Saturday, 1 July 2017

PENN JA TELLER

Eelmisel pühapäeval käisime Londonis kahe kuulsa ameerika mustkunstniku ja koomiku Penn ja Teller-i show-ed vaatamas. Penn ja Teller on meile tuttavad eelkõige telekast jooksnud saate 'Penn and Teller: Fool Us' kaudu. Selles saates olid esinejateks erinevad mitte tuntud mustkunstnikud kes Penn ja Tellerile omi trikke näitasid. Kui Penn ja Teller ei suutnud ära arvata kuidas kellegi trikk tehtud oli, siis sai see inimene kutse tulla Penn ja Teller Las Vegas show-le esinema. 
Pilt siit
Kuna Petel on juba lapsest peale olnud huvi mustkunsti vastu ja ta oskab ise ka nii mõndagi väiksemat trikki teha, siis tema suureks sooviks oli neid mehi laval oma silmaga näha. 
Juhtuski nii, et nii umbes aasta tagasi sain Petelt sõnumi küsimusega, et mida ma teen 25 juunil 2017?! Võttes arvesse, et tegu oli alles aasta 2016, siis vastasin talle, et näe õnneks on just see päev veel vaba, aga kõik teised nädalalõpud nii juunis, kui ka juulis, kahjuks juba täis broneeritud. 
See oli muidugi naljaga öeldud, sest come on, kui suur on see võimalus, et ma olen ise endale mingi nädalalõpu aasta jagu ette ära broneerinud :)
Pete saatsis uue sõnumi küsimusega, et kas ma tuleksin temaga Penn ja Teller show-le, et ta on just pileteid ostmas.

Uskumatu kui kiiresti ikka aeg lendab. Siis tundus, et 2017 aasta juuni on alles nii kaugel, aga nüüd juba minevik.
Greta jaoks oli see esimest korda nii hilja väljas käia. Show algas 19.30 ja lõppes kuskil 22 ajal, koju jõudsime natuke enne 23.00. Tavaliselt läheb ta kodus 19.30 ajal voodisse lugema ja kella 22 on ta juba üle tunni maganud. 

Etenduse lõpu poole ta küll korra küsis, et kas ta võiks seal tooli peal magama jääda, aga kuna siis hakati just ühte põnevad trikki tegema, siis jäi see magamise osa ära. 
Kohe näha, et Pete tehtud pilt. Temal ei ole kannatust piltide tegemiste jaoks. Kui palutakse pilt teha, siis ta võtab ja teeb selle pildi nii ruttu kui võimalik ära ilma jätmata kellegile aega ennast normaalselt pildile sättida. Seda ma ei tea kuidas ma sellel pildil nii rinnakas välja näen. Pete sellest vist süüdistada ei saa, aga kellegil on igal juhul õnnestunud mingid melonid mulle sinna kleidi sisse poetada :)

Enne kui me saali istuma läksime pidime võtma vastavast tünnist ühe topsi ja 4 erinevat mängukaardi. 

Uskumatu, aga need kaks meest on juba üle 40 aasta koos töötanud. See väiksem mees, Teller, ei räägi kunagi show ajal, vaid kasutab kehakeelt pealtvaatajate ja Penniga suhtlemisel. See ei tule sellest, et ta rääkida ei oskaks või saaks, vaid see on lihtsalt selline tema lava imago.
Üsna karjääri alguses, kui Teller teistele omi trikke näitas, proovisid inimesed talt alati teada saada kuidas üks või teine trikk tehtud oli ja see oli tema jaoks üsna piinarikas. Teller otsustas siis, et lõpetab oma trikkide tegemise ajal rääkimise ära ja võtab endale tumma roll. Seda tehes sai ta vabaks pingest, et ta pidi pidevalt teistele inimestele pettumust valmistama keeldudes oma trikkidest rääkimast.  
Kaua sa ikka tumma pinnid. 



Show oli vägev. Ma küll olin osasid trikke juba varem telekast näinud ja paari triki juures oli hästi näha kuidas see tehtud oli. Seda vaid küll tänu Petele, kes mulle on ajapikku rääkinud kuidas mõnda trikki tehakse ja ma seega oskan vaadata sinna kuhu teised ei vaata. Telekast selliseid saateid vaadates on veel eriti hea trikkide üle arutada, sest siis on tagasikerimise võimalus olemas. 

Ühest nende trikist said ka kõik pealtvaatajad osa võtta. See oli siis see koht kus läks vaja seda joogitopsi ja neid nelja erinevat mängukaarti mis me saali sisenedes endaga kaas pidime võtma.
Need kaardid pidime kõigepealt keskelt pooleks murdma, mitu korda segama, ühe kaardi kõrvale panema, ühe kõrvalistujaga vahetama, ühe siia, teise sinna, ühesõnaga tegime täpselt nii nagu kästi ja lõpuks jäi meile kätte vaid üks kaart (pluss siis see mis me algul kõrvale panime).
Kui me siis selle kätte jäänud ja kõrvale pandud kaardi ümber keerasime avanes meile selline pilt
See küll ei ole tegelikult mingi imetrikk, vaid lihtsalt matemaatika, aga ikkagi oli võimas näha, et see nii suure hulga inimeste peal töötas. Kõigil meie ümber istuvatel inimestel sobisid nende kaardipooled kokku. Saalis oli ka neid kellel need kokku ei läinud, aga ju nad siis ei teinud täpselt nii nagu Penn ja Teller juhendasid. 
Greta oli väga õnnelik, et ka tema kaardid kokku sobisid.
Ühel etenduse külastajal oli selline huvitav käekott. Pildilt ei saa võib olla nii hästi aru, aga see kott on nagu teekann või pall. Selline ümmargune :)
Kui etendus lõppes ja me hoonest lahkusime ei saanud me algul aru miks maja ees nii palju inimesi seisab. Loogiline oleks ju olnud, et kõik ikka minema kõnnivad mitte ei jää maja ette seisma.
Põhjus oli aga selles, et Penn ja Teller andsid maja ees külastajatele autogramme ja lasid endaga selfisid teha. 


Meie sinna kauaks imetlema ei jäänud, sest vaja oli Greta kiiresti koju toimetada, et ta magama saaks. Järgmine päev oli ju koolipäev ja mitte ainult tavaline koolipäev, vaid pikk kooli ja spordipäev. 

No comments: