õuna valmimist ootama. Meil on väga suured puud ja noppida sealt väga ei kannata (eriti ladvast, kus need kõige priskemad ladvaõunad punetavad), aga siis ongi õige raputada õunu vähemaks enne kui nad päris valmis saavd ja oksad koorma alla murduma hakkavad. Tugede panemine on omaette teadus. Tugesid ei tohi panna liiga kõrgeid, nii et oks nö pingesse läheb, sest selline toestamine teeb kasu asemel rohkem kahju.

Siin Eestis igatseme väga ühe väikese kuumalaine järele. Sel aastal on kevad ja suvi erakordselt külmad ja hilised olnud, nii et isegi mina, kes ma 25 kraadist soojemat ilma ei armasta, ei jõua ära oodata, millal see suvi ükskord peale hakkab.

Alice said...

Ma ei tea jah miks see soe sel aastal kuidagi Eestisse ei taha jõuda :( Ma hea paneks paar soojakraadi teie poole teele, sest meil oli nii eile kui täna ikka veel kella 8 ajal õhtul õues +25.

Meie õunapuu on kohe kindlasti väga vana ja ma ei usu, et keegi viimase 15 aasta jooksul selle puuga üldse midagi teinud on. Meie oleme selle puuga nüüd 2 aastat koos kasvanud ja igal aastal on väga hea saak olnud. Puu näeb ise küll nii vana välja, et ma kardan, et kui me siia mõne puu eksperdi kutsuks, siis ta soovitaks puu üldse maha võtta.
Aga jah, hetkel ma proovin ise neid õunu sealt puu otsast alla raputada ja noppida, aga paljudes kobarates on nii mitu ilusat tervet õuna koos, et kuidagi ei ole südant neid lahutada :(

Anonymous said...

Kui fotol olev õunapuu on Sinu arvates väga vana, siis ilmselt pole see vana õunapuud lihtsalt näinud. Meil maal on enamik õunapuid 50+ aastat ja ikka endiselt elujõulised.

Kerli said...

Jaa, tean seda tunnet, kui õunad on juba suureks kasvanud. Siis on võimatu kobarast valida, nad on kõik ühtviisi ilusad :) Tagantjärele tarkus, aga üritame juba siis, kui õunad alles pisikesed rohelised vissid on, puude koormat vähendada. Meie kodu puud on vist mingi sada aastat vanad, hiidvanad igal juhul. Ja nendega ei olnud vist keegi enne meie siia kolimist eluski midagi teinud. Õnneks sattusime sellise toreda inimese otsa, kes ütleb, et igast vanast puust saab asja ja oskab neid väga hinnata. Pärast lõikust, mis nõudis kõvasti vaeva ja mis seal salata ka raha, on puud imeilusad ja õunauputus on samuti pea igal aastal. Mõnikord kevadine külm võib õitele liiga teha, siis jääb saak kesisemaks. Noorte puude sama sordi õunad kusjuures ei maitse enam üldse täpselt samamoodi nagu sama sordi vanal puul.

Alice said...

Meie puu nüüd 100 aastat küll vana ei ole, aga ma ise arvan, et lõikunud või muud moodi puu eest vaevalt et endine omanik hoolitses. Üks tugi on küll alumisele oksale pandud mingi aeg tagasi, aga kas ka puud lõigatud on ma kahtlen. Igal juhul ma pean jah järgmisel aastal juba väga varakult hakkama neid väikeseid õunu ära noppima, et seis nii hull jälle ei oleks. Tegelikult need õunad justkui ilmuvad sinna üle öö. Punaseks läksid küll no nii ootamatult, et õhtul olid veel rohelised ja juba järgmisel päeval punased.

Ma küll just praegugi käisin taas ja kahandasin õunu, aga kõige hullemad on just ülemised oksad. Puu küll ei ole väga kõrge, aga meil ei ole vastavat redelit millega nendele okstele liigi pääseks. Peaksime vist ikka mingi eksperdiga rääkima ja laskma tal puud võib-olla natuke kärpida. Ma küll mingil juhul ei tahaks seda puud kaotada, sest puu toob oma valgete õite ja punaste õuntega nii palju rõõmu ja ilu meie ellu. Ei teagi mis aeg oleks kõige õigem aeg puude lõikumiseks?

Muideks meil on selle punaste õunadega puu taga ka veel üks teine, palju pikem, õunapuu. Õunad on rohelised, aga üsna magusad, aga õnneks saak ei ole kunagi nii rikkalik, et ma puu murdumise pärast muretsema peaks :) Me küll lasime seda puud mingil suvalisel aednikul natuke kärpida, sest naabrid ei tahtnud, et oksad nende aeda ulatuks ja sinna õunu kukutaks (naabrid on meil toredad ja nende soov arusaadav), aga see aednik kohe kindlasti ei ole õunapuude ekspert. Ta tahtis üldse algul kogu puu maha võtta, aga ma võitlesin nagu emalõvi selle puu eest, sest Pete, korraliku inglasena, hakkas rohkem meie naabrite heaolu üle muretsema, kui selle üle, et meie puu ikka meile jääks (kuigi jah, ega see puu mingis ideaalses kohas ei kasva seal aia ja kuuri vahelele kokku surutuna) :)